Pühavaimu kiriku asukoht
|
| Jrk: | 27 |
 |  |
|
| Grupp: | Arheoloogia |
| Alagrupp: | sakraalehitis |
| Leiutüüp: | |
| Mõõtmed: | |
| Kirjeldus: | Uuringute tulemused võimaldavad oletada, et Püha Vaimu hospidal oli algselt ehitatud puust. Hiljem ehitati hooned maakivist ja tellistest. 17.s. Tartu plaanidel on Pühavaimu kirikut kujutatud ristkülikukujulise,ühe löövi ja viie traveega ning ilma kooriruumita ehitusena. Selle loodenurgal paikneb neljatahuline kellatorn ning põhjaseina vastas viis tugipiita. Kuna lõunaküljel tugipiidad puuduvad, siis paiknesid seal ilmselt ehitused resp. hospidalihooned. |
| Lühiinfo: | Ürikulised teated Püha Vaimu hospidali ja kiriku kohta ulatuvad tagasi 1345. aastasse. Baltisaksa ajaloolane R. Otto loeb nimetatud institutsiooni algusajaks Tartus 13.s. keskpaika. See oli ümbruskonna vaeste ja põdurate tarbeks loodud seek, mis allus linna raele. Samas kasutati hospidali võitluses rahvameditsiini vastu. 1514.a. nõuab paavst Leo X hospidalihoonete üleandmist frantsiskaanlastest nunnadele, naistertsiaaridele. R. Otto andmetel kutsuti Tartus vaeste hoolekandega tegelenud tertsiaare ka Püha Martini orduks. Püha Vaimu hospidal jätkab muutunud kujul tegevust ka peale reformatsiooni, Liivi sõja ajal jääb hospidalist järele ainult kirik. 1582.a. muudavad poola võimud lagunenud kiriku magasiaidaks, mis annab nime hilisemale tänavale. Vaestehoolekande - ja tervishoiuasjandus liidetakse Jaani kiriku tegevusega, mis on tol perioodil ainus kirik evangeeliumiusuliste jaoks. 17.s. lõpul asutatakse nakkushaiguste põdejatele haigla Pepleri tänavale. Pärast Põhjasõda taastatakse hospidal 1726.a. endisel kohal. Hoone saab kannatada 1761.a. ja 1775.a. tulekahjudes ja sellega lõpebki kõnesoleva institutsiooni ajalugu Magasini t piirkonnas. Uus vaestemaja ehitatakse Peterburi uulile. Praegu asub kiriku kohal TÜ võimla.
 |
|
|
|
| Pindala: | m2 |
| Kogus: | 1 |
| Sügavus: | |
| Kaasleiud: | 1890.a. uuringutel leiti arvukalt profiili-, karniisi- ja roidetelliseid millel oli säilinud sinise ja punase värvi jälgi. Leiti ka üks terrakotaskulptuur, mis kujutas lokkis juustega kroonitud neitsipead massiivsel savialusel. |
| Kultuurkiht: | keskaegsete ehituste säilmed asuvad 70 sm sügavusel maapinnast |
| Leiukoht, kirjeldus: | Magasini ja Laia t ristmikul, punasest telliskivist hoone asukohal |
|
| Leiu seisund: | täpsemalt määramata |
| Omanik: | |
| Hoiukoht/asukoht: | Tartu linn; Lai 37 |
| Fond: | |
| Leiunumber: | |
|
| Kaitstuse aste: | Riiklik |
| Kaitseala: | Tartu vanalinna muinsuskaitseala |
| Õigusakt: | Kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr. 12 |
| Registrinumber: | 6927 |
|
| Leidja: | |
| Kasutusrezhiim: | kultuuriväärtuste teenistuse kooskõlastus |
| Tähistus: | |
|
| Uuringute | |
| - aeg ja juhendaja: | 1890 R. Otto; 1946 U. Hermann; 1966 V. Trummal; 1984 R. Metsallik, U. Tiirmaa. |
| - liik: | ehitusarheoloogilised uuringud, järelvalve, arheoloogilised uuringud |
| - tulemus: | R. Otto uuringute alusel lokaliseeriti Pühavaimu kiriku asukoht hilisema magasiaida kohal, arheoloog V. Trummal väidab, et Pühavaimu kiriku ja teiste kivihoonete ehitamine selles linnajaos ei saanud toimuda enne 14. sajandit; R. Metsalliku ja U. Tiirmaa poolt teostatud uuringutel avastati võimla loodenurga all varasema puuhoone nurk, mis võis kuuluda algse hospidalikompleksi juurde. |
| Läbikaevatud ala [m2]: | |
|
| Aruanne: | |
| Publikatsioon: | Otto, R. Ueber die Dorpater Klöster und ihre Kirchen.- Verhandlungen der GEG. B.22. Dorpat 1910; Trummal, V. Arheoloogilised kaevamised Tartu vanalinna territooriumil.- TRÜ Toim., vihik 258. |
| Märkused: | R. Otto uuringud seoses lagunenud magasiaida ümberkujundamisega linnavõimlaks aastal 1890 olid teadaolevatel andmetel kõige varasemad arheoloogilised uuringud Tartu linnas. |