 |
|
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| KORRALDUS | |
|
Tartu
|
13. mai 2003. a. nr 1638 |
| Aardla 3 krundi detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine | |
- Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, planeerimisseaduse § 10 lg 1, lg 5 ja 6, Tartu linna ehitusmääruse p 18.1 ja p 20 ning Tartu Linnavolikogu 06. oktoobri 1999. a määruse nr 99 “Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine”, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Algatada Aardla 3 krundi detailplaneering ning kinnitada lähteülesanne vastavalt lisale.
2. Volitada linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhatajat Urmas Ahvenat sõlmima leping Mariana Jürimäega detailplaneeringu koostamise õiguse andmiseks.
3. Korraldus jõustub Mariana Jürimäele teatavakstegemisest.
4. Käesoleva korralduse peale võib esitada Tartu Linnavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
 Andrus Ansip | |
Linnapea | Jüri Mölder |
| Linnasekretär |
Tartu Linnavalitsuse 13. mai 2003. a
korralduse nr 1638 juurde
L Ä H T E Ü L E S A N N E
Töö nr DP LÜ – 036-03
Planeeringu tellija: Mariana Jürimäe
Lähteülesanne on kehtiv: 1 aasta.
Planeeringu koostaja: Tellija valikul.
1. Ülesande koostamise alus
Detailplaneeringu lähteülesande taotlus 14. aprillist 2003. a.
2. Planeeringu eesmärk ja andmed olemasolevate kruntide kohta:
Planeeritava ala pindala on ca 5400 m2.
Detailplaneeringu eesmärgiks on Aardla 3 krundi jagamine ja moodustatud kruntide ehitustingimuste määramine väikeelamu ehitamiseks.
Aardla 3 kinnistu17182 omanikud on Mariana Jürimäe 50%, Peeter Einasto 50 %, krundi olemasolev maakasutuse sihtotstarve on väikeelamumaa 100 %; krundi pindala 3513 m2.
3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid
3.1. Tartu Linnavolikogu 06. oktoobri 1999. a määrus nr 99 “Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine”.
3.2. Võru-Aardla, Tähe tänava ja sadama raudtee vahelise elamukvartali detailplaneering (1972).
3.3. Kultuuriministri 20. märtsi 1997. a määrus nr 12 “Kultuurimälestiseks tunnistamine” (registri nr 7119).
Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid asuvad linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivis.
4. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ja geoloogilised uuringud
“Tartu linna geotehniline kaart” (AS GIB, 1998).
Olemasolevad geodeetilised alusplaanid M 1: 500 ja 1: 2000 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivis on kasutatavad eeltööde kä igus.
5. Nõuded koostatavale planeeringule
5.1. Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks võtta aktualiseeritud (olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud) digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1 : 500, kus on esitatud andmed koostaja kohta (firma nimi, litsentsi nr), mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema registreeritud linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistuses.
Planeeringuga esitada:
5.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed: anda lähiümbruse planeeritud liiklusskeem sh juurdepääsud planeeritavale alale ja olemasolevad ühendused tehnovõrkudega.
Võttes arvesse olemasolevat situatsiooni ja kehtivaid planeeringuid, esitada kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs. Analüüsist tulenevalt anda põhjendus detailplaneeringu alal planeeritud kruntide ehitusõigusele (krundi suurus, täisehitus, hoonestuse tüüp, ehitusjooned).
5.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus:
Esitada krundipiirid ja maakasutuse sihtotstarve. Anda ülevaade olemasolevast hoonestusest ning olemasolevast situatsioonist planeeritaval alal. Anda ülevaade olemasolevast hoonestusest ja territooriumi kohta kehtivatest kitsendustest.
5.4. Planeeritava ala kruntideks jaotamine: Aardla 3 krundi jagamine 2 väikeelamu krundiks.
5.5. Krundi ehitusõigus:
- Kruntide kasutamise sihtotstarbed: lubatud sihtotstarbed on väikeelamumaa.
Lubatud ehitiste kasutamise otstarbed: ehitiste kasutamise otstarve anda vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määrusele nr 10 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu"); - Hoonete suurim lubatud arv kruntidel: määrata planeeringuga vastavalt muinsuskaitse eritingimustele.
- Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala: määrata planeeringuga, arvestades muinsuskaitse eritingimusi;
- Hoonete suurim lubatud kõrgus: kuni 2 korrust; hoonestuse kõrguse määramisel lähtuda muinsuskaitse eritingimustest; minimaalne ja maksimaalne lubatud hoone kõrgus anda katuseharja või parapeti absoluutkõrgusena või näidata kõrguste vahemik. Planeeringuga anda kavandatav maapinna absoluutkõrguste vahemik krundil.
- Planeeritud ehitusalad siduda krundipiiridega.
