EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| INFORMATSIOON |
|
Tartu
|
04. aprill 2022. a. nr LVK-I-0015 |
| Informatsioon linnavolikogu revisjonikomisjonile ASi Tartu Turg tegevuse kohta |
Linnavolikogu revisjonikomisjon soovib oma 7. aprilli koosolekul kuulata informatsiooni AS Tartu Turg tegevuse kohta. Vastav informatsioon on esitatud lisatud failis.
AS Tartu Turg annab lisaks lühivastused revisjonikomisjoni poolt esitatud täiendavatele küsimustele järgmiselt:
- lepingutasu rakendamine – mis ajast ja kellele?
Tartu turu missiooniks on:
- luua ostuelamust ja edendada kohalikku kaubanduskultuuri;
- pakkuda häid talu- ja aiasaadusi ning käsitööd;
- harida kõiki osapooli tooraine kasutamises tervislikul toitumisel.
Lisaks toetatakse alustavat tootjat-kauplejat ja luuakse talle soodne kauplemise keskkond igapäevaseks suhtluseks ostjaga.
Turul saab kaubelda: päevapiletiga (külaliskaupleja), tähtajalise lepinguga ja tähtajatu lepinguga – pakume variante vastavalt kaupleja soovile.
Lepingutes on erinevad hinnad ja tingimused: kohatasu, lisalauatasu, broneeringu/lepingutasu jms. Hinnad kujundab turg ja kauplejaga läbirääkimiste käigus lepitakse kokku üüripinna/müügikoha mahud ning periood. Lõppotsuse teeb kaupleja.
Tänased näited: päevapileti hind turuhoones on 12€ ja avaturul 8€. Enamus lepinguid sõlmitakse sügisel järgmiseks aastaks, mis annab väiketootjatele-kauplejatele kindluse ja üürihinna stabiilsuse.
- kohtade arvu ja ajaperioodi määramine kauplejale AS Tartu Turg poolt
Tartu Turg kaupleb turuhoones ja avaturul olevate kohtadega. Kaupleja kohtade arv ja ajaperiood sõltub tema soovidest ning turu võimalustes ning selgub läbirääkimiste käigus kaupleja ja AS Tartu Turg vahel.
- kodumaise ja välismaise kaupleja käsitlemine; väiketootjad vs suurtootjad; Turu Templi kirjaga “kvaliteet kontrollitud” (Kes kontrollib, millistel alustel?) kasutamine
Turg on pika ajalooga kauplemise koht, mis on avatud kõigile, paljudel juhtudel hüppelaud alustavale ettevõtjale. Suvel on turuhoones kodumaise toodangu (kõik kokku) hinnanguline osakaal 90% (suurem kui tavakaubanduses). Hooajaväliselt see langeb, sest eestimaist aiasaadust ei ole võimalik saada.
Turg soosib selgelt kohalikku ja selleks on loodud Turu Tempel, statuut on lisatud manusena.
Lisaks teeme iganädalaselt pakkumisi tulla turule müüma just talupidajatele ja kohalikele väikeettevõtjatele, keda eelistame alati suurtootjatele.
- miks ei võimaldata kauplejatele lühemat ajaperioodi kui 1,5 kuud?
Võimaldatakse küll. On nii päevapileti võimalus kui ka erikokkulepete võimalus perioodide osas. Kauplejaga läbirääkimiste käigus lepitakse kokku üüripinna/müügikoha mahud ning periood.
- kui paljud tootjad on kauplemise Tartu turul lõpetanud?
Turul on hooajal üle 200 rendilepingu, enam kui 100 külaliskaupleja. Iga kuu keegi alustab ja keegi lõpetab. Turg on hüppelaud väiketootjale, kellest paljud siiski pikaajaliselt püsima ei jää. Tegemist on ettevõtluse ja sellega kaasnevate riskidega, tegelikult klassikalise ettevõtluse ökosüsteemiga, kus on nii kasvavate müügimahtudega kauplejaid, aga ka kauplemisega lõpetajaid.
- miks on turuhoones juurviljalettide kohal talu nimed, kes ei tooda? Kust pärineb nende “tootjate” kaup?
Turg ise midagi ei müü, vaid loob müügikeskkonna ja turundab seda. Kauplejad on iseseisvad ettevõtjad, kes määravad oma kauba sortimendi, oma kaubamärgi ja nimetused ning vastutavad selle eest.
- miks vajab Tartu Taluturg 4 kohvikut?
Turg on lisaks muule ka mõnus ajaveetmise koht, kus saab kohalikus kohvikus süüa, kauplejaga suhelda, hankida ehedat ja erilist toodet otse tootjalt. Sellist suhtlusvormi on tavakaupluses raske leida. See on elav jagamismajandus, mis on toiminud juba aastasadu – läbi aegade tuntakse turgu kui mõnusat kokkusaamise ja toidu nautlemise kohta. See ongi ja jääb alati turu eeliseks tavakaubanduse ees. Et seda suhtlusvormi toetada, ongi tarvis luua selleks ka võimalusi, nagu mujal maailmas seda tehakse.
Turuhoonet ja avaturgu külastab rahvarohkematel päevadel kokku ligi 8000 inimest. Usume, et suvel kokku 8 kohvikut sellise turukülastuse juures on isegi vähe. Uusi kohti loome ikka vastavalt külastajate soovile ja väikeettevõtjate huvile. Lisaks selleks, et Emajõe äärne linnakodanikele veelgi atraktiivsemaks muuta.
- miks aeti ära pärjamüüjad, kes on tegutsenud umbes 30-40 aastat?
Kus? Millised? Kedagi ei ole ära aetud, pigem vastupidi – rendilepingu lõpetamise sooviga kauplejaga räägime alati läbi ja proovime leida lahenduse. See küsimus vajaks nüüd täpsustamist – kes täpsemalt ära aeti, kust ja millal.
Rohkem infot turu kohta: Turu Teataja – Tartu Turg
