Anna Elisabeth von Münnichi sarkofaag
|
Jrk: | 58 |
 |  |
|
Grupp: | Arheoloogia |
Alagrupp: | vallasmälestis |
Leiutüüp: | sarkofaag |
Mõõtmed: | |
Kirjeldus: | Tammepuust sarkofaag tinasulamist, rauast ja pronksist kaunistustega. Rikkalikult ehitud vapitahvlite, piiblisalmide, monogrammi ja inglikujukestega. Kaanel paikneb ristilöödu figuur ning metallist padjakesel miniatuurne surnupealuu. Sarkofaag asub Tartu Linnamuuseumis (kaardil on näidatud sarkofaagi algne asukoht Jaani kiriku Lüübeki kabelis).
 | Anna Elisabeth von Münnichi sarkofaag (restaureeritud ). |
 | Vapitahvel. |
 | Monogramm sarkofaagi kaanel ( enne restaureerimist ). |
 | Paruness Anna Elisabeth von Münnich foto ERM-i kogust ). |
 | Vabahärra Christian Wilhelm von Münnich ( foto ERM-i kogust ). |
|
Lühiinfo: | Anna Elisabeth von Münnich oli abielus vabahärra Christian Wilhelm von Münnichiga, kes oli vene keisrinna Jelizaveta Petrovna ( 1709- 1762 ) usaldusisik ja salanõunik. Christian Wilhelmi vanem vend Burchard Christoph von Münnich oli vene feldmarssal. Paruness Anna Elisabeth suri 15. 10.1761. a. oma mõisas Luunjas ja maeti perekonna hauakabelisse, mis asus Lüübeki kabeli kõrval Tartu Jaani kirikus. Jaani kiriku torni lõunaküljel asub veel teinegi hauakabel, mis kuulus feldmarssali poja, krahv Ernst Johann von Münnichi perekonnale. Burchard Christoph von Münnich ise on maetud perekonna kalmistule Luunja mõisas ( hävinud 1960. aastatel ). Christian Wilhelm von Münnichi kabel avati 1988.a seoses Jaani kiriku vundamentide kindlustamisega. Sinna oli maetud viis inimest. Peale parunessi veel tema abikaasa Christian Wilhelm von Münnich ( surn. 1768 Luunjas ), nende poeg Anton Christoph ( surn. 1761 ), Christian Wilhelmi noorem tütar Anna von Igelström ( surn. 1760 ) ja 14 päevane laps Igelströmide soost ( surn. 1763 ). Hauakabelit oli rüüstatud. Säilinud olid vaid Anna von Igelströmi 2 kullast sõrmust ja uroborosekujulised kõrvarõngad. Enam vähem terviklikult oli alles Anna Elisabeth von Münnichile Lüübekist tellitud ja rikkalikult ehitud siidvooderdusega tammepuust sark. Hauakabeli avamisest tehti videofilm. Sarkofaag restaureeriti restaureerimiskeskuses " Kanut " (Heige ja Jüri Peets ) 1998. aastal. Aastatel 2004- 2007 restaureeriti kõik kirstu metallist ehisdetailid (TLÜ Ajaloo Instituudi konservaator A. Rumm).
Sarkofaagi restaureerimiseks andsid raha Tartu Linnavalitsus ja baltisakslased hr. Georg Wilhelm Freiherr von Frydag ( Haus Daren ), hr. Hans- Adolf von Hehn (Neusäss- Westheim) ning hr. Hans- Georg Volkhardt (Südmoslesfehn ). |
|
|
Pindala: | m2 |
Kogus: | 1 |
Sügavus: | |
Kaasleiud: | sarkofaagide fragmendid |
Kultuurkiht: |  |
Leiukoht, kirjeldus: | Christian Wilhelm von Münnichi hauakabel |
|
Leiu seisund: | hea |
Omanik: | |
Hoiukoht/asukoht: | Tartu linn; Narva mnt. 23 |
Fond: | |
Leiunumber: | TM 2371 |
|
Kaitstuse aste: | Riiklik |
Kaitseala: | Tartu vanalinna muinsuskaitseala |
Õigusakt: | Kultuuriministri 20. 03. 97 määrus nr 12 |
Registrinumber: | 6916 |
|
Leidja: | 1988. a arheoloogilised uuringud |
Kasutusrezhiim: | museoloogiline |
Tähistus: |  |
|
Uuringute |  |
- aeg ja juhendaja: | 1988 R. Metsallik |
- liik: | päästekaevamised |
- tulemus: | uuriti kabeli ala matuseid |
Läbikaevatud ala [m2]: | |
|
Aruanne: | Rumm, A. Konserveerimistööde kaart. Tallinn 2007. |
Publikatsioon: | Metsallik, R. Die Schätze der Johanniskirche in Tartu.- Oldenburger Jahrbuch 96, 1996. |
Märkused: |  |