Püha Katariina nunnakloostri asukoht
|
| Jrk: | 30 |
 |  |
|
| Grupp: | Arheoloogia |
| Alagrupp: | sakraalehitis |
| Leiutüüp: | klooster |
| Mõõtmed: | |
| Kirjeldus: | kloostris olid Maarja ja Barbara altarid |
| Lühiinfo: | Tsistertslaste Püha Katariina nunnakloostri asukoha lokaliseeris baltisaksa uurija R. Otto alles mõned aastad enne I Maailmasõda. Ürikutes figureerib klooster esimest korda 1345.a Johann Russenbergi testamendis. W. Schmidt väidab, et klooster võidi rajada 1320. aastail, kui mitte isegi 13. sajandil. Baltisaksa uurija R. Otto versiooni järgi kasutas klooster esialgu töötavat Jakobi kirikut, mis alles 15. s liideti kloostriga ja sai uue kaitsepühaku. Kunstiajaloolane K. Alttoa selgitab Jakobi kiriku nime kadumist 15. s ürikutest selle minemisega frantsisklaste valdusse. 1525.a pildirüüstega seoses nimetatakse minoriitide Jakobi kloostrit. 1533.a tegutseb kloostri juures tütarlastekool. Erinevalt teistest jääb Katariina klooster reformatsioonist puutumata kuid selle tegevuse lõpetab Vene- Liivi sõda. 1583.a on klooster jesuiitide valduses. Katariina kirikus peeti jutlusi saksa keeles ja selgitati eesti keeles kristlikku õpetust. Klooster saab tugevasti kannatada Poola- Rootsi vahelise vaenutegevuse käigus 17.s algul. Linna piiramisel rootslaste poolt aastal 1600 muudetakse klooster laatsaretiks.1616.a poola revisjonis on märge, et Katariina klooster ja kirik on tühjad ja varisenud. 1625.a lammutavad rootsi võimud Jakobi kiriku kuni alusmüürideni.
2006. a arheoloogiliste uuringute käigus avastati kloostriga seotud müürid ja matused Jakobi tänaval (Jakobi 13 tänavapoolsel küljel).
 |
|
|
|
| Pindala: | m2 |
| Kogus: | 1 |
| Sügavus: | |
| Kaasleiud: | Jakobi 13 hoovis väljakaevatud põhja- lõunasuunalise tellismüüriga piirnevast ehitusprahikihist leiti 1984. a kaks kaksikmõika ja ümarõlgadega roidetellist. Kivide pealispinnal oli säilinud valge, musta, punase ja kollase värviga kujundatud mustri jälgi. |
| Kultuurkiht: | Jakobi t piirkond |
| Leiukoht, kirjeldus: | Jakobi ja Laia t ristmiku lähedal. R. Otto järgi on klooster paiknenud Toomemäe nõlval kahel pool Laia tänavat. Kunstiajaloolane K. Alttoa on esitanud hüpoteesi, et kloostrikompleks võis paikneda R. Otto poolt pakutust mõnevõrra jõe pool. |
|
| Leiu seisund: | kultuurkihis on säilinud müürid ja matused |
| Omanik: | |
| Hoiukoht/asukoht: | Tartu linn; Jakobi ja Laia t ristmiku lähedal |
| Fond: | |
| Leiunumber: | |
|
| Kaitstuse aste: | Riiklik |
| Kaitseala: | Tartu vanalinna muinsuskaitseala |
| Õigusakt: | Vabariigi valitsuse 17. juuni 2004. a määrus nr 218 |
| Registrinumber: | |
|
| Leidja: | |
| Kasutusrezhiim: | Kultuuriväärtuste teenistuse kooskõlastus |
| Tähistus: | |
|
| Uuringute | |
| - aeg ja juhendaja: | 1978 K. Alttoa, 1984 R. Metsallik, 2006 A. Tvauri |
| - liik: | arheoloogilised väljakaevamised ja järelevalve |
| - tulemus: | kloostri asukoha lokaliseerimine |
| Läbikaevatud ala [m2]: | |
|
| Aruanne: | Alttoa, K. Jakobi värava ja Katariina kloostri oletatav ümbrus Tartus. Ajalooline ülevaade ja aruanne 1978.a. kaevamistest. Tallinn 1979. MKI arhiiv; Metsallik, R. Valik Tartu vanalinnas fikseeritud ehituskaevanditest 1982- 1985. Tallinn 1985. OÜ Arc Projekt arhiivis. |
| Publikatsioon: | Otto, R. Ueber die Dorpater Klöster und ihre Kirchen.- Verhandlungen der GEG. B.22. Dorpat 1910; Thrämer,W. Geschichtlicher Nachweis der zwölf Kirchen des alten Dorpat.- Verh., der GEG zu Dorpat. Dritter Band. Dorpat 1856; Tartu ajalugu. Tartu 1982; Schmidt,W. Die Zisterzienser im Baltikum und in Finland.- Suomen Kirkkohistoriallisen Seuran Vuosikirja XXIX- XXX. Helsinki 1941. |
| Märkused: | |