Mahavõetud monumendid

Staatus:Aktuaalne
Jrk:

Grupp:Ajalugu
Alagrupp:monument

Ehitusaeg:
Autor
Stiil:

Kirjeldus: V. I. Lenini pronksmonument


Mõte püstitada Tartusse Lenini monument sündis juba 1940-ndate aastate lõpul. 1949 leidis Riia mäel tollase Teaduste Akadeemia esisel platsil endale koha raudbetoonist istuv Lenin, mille oli valmistanud Moskva skulptor S. Merkurov. Betoon aga hakkas peatselt murenema ja mälestussammas tuli kõrvaldada. 1952 püstitati samasse uus Lenin, sedapuhku pronksist ja punasest graniidist. Monumendi autoriteks olid skulptorid A. Vomm, F. Sannamees ja G. Pommer ning arhitektid M. Port ja L. Haljak. See oli esimene eesti skulptorite loodud Lenini monument.

Lenini pronksmonumendi alus oli viisnurkne, postament kümnetahuline, materjaliks punane lihvitud graniit. Postamendil seisev Lenini pronkskuju mõjus jõuliselt ja monumentaalselt. Leninit oli püütud kujutada lihtsate vahenditega. Pearõhk oli asetatud näole, mis väljendas sisemist pinget. Mälestussamba avamine toimus 21. jaanuaril 1952.

23. august 1990 tõstis kraanajuht ja hilisem kaitseliitlane Harri Henn kuju maha. Esialgu oli monument hoiul Tähe t 108 kaarhallis. Aastal 2006 viidi see Tallinna Eesti Ajaloomuuseumi, Maarjamäe lossi hoovi.
Legend:

Tähistus:
- paigaldamise aeg:
- materjal:
- tekst:

Omanik:
Asukoht:Tartu linn;
Seisukorra hinnang:
Kasutusrezhiim:

Kaitstuse aste:Määramata
Kaitseala:
Õigusakt:
Registrinumber:
- vana number:

Ümberehitused:
Restaureerimised:

Projekti asukoht:
Aruanne, õiend:
Publikatsioon:Raendi, A. Tartu ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln.: Eesti Raamat. 1980.

Märkused:Ankeedi koostas Liisa Lang



Sisestatud: 21.08.2003Romeo Metsallik
Viimati redigeeritud: 26.04.2007Romeo Metsallik
 
[mälestiste register]