Tharbatu linnus
|
| Jrk: | |
 |  |
|
| Grupp: | Arheoloogia |
| Alagrupp: | kindlusehitis |
| Leiutüüp: | muistne neemiklinnus ja piiskopilinnus |
| Mõõtmed: | |
| Kirjeldus: | linnus ehitati Toomemäe kaguplatoole (abs. kõrgus 66,8) mis oli mäest eraldatud vagumusega praeguse Püssirohukeldri kohal. Lõuna- ja põhjaküljelt kaitses linnamäge vallikraav. I at. lõpusajanditel tekkis linnuse ja jõe vahelisele alale asula. Hilisema Lossi t. piirkonnas (linnuse jalamil) asusid sepikojad, kust leiti 1987.a. arheoloogilistel uuringutel kaks skandinaaviapärast pronksripatsit 10.sajandist. Keskaegne piiskopilinnus ehitati muinaslinnuse kohale.
 | Kultuurkihis tähetorni all asuvad muistse linnuse ja piiskopilinnuse säilmed. |
 | Linnuse õu. Vaade idast. |
 | Muinaslinnuse asukoht. Vaade idast. |
 | Tartu aastal 1696. L.Nöörlingh |
 | Skandinaaviapärased pronksripatsid linnuse põhjaküljelt, Lossi t 3 piirkonnas asunud sepikodade kultuurkihist 10. sajandist.
( ülal Tartust, all Sigtunast ). |
|
| Lühiinfo: | Esimesed jäljed linnuse rajamisest Toomemäe kagutipule pärinevad 5. või 6. sajandist. 1030. aastal vallutasid Tartu Kiievi suurvürsti Jaroslav Targa väed ja rajasid siia maksukogumise eesmärgil tugipunkti. 1061.a. põletasid eestlased-sossolid venelaste linnuse. 11.-12. sajandil laiendati linnuse õuepinda ja vallid ehitati tammepuust taranditele. 1224.a. vallutavad linnuse ristirüütlid. Tartu ( Tharbatu ) oli muistse Ugandi maakonna üks võimsamaid kantse. Linnuse väliskuju selgitamiseks pole arheoloogiliste kaevamiste materjal veel piisav. 1234 aastaks oli muinaslinnuse kohale rajatud kivist piiskopilinnus, mis koosnes pealinnusest ja eeslinnusest. Selle hävitasid venelased 1708. aastal. 18.s. II poolel rekonstrueerisid venelased linnusemäe põhjapoolse nõlva muldkindlustuseks. |
|
|
|
| Pindala: | m2 |
| Kogus: | 2 |
| Sügavus: | 1.00- 5.50 m |
| Kaasleiud: | vt. viidatud publikatsioonid |
| Kultuurkiht: | muinaslinnuse kultuurkiht on kahjustatud piiskopilinnuse müüride ehitamisega mis on samuti kultuurkihis säilinud. |
| Leiukoht, kirjeldus: | Toomemäe kaguplatoo |
|
| Leiu seisund: | hea |
| Omanik: | |
| Hoiukoht/asukoht: | Tartu linn; Toomemägi |
| Fond: | |
| Leiunumber: | |
|
| Kaitstuse aste: | Riiklik |
| Kaitseala: | Tartu vanalinna muinsuskaitseala |
| Õigusakt: | Kultuuriministri 1. septembri 1997.a. määrus nr. 59 |
| Registrinumber: | 12974 |
|
| Leidja: | |
| Kasutusrezhiim: | kultuuriväärtuste teenistuse kooskõlastus |
| Tähistus: | tähistatatud |
|
| Uuringute | |
| - aeg ja juhendaja: | 1955- 1960, ja 1976 arheol. V. Trummal.
1980 arheol. A. Mäesalu. |
| - liik: | arheoloogilised väljakaevamised |
| - tulemus: | uuriti muinaslinnuse lääne-, loode- ja lõunanõlva ning linnuseõue kultuurkihi stratigraafiat ja kivilinnuse piiskopitorni asukohta. Muinaslinnuse lõunaküljel avastati säilmeid vallikonstruktsiooni moodustanud tammepuust taranditest. Põhjaküljel oli piiskopilinnuse müüristik säilinud, piiskopitorn oli hävinenud. |
| Läbikaevatud ala [m2]: | 850 |
|
| Aruanne: | säilivad Tartu Linnamuuseumis |
| Publikatsioon: | Trummal,V. Arheoloogilised kaevamised Tartu linnusel.-TRÜ Toim.,161. Eesti NSV ajaloo küsimusi,III. Tartu 1964.
Mäesalu,A. Uut Tartu linnusest.-Eesti Loodus 11, 1980.
Metsallik,R. Tartu arheoloogilisest uurimisest.- TÜ Arheoloogia Kabineti toimetised 8. Tartu, 1995.
Moora,H. Tartu asutamise ümber.- Tartu II. Tartu 1935.
Tuulse,A. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpat 1942, lk.52.
Henriku Liivimaa kroonika. Tallinn 1982 |
| Märkused: | |