Sõjaväekalmistu

Jrk:

Grupp:kalmistu

Rajamisaeg:1924
Asukoht:Raadi
Kirjeldus:Asub Raadi kalmistu Nurme t. poolsel küljel. Kalmistu avati 9. juunil 1924, planeering valmis 6. detsembril 1925, haljastustööd lõpetati 1927. aasta kevadeks. Säilinud on mõned väikesed Tartu garnisoni sõdurite ja ohvitseride betoonist hauatähised. Kalmistu keskosas asub osaliselt taastatud Lõuna- Eesti vabastajate mälestussammas. See oli viisnurkne, viieastmeliste nurgasambakestega alus. Külgedel kassetid tahvlite paigaldamiseks. Aluse keskel seisis 9,6 m kõrgune viisnurkne obelisk ja selle otsas vabadusrist. Obeliski iga külg viiest oli määratud ühe Lõuna- Eesti maakonna mälestuseks, viis väiksemat nurgasammast Tartu, Valga, Viljandi, Võru ja Petseri linnadele. Obeliski esiküljel asus pronksist plaat kirjaga: " Pühendatud 1918- 1920 Vabadussõjas Tartu-, Valga-, Viljandi-,Võru-, Setumaa ja Pihkva lahinguväljal langenud Lõuna- Eesti vabastajatele". Vasakpoolsel esikülje nurgasambal oli pronksplaat kirjaga: " Paremaid kodumaa poegi mälestavad Vabadusristi Vennad" ja parempoolsel tekstiga " Vapramaid kodumaa kaitsjaid tänavad nende sõbrad ". Tähtpäevadel paiknes vabadusristil elektriga valgustatud punastest pärlitest võidupärg. Kalmistu idaküljele on maetud nõukogude sõjaväelasi, nende hulgas Tartu lähistel allakukkunud lendureid.
Tartu garnisoni kalmistu värav Nurme tänaval..
Lõuna- Eesti vabastajate mälestussammas ( 1930. aastad ).
Tartu garnisoni sõjaväelaste tagasihoidlikud hauatähised.
Nõukogude sõdurite nimetud kalmud.
Lühiinfo:Endine Tartu garnisoni kalmistu. 4. märtsil 1926.a. asutati Lõuna- Eesti vabastajate mälestussamba komitee, mida juhtis erukolonel Siegfried Pinding ( kahe vabadusristi kavaler, asutas 1922.a. Eesti Vabadusristi kavaleride organisatsiooni, millest 1923.a. eraldus Vabadusristi Vendade Ühendus, eesotsas S. Pinding ). Kalmistul eraldati krunt Vabadusristi vendade matmiseks, selle keskossa kavandati mälestussammas Lõuna- Eesti vabastajale. Mälestussamba kavandi autor oli kolonel Pinding, kelle idee kahurväe kapten Sobolev 1925.a. lõpuks mudeliks vormis. Väiksemaid muudatusi tegid kujur V. Melnik ( Mellik ) ja insener Orav. Ühendusele heideti ette, et mälestussammas rajatakse suvalisele maatükile garnisoni kalmistul, kuhu pole maetud ühtegi vabadussõjas hukkunut. 4. 7. 1926.a. pandi mälestussambale nurgakivi koos vastavasisulise ürikuga. Pidulik avamine toimus 17. oktoobril 1926. Sammast hooldas Vabadusristi Vendade Ühendus. Pärast II Maailmasõda mälestussammas hävitati, selle osad kaevati maa sisse. 1988. aastal kaevati need välja ja sammas taastati. Vana samba osi kasutati uues vana eeskujul valmistatud mälestussambas. 1987. a. valmis projekt, mis nägi ette kalmistu muutmist park- kalmistuks. Seda pole teostatud. Sammas avati pidulikult 10. juulil 1991. See asub vana samba asukohast veidi eemal.

Kogudus:
Omanik:Tartu linna asutus Kalmistu

Piirdeaed:
- materjalid:puudub
- lühikirjeldus:
- seisukorra hinnang:
Väravaehitus:
- autor:
- materjalid:betoon, sepis
- lühikirjeldus:juugendstiilne betoonpostide vahel asuv sepisvärav on säilinud Nurme t. ääres
- seisukorra hinnang:rahuldav
Haljastus:Kalmistu Aasa tänava poolsel küljel asub looduskaitsealune objekt- ebatsuugaallee
Sakraalehitus:puudub
- ehitusaeg:
- autor:
- stiil:
- materjal:
- kirjeldus:
Abihooned ja rajatised:puudub
Planeering:hävinud

Kaitstuse aste:Riiklik
Kaitseala:
Õigusakt:Kultuuriministri määrus nr 7, 19.03.1997, RTL 1997,65,359.
Registrinumber:4323

Hauaplatsid:
1Hukkunud lennukimeeskonna haud
2Hukkunud lennukimeeskonna haud
3Hukkunud lennukimeeskonna haud
4Lõuna - Eesti vabastajate mälestussamba asukoht

Inventariseerimised:Eimre, M. Lõuna- Eesti vabastajate mälestussammas. Ajalooline õiend. Tallinn 1989.
Publikatsioon:
Märkused:

Sisestatud: 01.05.2000Martin Luts
Viimati redigeeritud: 17.09.2004Romeo Metsallik
 
[mälestiste register]