Püha Georgi kiriku asukoht
|
| Jrk: | 25 |
 |  |
|
| Grupp: | Arheoloogia |
| Alagrupp: | kirik koos kalmistuga |
| Leiutüüp: | tellistest ja maakividest müür ja matused |
| Mõõtmed: | |
| Kirjeldus: | TÜ Botaanikaaeda rajatud palmihoone ehituskaevandis avastati 1981/82.a. talvel inimluud ja massiivsete kivimüüride jäänused. Müürid olid tehtud maakividest ja tellistest. Kaevandi alale jäi 1,43 m paksune, idaosas kumera lõpmikuga põhjasein ning 2,45 m paksune läänesein. Ehituse põhjaseina lähedal ja lääneküljel avastati matused. Kalmistu piirnes edelaküljel 6, 2 m laiuse põhja- lõunasuunalise keskaegse munakivitänavaga. Viimase all oli säilinud 3, 7 m laiune puusillutisega kaetud tänav. |
| Lühiinfo: | Tartus oli keskajal kaks õigeusu kirikut- pihkvalaste Püha Nikolai ja novgorodi kaupmeeskonnale kuulunud Püha Georgi kirik. Esmakordselt on neist juttu metropoliit Isidorose teekonna kirjelduses 1438. aastast. Püha Georgi kiriku asukoha lokaliseeris esmakordselt baltisaksa ajaloolane R. Otto, kes paigutas selle keskaegse linna põhjaossa linnamüüri ja Laia t vahele. Kunstiajaloolane K. Alttoa väidab toetudes 16.s. raeprotokollides leiduvale märkusele, et Georgi kirik asus kellegi Hans von Carpeni Vene värava ees olnud majavalduse taga ja hävis 15.s. lõpul. Kiriku juures asus vaimulike elamu ja surnuaed. Arheoloogiliste uuringute teostajad M. Aun ja P. Ligi jäid müürijäänuste kuulumises Georgi kiriku juurde kahtlevale seisukohale.
 | Püha Georgi kiriku asukohale rajatud palmihoone. Vaade edelast. |
 | Kaevamistel paljandunud müürid. |
 | Avastatud müüristiku plaan ( U. Tiirmaa ). |
|
|
|
|
| Pindala: | m2 |
| Kogus: | 1 |
| Sügavus: | ca 2 m |
| Kaasleiud: | keraamika, töö-ja tarberiistad |
| Kultuurkiht: | |
| Leiukoht, kirjeldus: | Botaanikaaia palmihoone all Laia t poolsel küljel |
|
| Leiu seisund: | ehitustegevusega osaliselt hävitatud |
| Omanik: | |
| Hoiukoht/asukoht: | Tartu linn; Botaanikaaed |
| Fond: | |
| Leiunumber: | |
|
| Kaitstuse aste: | Riiklik |
| Kaitseala: | Tartu vanalinna muinsuskaitseala |
| Õigusakt: | Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2004. a määrus nr 218 |
| Registrinumber: | 27006 |
|
| Leidja: | |
| Kasutusrezhiim: | kultuuriväärtuste teenistuse kooskõlastus |
| Tähistus: | |
|
| Uuringute | |
| - aeg ja juhendaja: | 1981/82 arheoloogid M. Aun ja P. Ligi |
| - liik: | päästekaevamised |
| - tulemus: | avastati oletatava Püha Georgi kiriku müürid ja kalmistu |
| Läbikaevatud ala [m2]: | 130 |
|
| Aruanne: | |
| Publikatsioon: | Aun, M., Lang,V., Ligi, P. Ob arheologitcheskihh pamätnikahh na territorii botanitcheskovo sada Tartuskovo Gosudarstvennovo Universiteta.- ENSV TA Toim., Ühisk., 1983, nr. 4; Otto, R. Zur Ortbeschreibung und Entstehungsgeschichte von Burg und Stadt Dorpat. Dorpat 1918; Alttoa,K. " Vene ots" keskaegses Tartus.- Tartu- minevik, tänapäev. Tallinn 1985. |
| Märkused: | |