Jaani kirik
|
| Jrk: | 17 |
 |  |
|
| Grupp: | Arheoloogia |
| Alagrupp: | sakraalehitis |
| Leiutüüp: | tellisgootika |
| Mõõtmed: | |
| Kirjeldus: | Eesti keskaegse kirikuarhitektuuri üks silmapaistvamaid mälestusmärke. Rikkaliku terrakotaplastika poolest kuulub ta ainulaadsete ehitiste hulka kogu Põhja- Euroopa telliskivigootika alal. Jaani kirik on põhiplaanilt ja ülesehituselt sarnane hävinenud Maarja kirikuga. Kirik on kolmelööviline basiilika massiivse neljatahulise läänetorniga. Kiriku kesklööv on trapetsikujuline ja üle kahe korra laiem külglöövidest. Kooriruum on piklik, polügonaalse lõpmikuga ja tema põhjakülje vastu on ehitatud käärkamber. Siseruumis on märkimisväärne kesklöövi kõrgseina lahendus kolme horisontaalse jaotusega - neliksiirfriis inimpeadega, siis täiesti erandlikult esinev pseudotrifoorium istuvate figuuridega ja akende rida koos nendevaheliste üksikfiguuridega. Pikihoone idamüüril, võidukaare kohal asub friis kolmikkaarnissidest, milledes asuvad figuurid. Friisidest kõrgemal on suur krutsifiksi grupp. Kirikul on kolm sissepääsu. Peasissepääsuks on lääneküljel vimpergiga kroonitud perspektiivportaal. Vimpergi kolmikkaarnissidesse on paigutatud viisteist figuuri, mis kujutavad " Viimset kohtupäeva ". Kiriku lõunaküljel asuvad Lüübeki kabel ja 18.s. ehitatud von Münnichi perekonnale kuulunud hauakabelid. |
| Lühiinfo: | Jaani kirik ehitati 14. s. algul. Arheoloogilised uuringud näitavad, et enne eestlaste ametlikku kristianiseerimist asus Jaani kiriku kohal puust ristiusu sakraalhoone, mille juures oli kalmistu. Ka kivikiriku arenguloos on eristatud mitmeid arenguetappe, mis pole tänapäeva ehituses enam nähtavad. Ürikulised andmed kiriku kohta ulatuvad 1323. aastasse. Kunstiajaloolane K. Alttoa on kiriku ebatraditsiooniliselt asetatud pseudotrifooriumi analüüsi põhjal osutanud analoogiatele Inglismaa 14.s. arhitektuuris. Jaani kirikus peeti arvatavasti juba keskajal eestikeelseid jutlusi. Reformatsiooni päevil ja Vene- Liivi sõja ajal sai ka Jaani kirik kannatada. Selle tornikiiver on korduvalt süttinud välgulöögist ( 1590, 1614, 1618 ). Põhjasõjas hävisid kesklöövi ja kooriruumi võlvid ja osa torni.Hoone suudeti usutalitusteks taastada 1721.a. 1832./33.a. ehitatakse kirikuhoone ümber klassitsistlikuks saaliks. Hävib ka see osa katoliiklikust sisekujundusest, mis oli reformatsioonipäevist aegade kiuste veel säilinud. Esimesed restaureerimistööd kirikus toimusid aastatel 1899- 1904 ( Riia arhitekt W. Bockslaff ). 1944. a. hävis kirik sõjatules. Purustusjõu mõjul vabanes hoone sisemuse krohvikihi alt rikkalik keskaegne terrakotadekoor, millest uurijad seni teadlikud polnud. 1954./55.a. konserveeris varemeid Teadusliku Restaureerimise Töökoda. Aastatel 1988-1990 tegi kirikus vundamentide tugistustöid Poola firma PKZ. Aastal 1993 alustas vundamentide tugistamist OÜ Wunibald. Samal suvel pandi torni loodenurga alla vastavasisuline ürik. 26. märtsil 1999 sai Jaani kirik vaskplekist tornikiivri. Kirikuhoone restaureerimine lõpetati aastal 2004. Jätkub terrakotakujude restaureerimine.
 | Jaani kirik. Vaade läänest 1999.a. |
 | Jaani kirik. Vaade idast 1999.a. |
 | Terrakotaskulptuur. |
 | Niisuguseid terrakotapäid on Jaani kiriku friisikaunistusena kasutatud arvukalt interjööris ja eksterjööris. |
 | Neitsi Maarja Jaani kiriku võidukaare grupist. |
 | Piilari kapiteeli osa. |
 | Üks kiriku päiskividest. |
 | Kiriku sisemuse kõige varasemad lastematused. |
 | Arheoloogilised kaevamised Jaani kiriku sisemuse hauakambrites 1983.a. |
 | Puukirstudes sängitatud luustikud hauakambris, 18.s.
Kirikutesse maeti kuni 1773.aastani, mil see valitsuse poolt keelati. Viimane kes Jaani kirikusse maeti, oli 1773.a. Emajõkke uppunud pottsepasell Carl Otto Casinovsky. |
 | Kaevamised kiriku kesklöövis avastatud varasema puust sakraalehituse asukohal 1983.a. |
|
|
|
|
| Pindala: | m2 |
| Kogus: | 1 |
| Sügavus: | maapealne |
| Kaasleiud: | kirikusisesed matused |
| Kultuurkiht: | paksus kuni 3,5 m. Sisaldab matuseid ja varasemate kirikukavatiste säilmeid. |
| Leiukoht, kirjeldus: | Jaani ja Lutsu t ristmiku lähedal |
|
| Leiu seisund: | hea |
| Omanik: | |
| Hoiukoht/asukoht: | Tartu linn; Jaani t. |
| Fond: | |
| Leiunumber: | |
|
| Kaitstuse aste: | Riiklik |
| Kaitseala: | Tartu vanalinna muinsuskaitseala |
| Õigusakt: | Kultuuriministri 20.03. 1997 määrus nr. 12 |
| Registrinumber: | 6916 |
|
| Leidja: | |
| Kasutusrezhiim: | kultuuriväärtuste teenistuse kooskõlastus |
| Tähistus: | infotahvel |
|
| Uuringute | |
| - aeg ja juhendaja: | 1947- 1948 insener N. Oll, 1955- 1965 kunstiajaloolane O. Prints, 1981 arhitekt U. Tiirmaa, 1983- 1984 arheol. R. Metsallik ja arh. U. Tiirmaa, 1988- 1990 arh. U. Tiirmaa ja tehnik T. Rappu, 1992- 1994 arheol. K. Lange ja antropoloog K. Kalling, 2002- 2003 arheol. P. Piirits. |
| - liik: | päästekaevamised vundamentide tugistamise käigus. |
| - tulemus: | N. Olli uuringud olid pühendatud hoone vundamendi rajamisviisi ja puitaluste säilivusastme selgitamisele, O. Prints uuris kivikiriku kujunemist ja täpsustas terrakotaskulptuuride frisuuride alusel kiriku ehitamisaega, R. Metsalliku ja U. Tiirmaa uuringute käigus avastati kiriku kesklöövis varasema, puust sakraalhoone säilmed, uuriti keskaegset matmiskombestikku ning täpsustati kivikiriku ehitusetappe. K. Lange ja K. Kallingu kaevamiste käigus uuriti kiriku läänetorni ehitust, kalmistut jm. Tänaseks on läbi kaevatud terve Jaani kiriku sisemus. Arheoloog P. Piirits uuris tehnovõrkude ehitamise käigus kirikuümbruse kalmistut. |
| Läbikaevatud ala [m2]: | |
|
| Aruanne: | Oll, N. Muinsuskaitse all oleva Tartu Jaani kiriku varemete vundamentide ja torni ehitusliku seisukorra uurimine. Tartu 1948. MKI arhiiv; Prints, O. Tartu endise Jaani kiriku lõpetamata uurimistööde löpparuanne. Tallinn 1967. MKI arhiiv. |
| Publikatsioon: | Vaga,V. Problema prostranstvennoi formõ v srednevekovoi arhitekture Estonii i Latvii.- TRÜ Toim., 86. Tallinn 1960; Alttoa, K. Tartu Jaani kirik. Tallinn 1992. Metsallik, R. Tartu arheoloogilisest uurimisest.- TÜ Arheoloogia kabineti toimetised 8. Tartu 1995; |
| Märkused: | Kaitse all arhitektuurimälestisena |