Piiskopimõisa asukoht
|
| Jrk: | 63 |
 |  |
|
| Grupp: | Arheoloogia |
| Alagrupp: | asulakoht |
| Leiutüüp: | |
| Mõõtmed: | |
| Kirjeldus: | Haljasala Tehase, Teguri ja Tähe t. vahel ( praegu Forseliuse park ).
 | Forseliuse park. |
 | Forseliuse seminari mälestuskivi. |
 | Sama. |
|
| Lühiinfo: | Piiskopimõisa ( sks. Bischofshof ) kohta on ajalooandmed lünklikud. Arvatavasti rajati mõis juba keskajal. On teada, et 1634. aastal anti soome pastorile kirikumõisana kasutada üks osa Piiskopimõisast ( nn. Papimõis ). Rootsi võimuperioodil 1684. a. asutas Bengt Gottfried Forselius mõisasse seminari, kus valmistati ette talurahvakoolide köstreid ja koolmeistreid. Seminar oli esimene omataoline kogu Rootsi riigis. See tegutses neli aastat, kuni asutaja traagilise hukkumiseni Läänemeres 1688. aasta hilissügisel. 1934. a. rajati seminari asukohta park, mis koosnes 65 tammest. Seminari varemete keskkohta istutas tamme Rootsi saadik. 1936. a. täienes haljasala 290 kuusega ning üles seati ka 6, 5 tonnine Emajõe põhjast leitud kivirahn, mis tänaseni meenutab Forseliust ja tema asutatud seminari. Mälestuskivi on riikliku kaitse all ajaloomälestisena ( vt register ). |
|
|
|
| Pindala: | m2 |
| Kogus: | 1 |
| Sügavus: | ca 70 sm mättakihist |
| Kaasleiud: | klaas ja tellisetükid |
| Kultuurkiht: | määratud vaid Tehase 16 tootmishoone peavärava ees |
| Leiukoht, kirjeldus: | Forseliuse pargiala |
|
| Leiu seisund: | määramata |
| Omanik: | |
| Hoiukoht/asukoht: | Tartu linn; Tehase, Teguri ja Tähe t. vahel |
| Fond: | |
| Leiunumber: | |
|
| Kaitstuse aste: | Kohalik |
| Kaitseala: | Arheoloogiline miljööpiirkond |
| Õigusakt: | Tartu Linnavolikogu 06. oktoobri 2005. a määrus nr 125 |
| Registrinumber: | |
|
| Leidja: | |
| Kasutusrezhiim: | kultuuriväärtuste teenistuse kooskõlastus |
| Tähistus: | Forseliuse seminari mälestuskivi |
|
| Uuringute | |
| - aeg ja juhendaja: | 1993, R. Metsallik |
| - liik: | järelevalve |
| - tulemus: | Tehase 16 tootmishoone peavärava ees avastati moreenil umbes 40 sm paksune kultuurkiht. Leiti tükike kesk- või uusaegset aknaklaasi ja tellisetükke. |
| Läbikaevatud ala [m2]: | |
|
| Aruanne: | |
| Publikatsioon: | Metsallik, R. Tartu arheoloogilisest uurimisest.- TÜ Arheoloogia Kabineti Toimetised 8. Tartu 1995. |
| Märkused: | |