August Weizenbergi (1837-1921) haud

Jrk:4

Grupp:kultuurilooline haud

Kalmistu:Maarja ja Peetri kalmistu
Asukoht kalmistul:Raadi kalmistu peateest vasakul, Kalmistu tn. poolsel kolmandikul
Hauaplatsi number:V2-52

Piirdeaed:metallist sepisaed
Hauatähis:skulptuur
- autor:A.Weizenberg, 1897
- stiil, tehnika:
- materjalid:graniit, pronks
- kirjeldus:Kujuri enda valmistatud pronksist mehefiguur "Kaitseingel" seisab mustast poleeritud graniidist nelinurksel alusel. Skulptuuri vasak käsi asetseb kaitsvalt sambajätkul oleva kunstniku ema portreemedaljoni kohal, paremas käes olnud rahu sümboliseeriv palmioks pole säilinud. Kummalgi pool skulptuuri paiknevad valgest kivist obeliskid skulptori õdede ja nende perekonnaliikmete nimedega.

Skulptuurile on graveeritud tekst:

"Põrm põrmusse
Hing taevasse."

Marmorist alusele on raiutud tekst:

"Jumal on Waim, ja kes
teda kummardavad,
need peavad waimus
ja tões kummardama.
Joh. 4,24

Kunstnik
August Weizenberg
sünd. 25. märtsil 1837,
surn. 22. novembril 1921.
Mis elu minule mitte ei andnud,
seda andis surm ja kustutas mu janu."
- seisukorra hinnang:hea

Lühiinfo:
A. Weizenbergi haud
A. Weizenbergi hauatähis
A. Weizenberg oli esimene eesti kujur. Pärit Võrumaalt, õppis skulptuuri Berliinis, Peterburis ja Münchenis. Tema parimad loomeaastad möödusid Roomas. 1914. aastal asus elama Tallinna. Tema Eestis korraldatud näitused olid esimesed siinsed skulptuurinäitused. Weizenbergi figuuridest on kõige isikupärasemad tema muinasteemalised, eesti mütoloogiast inspireeritud figuurid: "Linda", "Koit", "Hämarik". Kahte viimast kasutati ka noore Eesti Vabariigi 100-margastel rahatähtedel. Kujuri üheks silmapaistvamaks tööks peetakse ema büsti "Ema portree", mille ta modelleeris 1878.a., aasta enne ema Liisa surma Tartus.

A. Weizenberg oli esimene eestlasest kujur, kelle hauasambad hakkasid kaunistama meie surnuaedu. Eestis oli esimeseks hauasambaks "Lootus" (marmor, 1893), mille tellis Viljandi raehärra Rosenberg oma abikaasa Sophie mälestuseks.
Weizenberg kaunistas ka omaste kalme Tartus ja Kanepis, mis oli tolle aja kohta ainulaadne. Tartus kaunistavad tema skulptuurid lisaks tema enda ja ta õdede perede kalmule veel J. V. Jannseni hauda, M. Veske kalmu ja perekond Jugari rahulat.

Kujuri sünnikohta Võrumaal, Kanepi - Otepää maantee ääres paiknenud Ristiku kõrtsi asukohta, paigutati 1964.a graniitkivi kirjaga: "Selles paigas sündis 6. IV 1837.a esimene eesti kujur August Weizenberg 1837 - 1921"
Väärtushinnang:säilitamisväärtusega

Kaitstuse aste:Riiklik
Kaitseala:
Õigusakt:Kultuuriministri määrus nr 7, 19.03.1997, RTL 1997,65,359.
Registrinumber:4345
Vana registrinumber:172

Ümberkujundused:6 kaasmatust
Restaureerimised:

Aruanne, õiend:
Publikatsioon:Heini Paas "August Weizenberg". Kirjastus "Kunst", Tallinn 1999.

Märkused:Ankeedi koostas Liisa Lang


Sisestatud: 01.05.2000Martin Luts
Viimati redigeeritud: 01.06.2004Romeo Metsallik
 
[mälestiste register]