Maarjamõisa asukoht
|
| Jrk: | 57 |
 |  |
|
| Grupp: | Arheoloogia |
| Alagrupp: | asulakoht |
| Leiutüüp: | asula kultuurkiht |
| Mõõtmed: | |
| Kirjeldus: | Asub Lunini tänava lääneküljel, endise Maarjamõisa ( sks. Marienhof ) hoonetekompleksi piires. Geoloogilise pinnakatte moodustab siin kollakas liiv. Sellele ladestunud arvatava kultuurkihi paksus on ca 30- 50 sm. Mõisa ühekorruselise puust peahoone vundament on asetatud punase savi kihile, ka alumised maakivid on pakitud saviga. Peahoone välisilme on algne, hästi on säilinud aknaraamistused ja välisuks. Ruumilahendust pole oluliselt muudetud, alles on enamik vaheuksi. Praegu on hoone kasutusel korterite ja kliinikumi arhiivina. Mõisakompleksis on säilinud ait- kuivati, sepikoda ja tall ning kärnerimaja. Laut on ümber ehitatud vivaariumiks ja oma algse ilme kaotanud. Moonakamaja Viljandi mnt. 2 on lammutatud.
 | Maarjamõis. Esiplaanil sepikoda, taamal peahoone. |
| |
|
| Lühiinfo: | Maarjamõis ( sks. Marienhof ) kuulus enne linnaga liitmist 1923. a. Nõo kihelkonda. Mõisa rajamise alguse kohta on andmed puudulikud. L.v. Stryki andmetel kandis see poola ajal nime Kyrotaya või Mulemoise. Mõisa nimi tuli sellest, et keskajal varustas mõis Püha Maarja kiriku personali. 1649. a. omandas mõisa Jacob v. Tiesenhausen, 1662. a. läks mõis kuni 1732. aastani Stierstrahlide perekonnale ning siis riigistati. Teistel andmetel eraldati Maarjamõis Tähtverest 1730. aastail. 1816.a. koosnes mõisakeskus kaheksast hoonest. Seda ümbritsesid tiigid ja kraavid. Maarjamõis oli tüüpiline riigi majandusmõis, mille planeeringus peahoone ei domineeri. Tavaliselt oli selleks majandusüksuse haldushoone. 1905. aastast oli Maarjamõis koos tänaseni säilinud peahoonega välja renditud Wilh. v. Rothile, kes seal ka elas. Aastail 1912- 1915 ehitati ülikooli arhitekt P. Nikitini projekti järgi mõisa põllule kaks haiglahoonet. Mõisas oli ka meierei, mis varustas haiglat piima-, põllu- ja aiasaadustega. |
|
|
|
| Pindala: | m2 |
| Kogus: | 1 |
| Sügavus: | |
| Kaasleiud: | |
| Kultuurkiht: | pruunikas kiht alusliival |
| Leiukoht, kirjeldus: | Lunini 10 ümbrus |
|
| Leiu seisund: | hea |
| Omanik: | |
| Hoiukoht/asukoht: | Tartu linn; Lunini 10 |
| Fond: | |
| Leiunumber: | |
|
| Kaitstuse aste: | Kohalik |
| Kaitseala: | Arheoloogiline miljööpiirkond |
| Õigusakt: | Tartu Linnavolikogu 06. oktoobri 2005. a määrus nr 125 |
| Registrinumber: | |
|
| Leidja: | |
| Kasutusrezhiim: | kultuuriväärtuste teenistuse |
| Tähistus: | |
|
| Uuringute | |
| - aeg ja juhendaja: | 1996 R. Metsallik |
| - liik: | arheoloogilised proovikaevamised |
| - tulemus: | selgitati piirkonna kultuurkihi olemasolu ja iseloomu |
| Läbikaevatud ala [m2]: | |
|
| Aruanne: | |
| Publikatsioon: | |
| Märkused: | |