Tartu sillad (I)
|
| Jrk: | 37 |
 |  |
|
| Grupp: | Arheoloogia |
| Alagrupp: | sillakoht |
| Leiutüüp: | |
| Mõõtmed: | |
| Kirjeldus: | Tartu ja Viljandi kohal ulatuvad Lõuna- Eesti ja Kesk- Eesti kõrgemad moreenjad alad kokku, mistõttu neisse kohtadesse kujunesid ülekäigukohad ja asustuskeskused. Emajõe org on Tartu kohal kõige kitsam. Botaanikaaia ja Vene tänava kohal ulatusid kõrgemad ja kuivemad kohad jõe äärde võimaldades ülepääsu.
 Vaade raudsillale põhjast |
| Lühiinfo: | Muistse jõest ülekäigu paiknemisele Vabadussilla asukohal osutas juba geograaf Edgar Kant ning hiljem arheoloog Harri Moora. 1547.- 1555. a. raeprotokollides nimetatakse 1554. a. Vene värava ees asuvat Vene silda. Poola ajal, 1598. a. mainitakse, et sild on lagunenud ja palutakse uue ehitamist. 17. s. linnaplaanid sellel kohal silda ei näita. Vene väed ehitasid Tartu piiramise ajal ülalpoole endist Vene silda ajutise silla vägede ületoomiseks. 1772. a. Tartu plaanidel on näidatud sellele kohale projekteeritud kivist sild. Seda ei ehitatud. 1808. a. talvel alustati puusilla ehitamist. See valmis 1810. a. 1823. a. oli sild tarvitamiskõlbmatuks muutunud ning lammutati ja otsustati ehitada uus. Järgmise puusilla plaani tegi Tartu ehitusmeister Geist. 1826. a. oli sild valmis. See läks maksma 18. 475 rubla. Puust sild põles 22. juulil 1923. a. Arvati, et tuli sai alguse auriku sädemest. Silda taastada ei peetud võimalikuks. 1926. a. 4. jaanuaril valmis 64, 5 m pikkune raudbetoonist valmistatud Vabadussild, mis läks maksma 24, 8 miljonit marka. Selle sõidutee laius oli 10 meetrit, mõlemal pool asusid kõnniteed. Sild hävis II Maailmasõjas. Selle õhkisid venelased 1941. a. 10. juuli õhtul. Sakslaste ehitusorganisatsioon " Todt " alustas 1942. a. alguses Tartu välikomandant oberst Gosebruchi taotlusel silda algse projekti järgi taastama. Sild valmis 1943. a. kevadeks (puust käsipuudega). 1944. a. 25. augusti keskhommikul õhkisid taanduvad sakslased silla ise uuesti. Sõja aastatel oli linnas kaks silda, taastatud Vabadussild ja puusild Uueturu t. kohal.
Kroonuaia t. otsa kohale paigutati 1945.a. puitpontoonsild, mis 1956.a. asendati raudpontoonsillaga. 3. juunil 1993. a. valmis sillafirma K- MOST poolt ehitatuna raudsild Vabadussilla asukohale. Endise Vabadussilla pead säilitati. Uus Kroonuaia sild endise pontoonsilla asemele Kroonuaia tänava otsal valmis 1996. aastal (ehitise ülevaatuse akt 04. 12. 1996 ). 2007. a demonteeriti raudsild ja alustati uue autosilla ehitamist samale kohale. |
|
|
|
| Pindala: | m2 |
| Kogus: | 1 |
| Sügavus: | |
| Kaasleiud: | |
| Kultuurkiht: | määramata |
| Leiukoht, kirjeldus: | TÜ Botaanikaaia ja Vene tänava piirkond. |
|
| Leiu seisund: | määramata |
| Omanik: | |
| Hoiukoht/asukoht: | Tartu linn; Vene tänav |
| Fond: | |
| Leiunumber: | |
|
| Kaitstuse aste: | Riiklik |
| Kaitseala: | Tartu linna arheoloogiline kaitsevöönd |
| Õigusakt: | Kultuuriministri 1. septembri 1997. a. määrus nr. 59 |
| Registrinumber: | |
|
| Leidja: | |
| Kasutusrezhiim: | linnaarheoloogi kooskõlastus |
| Tähistus: | |
|
| Uuringute | |
| - aeg ja juhendaja: | R. Metsallik |
| - liik: | järelvalve raudsilla ehitamise ajal 1993. aastal |
| - tulemus: | muinasaegseid leide ei avastatud;
A. Tvauri teostas järelevalvet uue silla ehitamise ajal 2007. a. |
| Läbikaevatud ala [m2]: | |
|
| Aruanne: | |
| Publikatsioon: | Kant, E. Tartu. Linn kui ümbrus ja organism.- Koguteos " Tartu". Tartu 1927; Moora, H. Tartu asutamise ümber.- Tartu II. Tartu 1935.
http://www.postimees.ee/191107/tartu_postimees/uudised/296266.php?sillaehitajad-leidsid-tartus-miini |
| Märkused: | |