Saabunud kiri:
From: "Heiki Kalberg" <heiki@artes.ee>
To: "'Indrek Ranniku'" <Indrek.Ranniku@raad.tartu.ee>, <jarno.laur@raad.tartu.ee>, "'Peep Margus'" <Peep.Margus@raad.tartu.ee>
Cc: "'Ilmar Part'" <ilmarpart@gmail.com>, "'Avo Rosenvald'" <rosenvald.avo@gmail.com>, <reinlepik@hot.ee>
Date: 04.04.2017 13:37
Subject: Tartu ÜP jalgrattaosa täiendamise vajadus
Tere!
Esitan eilse koosoleku jätkuks omalt poolt ettepanekud (nende sõnastamises on osalenud ka Ilmar, Avo ja Rein), mis annavad edasi töötamise suuna. Võimalik, et töö käigus tekib täiendavaid seisukohti nii minult kui nimetatutelt, palun praegust võtta kui avaliku väljapaneku ettepanekuid üldplaneeringule.
Esitada ka nõuded JR parkimiskohtadele. ÜPs sätestada korterelamute jaoks tüüpprojekti tegemine linna poolt läbi arhitektuurikonkursi. Käsitleda parkimisvajadust poodide, töökohtade, elamute juures.
ÜP peab määrama jalgrattaliikluse põhivõrgu, kus on tänavaruumis prioriteediks JR-liiklus kiirusega 20 km/h. Tänavaruumi puudumisel vähendatakse JR-põhivõrgu tänavatel vajadusel autoliiklust. Kui üldplaneeringu protsessi käigus ei jõuta seda teha, kirjutatakse sisse JR-teemaplaneeringu vajadus ja teemaplaneeringu (ning vajadusel ka JR-strateegiaga) alustatakse 2017-2018 aastal. Teemaplaneeringu koostamisse tuleb kaasata parim praktika: meeskonnas peab olema liiklusspetsialist, teedeinsener, maastikuarhitekt, kõik nimetatud peavad olema viimase viie aasta jooksul käinud vähemalt kahel koolitusel, kus on käsitletud olulise teemana jalgrattaliiklust.
ÜP-s välja tuua ka teavitamisvajadus – teavitamisvajadus teedel/radadel, et sõitjatel oleks üheselt arusaadavad sõitmise reeglid, teavitamisvajadus meedias, sh „Rattasõbralik ettevõte“, parkimiskotsaskohtadest tõmbekeskuste omanikke jne.
Suure liiklusega kohtades eraldada ka JR ja jalakäija (JK). Eraldamine ei ole joonega vaid ruumiline – nupukiviga, erinev katend vms.
7.3.1.3. sõnastada ümber selliselt, et JR põhivõrgu osades tuleb, mitte võib, eraldada. Üldpõhimõttena tuleb eraldamise vajadusel arvestada JR kiirust 20 km/h.
7.3.1.5. sõnastada selliselt, et ristumised kõnni- ja jalgteedega on eristatud, kuid jalakäigualadel (nt Küüni tn) pole mingit autode eristamist.
7.3.1.6. sõnastada: „/…/võib kasutada jagatud tänavaruumi põhimõtet, kus jalakäijad, jalgratturid ja autod liiguvad ühisel teeosal/…/“. Võtta välja nõue, et jagatud ruumis on keelatud parkimine ning see peab olema tupiktänav – väga paljud Tartu väiksemad tänavad töötavad praegu jagatud ruumi põhimõttel, seal on ka parkimine. Võtke näiteks kahe raudtee vaheline ala – seal on ainult üks (seegi mittetöötav) tänav, kus on määratud jalgliikluse ala/tee, ülejäänu on kõik üks jagatud ruum. Sama on Ihaste ja paljud muud kohad. Tartu linn ei jõua aastaks 2030 kõigile oma tänavatele kõnniteid ehitada ja selleks pole ka vajadust – milleks siis seada vale-eesmärki ja sõnastada utoopilisi plaane toimivas ruumis?
7.3.1.9. täiendada, et nähtav ja valgustatud peaks olema ka ülekäiguraja lähiala ning ohutust tagav meede on ka sõiduteel kiiruse alandamine, mitte ainult võimalike puude mahavõtmine jms lähedalolevate objektide kõrvaldamine;
7.3.1.10. mida on täpselt mõeldud – kas krundil olevad hoidikud peavad olema varju all või hoidikud peavad olema krundil ja varju all? Kuidas lahendatakse asi Annelinnas, kus krundipiir on majast mõni meeter?
7.3.1.13. miks selline punkt – JR-liiklus võib igal pool kulgeda autoliiklusega ühisel teeosal?
7.3.1.16. punktis on mõisted sassis – lause esimeses pooles on jalgrattaradade mõiste, lause teises pooles jalgrattatee; lause korda teha jättes sisse jalgrattaliikluse eraldamise mõlemal sillapoolel, kuid jätta lahtiseks, kas seda tehakse rajaga või eraldi teega.
Heade soovidega
Heiki Kalberg
Tel: 509 1874
AB Artes Terrae OÜ
Eesti Planeerijate Ühing
Saabunud kiri: