Emajõe põhi ja kaldad

Jrk:35

Grupp:Arheoloogia
Alagrupp:veekogu
Leiutüüp:
Mõõtmed:
Kirjeldus:Tartu linn asub Suur- Emajõe keskjooksul. Linna kohal voolab jõgi kõrgete veerudega ürgorus. Emajõgi on tüüpiline madalikujõgi, väikese langu ja aeglase vooluga. Kogu oma 100 km pikkuse kohta on jõe üldine lang kõigest 4 m. Võrtsjärvest väljudes on Emajõgi 20- 35 m laiune, pärast oma lisajõe Pedega ühinemist jõgi avardub ja Tartu kohal on ta 70 m lai, suubudes Peipsisse 145 m lai. Jõe sügavus on keskmiselt 2 - 4 m kuid esineb märksa sügavamaid hauakohti. Kaldad on valdavalt madalad, kas liivased, savised või turbased. Kevadeti tungib suurvesi kergesti ka jõe luhale, ujutades üle laialdased alad.
Lühiinfo:Tartu kohal ulatub viljakas moreenpinnas vahetult ürgoru pervele, mis tingis ka põllumajandusliku asustuse ja kaubateede kontsentreerumise siia. Tartust on Emajõe lähteni Võrtsjärvel 57 ja suudmeni Peipsil 43 km. Jõgi on täies pikkuses laevatatav. Minevikus oli oluline osa laevaliiklusel ja kalastusel. Kuni 1775.a. tulekahjuni voolas Emajõgi linna kohal kahes harus, moodustades praeguse ööklubi " Atlantis " kohal väikese saare ( vt. ka Koolujõgi ). Ürgoru pervedest väljavoolavad allikad tekitasid tänasest linnapildist kadunud väiksemaid jõeharusid. Ühe niisuguse säng asus praeguse Kaubahalli kohal. Burgundia rüütel Ghillebert de Lannoy on oma reisikirjades 15.s. öelnud: "Tartu on väga ilus ja kõvasti kindlustatud linn ja seal on linnus kolme jõe ääres...".
Jõe kõrgem veeseis on registreeritud Tartus 1867.a. mais 373 sm üle graafiku nulli. 1920. aastatel kindlustati ja kõrgendati Emajõe kaldaid ning rajati sinna puiestikke ja haljasalasid. 1947- 2002. a. madalaim veetase oli 30. 09. 1996, 29. 30 m üle graafiku nulli.
Dateering:muraavino ajastu

Pindala: m2
Kogus:1
Sügavus:2-8 m
Kaasleiud:
Kultuurkiht:määramata
Leiukoht, kirjeldus:jõe põhi ja kaldad 50 m laiuselt Kvissenthali ja Ihaste vahel

Leiu seisund:
Omanik:
Hoiukoht/asukoht:Tartu linn; Emajõgi
Fond:
Leiunumber:

Kaitstuse aste:Kohalik
Kaitseala:Arheoloogiline miljööpiirkond
Õigusakt:Tartu Linnavolikogu 06. oktoobri 2005. a määrus nr 125
Registrinumber:

Leidja:
Kasutusrezhiim:kultuuriväärtuste teenistuse kooskõlastus
Tähistus:

Uuringute
- aeg ja juhendaja: 1996 P. Piirits, 2007 A. Tvauri
- liik: arheoloogilised proovikaevamised Kroonuaia silla Sauna t. poolsel kaldapealsel; järelevalve Vabadussilla ehitamise ajal
- tulemus:arheoloogilist huvi pakkuvaid kihte ei avastatud
Läbikaevatud ala [m2]:

Aruanne:Piirits, P. Arheoloogilised uuringud Tartu Kroonuaia silla ehituskohal. Tartu 1996. MKA arhiiv.
Publikatsioon:
Märkused:

Sisestatud: 26.04.2000Romeo Metsallik
Viimati redigeeritud: 18.05.2011Romeo Metsallik
 
[mälestiste register]