Raudteejaam

Staatus:Aktuaalne
Jrk:

Grupp:Tehnika
Alagrupp:puitmajad ja kivimajad

Ehitusaeg, valmimisaasta:1875. a.
Autor
Konstruktor:
Stiil:
Mudel:

Kasutusviis
- algne:raudteejaam
-praegune:raudteejaam

Lühiinfo:1876. a. sai valmis Paldiski- Peterburi raudtee ( ehit. 1870 ) Tapa- Tartu haru. Tartu- Valga- Riia haru ehitati 1889. a. ja Tartu- Petseri raudtee 1931. a. Tartu raudteejaam ehitati 1875. a. väljapoole linna piire ning selleni viis puudega ääristatud Maarjamõisa tänav. Jaama peahoone on kolmeosaline, tüüpfassaadi järgi ehitatud ristviilkatusega hoone. Selle kõrval asuvad laod, perroonid, depoo ( 1880. aastate algus ), veetorn ja raudteeteenistujate kaks elumaja. Tunnel rajati 1930. aastate teisel poolel (1936). Perroonile ehitati pärast II Maailmasõda pisike kivist keeduvee majake. Raudtee lähedale koondusid tööstusehitised alates Tähtvere väljalt " Heliose " vabrikuga, edasi Vaksali t. ladudega ja Tartu Linna Tapamajaga. Raudtee mõjutas ka muude sõidukite liiklemist, mis koondus Tiigi, Pepleri ja Riia tänavatele. Tapa- Tartu- Valga raudtee pidi algselt Tartut läbima Raadi mõisa piirkonnas. Seetõttu planeeriti Ülejõe linnaossa ka Maarjaturg ja Peetriturg.
Raudteejaama kompleks. Vaade loodest.
Jaamahoone keskosa.
Jaamahoone peasaal.
Pakihoidla.
Vana vaheuks.
Loodepoolne raudteeametnike elumaja.
Kagupoolne raudteeametnike elumaja.
Keeduvee majake. Ehitatud peale II Maailmasõda.
Perroonid.
Abihooned.
Peale II Maailmasõda ehitatud veetorn.
Depoo.
End. seemneviljaladu, Vaksali 21, praegune ööklubi ( OÜ Hansa Liising Eesti ).
Kasutusrezhiim:MI kooskõlastus

Koostisosad:jaamahoone, laod, perroonid, veetorn, depoo, keeduvee majake, ametnike kaks puumaja, käimla
Materjalid:puu, maakivi, tellis
Tehniline sisseseade:tegutsev raudteejaam
Inventar:
Dekoorielemendid:puupits
Abihooned ja rajatised: jaamahoone, laod, perroonid, veetorn, depoo, keeduvee majake, ametnike kaks puumaja, käimla

Tähistus:viit
- paigaldamise aeg:
- materjal:
- tekst:

Omanik:AS Eesti Raudtee
Asukoht:Tartu linn; Vaksali 4, 6, 8
Seisukorra hinnang:rahuldav
Väärtushinnang:arhitektuuriväärtuslik

Kaitstuse aste:Riiklik
Kaitseala:
Õigusakt:Kultuuriministri 20. 03. 1997, määrus nr. 12
Registrinumber:7013- 7016

Katastroofid:Esimene veetorn lasti 1941. a. õhku. See oli ümara põhiplaaniga tellisehitis. Sakslased taastasid selle, 1944. a. õhiti taas. Peale sõda töötas selle asemel mõnda aega puust pumbajaam, praegune veetorn ehitati 1950. aastatel.
Ümberehitused:
Restaureerimised:

Projekti asukoht:
Aruanne, õiend:
Publikatsioon:

Märkused:

Sisestatud: 20.12.2000Romeo Metsallik
Viimati redigeeritud: 17.05.2004Alari Vaino
 
[mälestiste register]