Raekoja plats
|
| Jrk: | 40 |
 |  |
|
| Grupp: | Arheoloogia |
| Alagrupp: | turuplats |
| Leiutüüp: | |
| Mõõtmed: | ümbermõõt ca 560 meetrit |
| Kirjeldus: | trapetsikujuline hoonetega ääristatud plats raekoja ja kaarsilla vahel. Kaetud klompkivisillutisega. Raekoja poolsel küljel asub purskkaev. |
| Lühiinfo: | Keskajal, aga võimalik, et ka juba muinasaja lõpul asus siin turuplats. On arvatud, et raekoja plats kujunes välja iidsest kauplemise tänavast linnuse ja jõe vahel. Turg oli heas ühenduses Toomega, Emajõega Karjavärava kaudu, sealtsamast üle silla Narva ja Tallinna teega, Riia värava kaudu Riia ja Pihkva teega. 1981/ 82.a. tehtud arheoloogilistel uuringutel avastati platsi edelanurgas 13.s. pärineva raamkonstruktsioonis puuehituse alus, mille idaküljel ( Rüütli t. joonel ) asus palktee. Ehitus oli ca 27 m pikkune ja ääristas turuplatsi. Selles asusid käsitööliste poed ja töökojad. Juba piiskopiajal oli turuplats osaliselt kaetud munakivisillutisega. 17.s. II poole heakorratööde käigus rajati platsile uus munakivisillutis ja kujundati selle ühtlane kallak Emajõe poole. Segastel aegadel 17./ 18.s. on turuplatsi läänekülge kasutatud kalmistuna. Seni on uuringutel leitud 11 inimese luid. 1682. aastast pärineb unikaalne Suurturu joonis ( foto ). Turgu ääristasid raekoda, apteek ( vt. register ), vaekoda (vt. register ) , mündivermimiskoda, leivapoed. Samas toimusid avalikud hukkamised ja häbiposti panek, kohustuslikud kogunemised ja sõjavägede ülevaatus. 1775.a. tulekahjus hävinesid nii raekoda kui ka teised turu äärsed majad. Uued hooned, k. a. raekoda, ehitati klassitsistlikus vaimus. Uue Suurturu ansambli lõpetas idaküljel Kivisild ( vt. register ). Suurturg oli vanalinna kaubanduselu keskus 1920. aastateni välja. II Maailmasõjas hävis platsi lõunakülje hoonestus, mis uuendati 1950. aastatel arhitektide I. Jaaguse ja A. Matteuse kavandite järgi. Raekoja poolsele küljele ehitati purskkaev, mis rekonstrueeriti skulptor M. Karmini ja arh. T. Trummali kavandi järgi skulptuurigrupiks "Suudlevad tudengid " ( valmis 1. sept. 1998, hind 1. 577. 771 krooni ). 1941- 1944 oli Suurturu nimeks Adolf Hitleri plats, pärast sõda Nõukogude Väljak, alates 1990. aastast Raekoja plats. Rahvas nimetas seda ka nõukogude ajal raekoja platsiks. 1960. a. pandi raekoja platsile esmakordselt püsti näärikuusk. 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950. aastate alguseni. Raekoja plats restaureeriti aastal 2005.
 | Raekoja plats. |
 | Suurturg 1682.a. |
 | 13.s. ehitatud käsitõõliste poed ja töökojad raekoja platsi edelaküljel 1981.a. arheoloogilistel uuringutel. |
 | Linnapea A. Ansip ja linnavolikogu esimees P. Tulviste Tartu geograafilise nullpunkti avamisel Raekoja platsil 20. märtsil 2000.a. |
 | Geograafilise nullpunkti tähis enne 2005. a. ( projekt U. Tiirmaa ). |
|
|
|
|
| Pindala: | 6034 m2 |
| Kogus: | 1 |
| Sügavus: | maapealne |
| Kaasleiud: | rikkalik arheoloogiline materjal 13./14. s. |
| Kultuurkiht: | rohke hästisäilinud orgaanilise materjaliga |
| Leiukoht, kirjeldus: | raekoja ja Emajõe vahel |
|
| Leiu seisund: | põhjavee taseme langemine kahjustab kultuurkihis säilinud orgaanilist materjali |
| Omanik: | |
| Hoiukoht/asukoht: | Tartu linn; Raekoja plats |
| Fond: | |
| Leiunumber: | |
|
| Kaitstuse aste: | Riiklik |
| Kaitseala: | Tartu vanalinna muinsuskaitseala |
| Õigusakt: | Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2004. a määrus nr 218 |
| Registrinumber: | 27006 |
|
| Leidja: | uuringutelt saadud leiud asuvad Tartu linnamuuseumis |
| Kasutusrezhiim: | kultuuriväärtuste teenistuse kooskõlastus |
| Tähistus: | infotahvlid Raekoja plats 3 ja 6 seinal (paigaldati 2005); platsil on markeeritud 17./18 s pärinev kaev, 17. s hädaraekoja põhiplaan (2005) ja tähistatud geograafiline nullpunkt (2000. a ) |
|
| Uuringute | |
| - aeg ja juhendaja: | 1981, 1982 R. Metsallik, U. Tiirmaa; 1998 K. Lange, 2005 P. Piirits. |
| - liik: | päästekaevamised |
| - tulemus: | uuriti Tartu keskaegseid ehitisi |
| Läbikaevatud ala [m2]: | |
|
| Aruanne: | Metsallik,R. Tartu vanemast asustusest 1980- 1982.a. teostatud arheoloogiliste uuringute põhjal. Tallinn 1983. MKI arhiiv; Piirits, P. Arheoloogilised uuringud Tartus Raekoja platsi sillutise ja trasside uuendamisel. Tartu 2005. |
| Publikatsioon: | Tender, E. Tartu raekojad Poola ja Rootsi ajal.- Tartu II. Tartu 1935; Metsallik, R, Tiirmaa, U.Über die Archäologische Forschung der Tartuer Altstadt.- Eesti NSV TA Toim., Ühisk., 1982, 31/4. |
| Märkused: | |