Tartu sillad (II)

Jrk:

Grupp:

Arheoloogia

Alagrupp:

vana sillakoht

Leiutüüp:

Mõõtmed:

Kirjeldus:

kahe väravakaarega Kivisild oli 5,6 m laiune, väravakaarte juures 4 m. Sillal oli puidust ülestõstetav keskosa. Ehitamiseks kulus 3000 graniitplokki. Sillakaarte võlvikivid olid ühendatud raudklambritega. Klambrite kinnitusaukudesse valati tina, et tagada suuremat vastupidavust. Peenemat töötlemist nõudnud paneeli- ja karniisikivid olid pärit Peterburist. Kivide müürimiseks läks vaja ligi 9000 puuda lupja, 10 vaati Amsterdamist toodud tsementi, 3900 puuda rauda ja 350 puuda tina, tellingute tarvis tuhandeid palke. Kuna Emajõgi voolas tollal kahes harus ümber Holmiks nimetatud saare, siis suleti peajõgi ehitamise ajaks tammiga, nii et põhilised tööd said toimuda kuivaks lastud jõesängis. Valminud Kivisild lõpetas arhitektuuriliselt Suurturu ansambli. Silla raekojapoolsel seinal oli kaks kivist tahvlit ladina ja saksa keelsete tekstidega: SISTE HIC IMPETUS FLUMEN CATHARINA II IUBET CUIUS MUNIFICENTIA HAEC MOLES IN COMMODIUM PUBLICUM EXSTRUCTA LIVIONIA QUEPRIMO PONTE LAPIDEO ADORNATA MDCCLXXXIII ( " Jõgi, ohjelda siin oma voolu Katariina II käsul, kelle heldusest see sild on ehitatud ja kes on Liivimaad kaunistanud esimese kivisillaga aastal 1783"). Kivisilla taastamiseks on loodud Tartu Kivisilla Fond, selle E-mail on <kivisild@kodu.ee>
Kivisild

Kaarsild

Ujuksild

Lühiinfo:

Saksa värava ees oli jõge ületav nn Saksa sild ( dudesche brugge ) juba keskajal, mille kaudu käis liiklus Holmile. Kivisild oli mõeldud keisrinna Katariina II kingitusena Tartu linnale pärast suurt 1775.a. hiidtulekahju. Projekti tegi Tartu müürseppmeister J. Zaklowsky. Eeltööd silla rajamiseks algasid 1776.a. kevadtalvel, töödega jõuti valmis 1783.a. lõpuks. Ehitustööde ajal oli jõe ületamiseks puusild Uueturu t. juures. Kivisild avati liikluseks 16. septembril 1784.a. Sild hävis II Maailmasõjas. Selle idapoole hävitasid 1941. a. 9. juuli varahommikul venelased, teise poole 1944.a. sakslased. Nii pärast 1941. kui ka 1944. aasta purustusi toimus ülekäik sillavaremetele rajatud purde kaudu. 1944. a oli see paari laua ja ühe käsipuuga ülekäigukoht. Hobuse tänava joonel töötas veel peale sõda paadimees. Kivisilla asukohal valmis uus jalakäijate Kaarsild 1959.a.

Enne I maailmasõda valmistati kavand kivisilla ehitamiseks Uueturu ja Holmi tänavate vahele. See jäi teostamata. Holmi ja Uueturu t vahel oli parveühendus. 1920. a toimus parveõnnetus ja peale seda ehitati ülekäiguks nahksild. 1932. aastal ehitati nahksilla asemele Holmi ja Uueturu tänavate vahele jalakäijate pontoonsild. 1933. a 26. augustil avatakse Lodja ja Fortuuna t vahel ujuksild, mis andis hobuliiklusele uue suuna ja mida mööda pääsesid üle jõe ka autod. Sel hetkel oli Tartus neli silda. Linnavalitsuse soov kaotada sild Holmi ja Uueturu tänavate vahelt, kus oli elav liiklemine, tekitas vastakaid arvamusi. Siiski eemaldati Holmi ja Uueturu tänavate vaheline pontoonsild juba 1933. a 15. novembril ja anti kaitseväele. Veel 1935. aastal pidas linnavolikogu silla taastamist Holmi t joonel vajalikuks kuid mõte ei teostunudki.
Uus ujuksild Lodja ja Fortuuna t vahel hävis 1941. aastal. Samal aastal ehitasid saksa väed puusilla Turuhoone juurde Holmi t. kohale, mis purustati samuti 1944. aastal.
1944.a. augustis pärast sakslaste lahkumist see rekonstrueeriti ja püsis samal kohal kuni betoonsilla (Võidu sild) valmimiseni ujuksilla asukohale 1957. aastal. Võidu silla ehitamist alustati 1952 ( algul Rajooni Ehitus- Remondi Kontor ja 1953. aastast Mostopojezd nr 807). Teine, augustis 1944, sõjaväe poolt ehitatud puusild asus Marja ja Lubja t vahel. See oli halvasti ehitatud ja käimiseks kõlbmatu. Veel 1944. a ehitati sinna pontoonsild.
Sõpruse silla projekt valmis 1977. aastal, sild avati 4. novembril 1981. 31. augustil 2003 avati Paju t piirkonnas jalakäijatele Turusild.

Dateering:

1783

Pindala:

m²

Kogus:

Sügavus:

Kaasleiud:

Kultuurkiht:

Kivisilla vundamendid on säilinud jõe kallastes ja keskvoolul

Leiukoht, kirjeldus:

raekoja platsi idaküljel

Leiu seisund:

määramata

Omanik:

Hoiukoht/asukoht:

Tartu linn; Emajõe kaldal

Fond:

Leiunumber:

Kaitstuse aste:

Riiklik

Kaitseala:

Tartu vanalinna muinsuskaitseala

Õigusakt:

Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2004. a määrus nr 218

Registrinumber:

Leidja:

Kasutusrezhiim:

taastatav, linnaarheoloogi kooskõlastus

Tähistus:

2004. a paigaldati Kaarsilla juurde Vabaduse pst poolsele osale pronksist Kivisilla makett http://www.tartu.ee/?page_id=1443&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/B55BF1F2990FCF84C2256EED0043E528

Uuringute

- aeg ja juhendaja:

1999 juuli Tuukritööde OÜ

- liik:

allveeuuringud

- tulemus:

Läbikaevatud ala [m²]:

Aruanne:

Publikatsioon:

Märkused:

Sõjas purustatud Kivisilda on kujutanud kunstnik L. Mikko maalil "Tartu vaade" 1943.


Sisestatud:	06.04.2000	Romeo Metsallik
Viimati redigeeritud:	12.10.2009	Romeo Metsallik

[mälestiste register]