Piiskopitiik
|
Jrk: | 24 |
 |  |
|
Grupp: | Arheoloogia |
Alagrupp: | vallikraav |
Leiutüüp: | keskaegne veetõke |
Mõõtmed: | |
Kirjeldus: | madal, keskeloleva saarega tiik
 |
Lühiinfo: | Tartu kindlustusvööndi oluliseks elemendiks keskajal olid veetõkked. 17.s. plaanimaterjali alusel võib väita, et vallikraavid ja suured tiigid ümbritsesid kord linnamüüri igalt küljelt. Suurim neist oli Piiskopitiik, mille lääneosa aeti kinni veel peale II Maailmasõda. |
|
|
Pindala: | m2 |
Kogus: | 1 |
Sügavus: | maapealne |
Kaasleiud: |  |
Kultuurkiht: | määramata |
Leiukoht, kirjeldus: | Botaanikaaia põhjanurgas |
|
Leiu seisund: | tiik on puhastamata ja kinni kasvamas |
Omanik: | |
Hoiukoht/asukoht: | Tartu linn; Botaanikaaed |
Fond: | |
Leiunumber: | |
|
Kaitstuse aste: | Riiklik |
Kaitseala: | Tartu vanalinna muinsuskaitseala |
Õigusakt: | Kultuuriministri 20. 03. 97 määrus nr 12 |
Registrinumber: | 6884 |
|
Leidja: | |
Kasutusrezhiim: | kultuuriväärtuste teenistuse kooskõlastus |
Tähistus: |  |
|
Uuringute |  |
- aeg ja juhendaja: | |
- liik: |  |
- tulemus: |  |
Läbikaevatud ala [m2]: | |
|
Aruanne: | Prints, O. Tartu kui kindlus. Tartu 1967 |
Publikatsioon: | Tartu ajalugu. Tallinn 1980 |
Märkused: | kaitse all arhitektuurimälestisena |