Ropka mõis
|
| Jrk: | 64 |
 |  |
|
| Grupp: | Arheoloogia |
| Alagrupp: | asulakoht |
| Leiutüüp: | mõisahooned ja kultuurkiht |
| Mõõtmed: | |
| Kirjeldus: | Ropkamõisa ( sks. Taubenhof ) hooned asuvad kahel pool Ropka teed. Restaureeritud on toskaana orderiga peahoone ( OÜ Arc Projekt 1993, arh. U. Tiirmaa ) ja teenijatemaja ( arh. Martti Preem, 1988, valmis 1990. aastate algul ). Mõisakompleksist on säilinud veel moonakamaja, karjalaut, ümberehitatud tall, mis kuulub AS-le Eviko ja ait, kelder ning park. Pargis oli kolm tiiki. Teenijatemaja lääneküljel, praegu hoonestatud alal, asus reeglipärase kavatisega viljapuuaed.
 | Ropka mõisa härrastemaja. |
 | Teenijatemaja. |
 | Vaade härrastemaja tiibhoonele ja teenijatemajale. |
|
| Lühiinfo: | Varasemad teated Ropka mõisast pärinevad 16. sajandist. 17. s. algul andsid Poola võimud Ropka mõisa ( Taubenhof ) linnale kasutada. Järgnenud Rootsi võimuperioodil võtab Gustav Adolf mõisa linnalt ja annetab selle Harald Blugstonile ( aadlistatult Igelstrem ). Mõis kannatas nii Vene- Liivi kui ka Põhjasõja ajal. 19. s. algul sai mõisaomanikuks von Braschide perekond, kelle käes Ropka mõis oli kuni Eesti Vabariigi maareformini. Mõisasüdamest suunduvad teed said aluseks Tähe ja Aardla tänavatele ja Ropka teele. 1. märtsil 1923. aastal liideti ka Ropka mõisa maad linnaga, kuhu hiljem planeeriti ehituskrunte. Mõisahoonetes olid 1920. /30. aastatel suurtükiväe kasarmud, õppehooned ja tallid. Pärast II Maailmasõda kasutasid ka nõukogude väeosad mõnda aega mõisahooneid elamute, majandushoonete ja ladudena. Lähtuvalt ENSV Ministrite Nõukogu otsusest kavandati Ropka mõisa hoonetesse rajada oma lasteaiaga töölisasula. 1948. a. asus Riikliku Ehituste Projekteerimise Instituudi Tartu grupp ( GISP ) rekonstruktsiooniprojekti koostama. Arvestades toonase linnaarhitekti A. Matteuse eriarvamust nimetatud hoonestuskava ebaotstarbekusest, töölisasula rajamisest siiski loobuti. Härrastemaja kasutati nõukogude perioodil üürikorteritena. 1993. a. ostis selle Tartu linnalt hambaravifirma AS Dentes ning kolis sisse 1995. aastal. 1990. aastate lõpus ehitas AS Dentes härrastemaja idaküljele uue eluhoone ( arh. Martti Preem, 1997 ).
Üksikasjalikud andmed mõisaehitistest on 1815. aastast, mil seal oli 19 hoonet, s. h. remonditud puust härrastemaja, kolm aita ja tall- tõllakuur. 1920. a. üleskirjutuse andmeil oli Ropka mõisas 44 hoonet. Härrastemaja puitosa oli ehitatud tõenäoliselt 18. s. II poolel, kiviosa arvatavasti 19. s. keskpaigas. Härrastemaja restaureeriti 2001. a. |
|
|
|
| Pindala: | m2 |
| Kogus: | 1 |
| Sügavus: | |
| Kaasleiud: | |
| Kultuurkiht: | Härrastemaja hoovis, 100- 150 sm sügavusel savikal moreenil asub paarikümne sentimeetri paksune tumedam settelise iseloomuga kultuurkiht |
| Leiukoht, kirjeldus: | Härrastemaja ( Ropkamõisa 10 ) hoovis |
|
| Leiu seisund: | hea |
| Omanik: | AS Dentes |
| Hoiukoht/asukoht: | Tartu linn; Ropkamõisa 10 |
| Fond: | |
| Leiunumber: | |
|
| Kaitstuse aste: | Kohalik |
| Kaitseala: | Arheoloogiline miljööpiirkond |
| Õigusakt: | Tartu Linnavolikogu 06. oktoobri 2005. a määrus nr 125 |
| Registrinumber: | |
|
| Leidja: | |
| Kasutusrezhiim: | säilitatav, uuritav, rekonstrueeritav |
| Tähistus: | puudub |
|
| Uuringute | |
| - aeg ja juhendaja: | 1993. /94. a. R. Metsallik |
| - liik: | järelevalve |
| - tulemus: | lokaliseeriti tume kiht geoloogilisel pinnakattel |
| Läbikaevatud ala [m2]: | |
|
| Aruanne: | Tiirmaa,U. Restaureerimiskontseptsioon Ropka mõisa härrastemaja kohandamiseks A/S Dentes peahooneks. Tartu 1993 ( LPMKO arhiiv ). |
| Publikatsioon: | |
| Märkused: | |