Planeeringuga anda:
- kruntidele juurdepääsud Aardla tänavalt,
- liikluskorralduse põhimõtted (autoliikluse sõidusuunad, jalakäijate liikumissuunad),
- parkimine lahendada kruntidel.
5.9. Arhitektuurinõuded ehitistele:
- põhilised välisviimistluse tüübid määrata planeeringuga lähtudes muinsuskaitse eritingimustest. Keelatud on imiteerivate materjalide kasutamine.
- määrata hoonete soklijoon e. kõrgusmärk ( ± 0.00).
5.11. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad:
Anda olemasoleva olukorra iseloomustus.
Määrata lähtudes kavandatud arvutuslikust tarbimisvõ imsuse kasvust, kehtivatest normatiividest ja Tartu linna üldplaneeringust koostöös olemasolevate ja kavandatud tehnovõrkude valdajatega (võrguettevõtetega):
- planeeritud hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (veevarustus, heit- ja vihmavete kanalisatsioon, elektrivarustus, küte, sidevarustus, välisvalgustus);
- olemasoleval hoonel (arhitektuurimälestis)säilitada ahiküte;
- tehnovõrkudele reserveeritud maa-alad lähtudes kavandatud tehnovõrkude paigutusest;
5.12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs.
- Jäätmekäitluse korraldamine.
5.14. Servituutide määramise vajadus.
5.15. Riigikaitselise otstarbega maa-alad: ei ole ja ei planeerita.
5.16. Muud seadusest tulenevad kinnisomandi kitsendused.
5.15. Maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel: vastavalt arvestamisele kuuluvatele õigusaktidele. Täpsustada maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealusel objektil koostö ös Muinsuskaitseametiga. Vajadusel koostada muinsuskaitse eritingimused.
5.16. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused: lahendada vastavalt Eesti standardile EVS 809-1: 2002.
5.17. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus.
5.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hü vitaja.
5.19. Planeeringu rakendamise võimalused. Planeeringuga täpsustada tehnovõrkude väljaehitajad ja väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega.
6. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised
6.1. Situatsiooni skeem, M 1:10 000;
6.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed vastavalt p 5.2. M 1: 2000;
6.3. Olemasolev olukord vastavalt p 5.3., M 1:500;
6.4. Planeeringu põhijoonis vastavalt p. 5.4-5.10. ja 5.12.-5.17., M 1:500;
6.5. Planeeritud maakasutus vastavalt p.5.4., 5.5. ja 5.14., M 1:500;
6.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt p.5.11., M 1:500.
6.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis M 1: 500 (ainult planšetil).
7. Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, õiguslikul alusel maakasutajad, elanikud ja teised huvitatud isikud. Planeering koostatakse koostöös maa-ala olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude või valdajatega.
8. Detailplaneeringu kooskõlastamine
Detailplaneeringu projekt (paberkandjal ja digitaalselt) esitatakse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale geodeetilise alusplaani, planeeringu põhilahenduse, arhitektuurse osa, tänavate, vä lisvalgustuse ja tehnovõrkude lahenduse läbivaatamiseks ja lä hteülesandele vastavuse kontrollimiseks. Planeeringu projekti ü leandmine registreerida linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna sekretä ;ri juures.
Detailplaneeringu projektile hangitakse planeeringu koostaja poolt kooskõlastus :
8.1. linnamajanduse osakonnalt;
8.2. arhitektuuri ja ehituse osakonnalt;
8.3. linna peageodeedilt;
8.4. Tartu Tervisekaitsetalituselt;
8.5. Tartumaa Päästeteenistuselt.
Detailplaneeringu projekti kooskõlastab Muinsuskaitseametiga linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond.
Kooskõlastused võtta vastavale joonisele. Tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte, kus näidata, millisel joonisel kooskõlastus asub, kooskõlastava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev; märkused ning kooskõlastaja ametinimi ja nimi. Kooskõlastused hankida kahele planeeringu eksemplarile. Detailplaneering suunatakse pärast kooskõlatamist avalikule väljapanekule. Juhul, kui avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, on vajalik hankida uued kooskõlastused.
9. Detailplaneeringu avalik väljapanek ja arutelu
Vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ja arutelu korraldab linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond. Avalik arutelu viiakse läbi koos planeeringu koostajaga.
10. Detailplaneeringu vormistamineja esitamine
Detailplaneering vormistatakse keskkonnaministeeriumi poolt välja antud soovituslike tingmärkide alusel, maakasutuse sihtotstarbed esitada Eesti Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995.a määruse nr 36
“Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine” sätestatud korra alusel. Lubatud/ keelatud ehitise kasutamise otstarbed määratakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 26 novembri 2002.a määruse nr 10 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” alusel.
10.1. Planeeringute koosseis esitada vastavalt Tartu Linnavalitsuse 14. novembri 2000. a korraldusega nr 2777 kinnitatud juhendile “Planeeringu koosseis ja vormistamise nõuded”.
Jüri Mölder
Linnasekretär