Tartu Ülikooli peahoone

Staatus:Aktuaalne

Naita kaardil
Omanik:
Asukoht:Ülikooli 18;

Grupp:Arhitektuur
Alagrupp:ühiskondlik hoone
Ehitusaeg, valmimisaasta:1803- 1809
AutorJ. W. Krause
Projekt:Ilves, H. Välisviimistluse pass. Tallinn 1998 ( LPO arhiiv ).
Ümberehitused:tiibhooned 1852-1856 K. Rathhaus
Restaureerimised:Keisriaegse ülikooli 200 juubeli puhul restaureeriti 2002. a. kevadeks aula ja taastati vana kohvik. Kohvikuhoone (Ülikooli 20 ) alumisel korrusel likvideeriti söökla ja rajati pubi "Krambambuli". Peahoone tiibehitised restaureeriti 2007
Stiil:küpsklassitsism

Kirjeldus:Hoone asub tänavajoonest eemal ning veidi kõrgemal ümbritsevatest. Tektooniliselt tasakaalustatud üksikelemendid rõhutavad klassitsistliku fassaadi selgust ja lihtsust. Otsakülgedel olnud sissekäigud on hiljem kinni müüritud.
Peahoone fassaad.
Vaade peahoonele Ülikooli tänavalt.
Aula.
Endine ülikooli kirik asub Jakobi 1, praegu raamatukogu.
Gustav II Adolfi monument aastatel 1928- 1950.
1991. a. samale asukohale paigaldatud uus Gustav II Adolfi monument.
Arhitekt J. W. Krause haud Vana-Jaani kalmistul
Lühiinfo:1632.a. Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt rajatud kõrgkool Academia Gustaviana asus 1642. aastast alates Jaani 8 asukohal. Hilisema Academia Gustaviana Carolina tegevuse katkestasid sõjad Tartus 1699. aastal ja Pärnus 1710. aastal. 1802. aastal taasavatud ülikooli peahoone ehitati keskaegse Maarja kiriku asukohale ( vt. register ). Projekti autor oli ülikooli ehituskomisjoni juhataja, arhitektuuriprofessor J. W. Krause ( 1757- 1828, maetud Vana- Jaani kalmistule ). Peahoone vundament rajati vaiadele ja puuparvele. Nurgakivi pandi 15. septembril 1805. Ehitusansamblisse kuuluvad tiibhooned ja endine ülikooli kirik, mis valmis 1860. aastal ja on ümber ehitatud raamatukoguks.
1941/42. a. asus peahoones saksa sõjaväe välikomandatuur. Ülikoolile jäeti hoone loodetiib, kuhu tehti uks ühe kohvikupoolse akna asemele. 1965. a. peahoone põles.

Kasutusviis
- algne:õppeasutus
-praegune:õppeasutus
Seisukorra hinnang:rahuldav
Väärtushinnang:arhitektuuriväärtuslik
Kasutusrezhiim:Kultuuriväärtuste teenistuse kooskõlastus

Kaitstuse aste:Riiklik
Kaitseala:Tartu vanalinna muinsuskaitseala
Õigusakt:Kultuuriministri 20. 03. 1997. a. määrus nr. 12
Registrinumber:6913

Kelder:võlvkeldrid valmisid 1806.a.
Vundament:Vundament on rajatud varasemate hoonete rusudele. Vundamendikivid toetati puualustele, kohati aga tasandatud rusukihile ( seega varasemate hoonete parvedele ). Peahoone vajumise põhjustab asjaolu, et varasema hoonestuse mädanenud puualustel asuv rusukiht on hakanud liikuma. Aastatel 1995- 1997 teostati vundamentide kindlustamine.
Seinad:krohvitud tellis; 1998.a. kooskõlastati uus ( helehall ) fassaadivärv.
Seinakate:
- algne:krohv
-praegune:krohv
Värv:
- algne:hall
-praegune:helehall
Katus:Kõrge katus on iseloomulik varaklassitsistlikule ehitusperioodile.
Katusekate:
- algne:
-praegune:
Korstnad:
Trepikoda:
Arhitektuursed elemendid ja fassaadidekoor:Alumise korruse rustika mõjub kandvana. Esimest ja teist korrust eraldab simss, katuseserva all paikneb lai triglüüfide friis. Eenduv keskrisaliit moodustab kuue sambaga portikuse, mis kannab kolmnurkset viilu. Tagafassaadi keskosas on sammaste asemel kuus pilastrit. Ülemiste korruste akende vahel asuvad ristkülikukujulistes süvendites akantusornamendiga bareljeefid.
Aknad:Akende rütm on ühtlane kõigil korrustel. Peakorruse aknad on teistest ruudu võrra kõrgemad.
Uksed:Portikuse keskel asub puust klassitsistlikus stiilis peauks.
Interjöör:Siseruumidest on kõige esinduslikum läbi kahe korruse ulatuv aula, mida ümbritseb 28 joonia stiilis sambale toetuv rõdu ( tislermeister Kõnigsmann ). Hoone vasemas tiivas asub Pompei seinamaali stiilis seintega kunstimuuseum.
Väikevormid:
Krundi piirded:metallaed, metallväravad Jakobi tänava pool
Krundi haljastus:
Hoovis asub endine ülikooli kirik ja mõned puud.
Abihooned ja rajatised:puuduvad
Inventar:
Muu:

Katastroofid:Peahoone põles 1965. a.

Aruanne:Aus, T. Tartu Ülikooli Peahoone. Tartu 1995 (Lpo arhiiv).
Publikatsioon:Raid, N. Tartu Ülikooli Peahoone. Tartu 1993
V. Vaga, Tartu Ülikooli arkitektid, Trt., 1928.
H. Üprus, Tartu Ülikooli peahoone, Tln. 1959.
K. Aluve, R. Valdre, Tartu Ülikooli aula, Tln., 1970.
Käsikirjalisi uurimustöid on teinud O. Prints, H. Sirel, H. Üprus, N. Raid
Märkused:ankeedi koostasid R. Metsallik ja Maret Eimre



Sisestatud: 23.05.2000Romeo Metsallik
Viimati redigeeritud: 21.03.2013Romeo Metsallik
 
[mälestiste register]