kivimaja

Staatus:Aktuaalne

Naita kaardil
Omanik:
Asukoht:Rüütli 9;

Grupp:Arhitektuur
Alagrupp:ärihoone
Ehitusaeg, valmimisaasta:1778-1780. a. esimene ehitusjärk; praegused hoonemahud 1860. a.
Autor
Projekt:olemas 1892. a. C. Beschti fassaadimuutmise projekt
Ümberehitused:Ühekordne tütarlastekooli hoone valmis 1780, 1860 asuti ehitama õllevabrikut. 1903. a. ehitati hoone ümber elamuks, 1933- 34. a. ehitati võlvitud õllekeldrid kohvikuks KO- KO- KO ( arh N. Kusmin ), 1939. a. ehitati esimese korruse 12- toaline korter ümber kolmeks korteriks. Nõukogude perioodil tehti sisemisi ümberehitusi ja lisati ühekordsd hooned maja hooviküljele. 2001. a. asuti rekonstrueerima kogu hoonet, säilitati üksnes välisseinad.
Restaureerimised:alustati renoveermistöid 1998. a., mis jäeti pooleli, jätkusid 2001. a.
Stiil:historitsism

Kirjeldus:hoone paikneb Rüütli ja Küütri tänava nurgal, ebakorrapärase U-kujulise põhiplaaniga; Rüütli t. poolsel küljel betoonlaega kangialune

Rekonstrueerimistööd 2001. a. oktoobris.
üldvaade varemetele 2001. a. algul.



endine tehasehoone 1974. a.
Lühiinfo:hoone asub vanalinna keskel vanimas ehitustsoonis krundist nr. 100 eraldatud krundil nr. 343; olulise ajaloolise väärtusega hoone: 17. saj. asus selles kohal Tartu Õuekohus ja hiljem tütarlastekool; varasem hoonestus hävis 1775. a. hiidtulekahjus; 1780. a. valmis krundil J. H. B. Waltheri projekti järgi uus kivist tütarlastekooli hoone - ehitis, mis oli ühekorruseline, tiibhoonega ja hoone all paiknes neli võlvitud keldriruumi. 1858. a. otsustati kitsaks jäänud koolimaja naaberkrundi omanikule kaupmees Schrammile maha müüa ja 1860. a. ehitas juba kaupmees J. R. Schramm koolimaja asemele massiivse kolmekordse õllevabrikuhoone; 1903. a. R. Pohlmanni projekti järgi kohandati elamuks ja äripindadeks. 1904. a. lisati hoonele Rüütli tänava pool erker. 1933-1934. a. asutas Udo Silvere Küütri tänava poolsetesse keldriruumidesse Kolme Koopa Kohviku - Ko-Ko-Ko. See töötas 25. detsembrini 1940. Nõukogude perioodil asus kohviku ruumes õllesaal "Humal" .

Kasutusviis
- algne:ühiskondlik hoone
-praegune:varemeis
Seisukorra hinnang:ebarahuldav
Väärtushinnang:arhitektuuriväärtuslik
Kasutusrezhiim:Kultuuriväärtuste teenistuse kooskõlastus

Kaitstuse aste:Riiklik
Kaitseala:Tartu vanalinna muinsuskaitseala
Õigusakt:Vabariigi Valitsuse määrus nr. 218, 17.06.2004.a.
Registrinumber:27006

Kelder:piilarvõlvidega täiskelder
Vundament:maakivi
Seinad:tellis
Seinakate:
- algne:krohv
-praegune:krohv
Värv:
- algne:ei ole teada
-praegune:puudub
Katus:hoonel oli lame viilkatus; Küütri t. poolsel küljel oli segmentfrontooniga katuseväljaehitis
Katusekate:
- algne:plekk
-praegune:puudub
Korstnad:puuduvad
Trepikoda:2 kivitrepikoda 1903. a. ümberehitusest
Arhitektuursed elemendid ja fassaadidekoor:varasematel fotodel on 1892. a. fassaadilahendus: Küütri t. poolsel küljel olid fassaadil ümarkaarsed akenderead, kuid 1903. a. kavandi alusel muudeti kõik aknad laia krohvpilasterraamistusega ristkülikukujulisteks. Kõrge soklikorrusega hoone nurka rõhutab erker. Rüütli t. poolsel peafassaadil oli veidi eenduv keskrisaliit, mida päädis ümaraknaga kolmnurkfrontoon; N-poolsel küljel sissesõiduvärav; katusekarniisil jooksis ehiskonsoolide rida; terve seinapind oli eri tehnikas rusteeritud; lukukiviga akendel lai pilasterraamistus, mille alumises osas tilgutimotiiv; Küütri t. poolse fassaadi keskosal segmentkaarse lahendusega katuseuuk
Aknad:puuduvad
Uksed:puuduvad
Interjöör:soklikorruse kohvikuruumid koosnesid neljast piilaritele toetuvast võlvidega keldrist, mida köeti värvilistest glasuurkahlitest pottahjude kaudu; saali seinad olid kaetud 1,5 m kõrguselt tammapaneelidega; piilarite ümber asusid efektsed purskkaevuks kujundatud puuviljavanikutega maskid
Väikevormid:puuduvad
Krundi piirded:puuduvad
Krundi haljastus:puudub
Abihooned ja rajatised:puuduvad
Inventar:
Muu:korruselisus: III- korruseline keldrikorrusega

Katastroofid:hoone on varemeis

Aruanne:
Publikatsioon:Ajalooline õiend: kvartal Rüütli - Gildi - Kompanii - Küütri tänavad. Autor M. Eimre, 1979.a., asub OÜ ARC - Projekti arhiivis, nr. 100.
Arhitektuuriajaloolised eritingimused. Autor Maret Eimre, 1997. a., asub OÜ ARC Projekt arhiivis, nr. 347
Märkused:ankeedi koostas Epi Tohvri



Sisestatud: 22.02.2001Olev Suuder
Viimati redigeeritud: 11.12.2007Maili Kallaste
 
[mälestiste register]