Protokoll: Arengu- ja planeerimiskomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Tartu linna Räni linnaosas planeeritavatele tänavatele nimede määramine ja tänavate ruumikuju muutmine
2. Tähe 135 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
3. Tartu linna arengudokumentide koostamise kord
4. Informatsioon Tartu linna üldplaneeringuga kavandatud elamumaade arengust
5. Informatsioon Sõpruse silla rekonstrueerimise ettevalmistustest: tänavaruumi jaotuse valikud ja liiklusanalüüsi tulemused
6. Kohal algatatud küsimused


1. Tartu linna Räni linnaosas planeeritavatele tänavatele nimede määramine ja tänavate ruumikuju muutmine

Kuulati Elo Kiiveti ettekannet ja vastuseid küsimustele.

Eelnõuga soovitakse määrata nimi neljale Räni linnaosas planeeritavale tänavale. Linnavalitsuse ettepanek on määrata Pos 1 tänavale nimeks Päevakivi tänav, kuna see läheb kokku sama piirkonna nimede temaatikaga (Kvartsi tänav, Kristalli tänav jne). Harutänavate puhul teeb linnavalitsus ettepaneku kasutusele võtta paikkonnas asunud vanade talude nimed: Tiitsu tänav (Pos 2), Oti tänav (Pos 3) ja Kadaja tänav (Pos 4). Kristalli tänava ja Kvartsi tänava puhul pikenevad tänavate ruumikujud. Kahe katastriüksuse omanikud on pakkunud Pos 3 nimeks Rubiini tänav.

Komisjonis märgiti, et piirkonnas asunud vanade talukohtade nimede kasutamine tänavanimedena on hea tava, mis toetab ajaloolist järjepidevust.

Otsustati toetada linnavalitsuse ettepanekuid tänavanimede määramiseks.


2. Tähe 135 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine

Kuulati Elo Kiiveti ettekannet ja vastuseid küsimustele.

Linnavalitsus teeb volikogule ettepaneku tunnistada Tähe 135 detailplaneering osaliselt kehtetuks Tähe tn 135g krundi osas, kuna krundi omanikud ei soovi detailplaneeringut kehtestatud kujul ellu viia, vaid soovivad rajada eraldiseisva lisahoone, mida kehtiv planeering ei võimalda. Osaline kehtetuks tunnistamine ei takista ülejäänud osas detailplaneeringu elluviimist.

Otsustati eelnõu toetada.


3. Tartu linna arengudokumentide koostamise kord

Kuulati Elo Kiiveti ettekannet, vastuseid küsimustele ja komisjoni liikmete arvamusi.

Uue korra kehtestamise eesmäk on viia määrus kooskõlla üldiste seaduses ettenähtud põhimõtetega arengukava ja eelarvestrateegia koostamisel. Samuti anti komisjonile ülevaade linna uue arengukava aastani 2035 tegemisest ja selle koostamise ajakavast.

Lenne Rähn-Kuusik soovis infot, milliste valdkondade arengukavad on plaanitud eraldi teha, näiteks keskkonna- või looduskaitsevaldkonna kava. Väga oluline teema on kaasamiskava, kes, kuidas ja millal seda koostab – selle kohta tuleks komisjonile anda edaspidi täpsemat informatsiooni.
Elo Kiivet selgitas, et uue arengukava koostamise protsessi raames peabki selguma, millised valdkonnad saab integreerida arengukava sisse ja millised jäävad eraldi. Üldine eesmärk on siiski, et võimalikult palju integreerida ühte kavasse. Kaasamiskava veel täpsustub, eesmärk on saada arengukava osas laiapõhjaline kokkulepe, informeerida linlasi kogu protsessi vältel, saada neilt tagasisidet ning kaasata neid otseselt kava koostamisse konverentside, töötubade, seminaride jms formaadis.

Jaak Laineste märkis, et eelnõus peaks olema täpsemalt selgitatud, mida muudetakse võrreldes kehtiva korraga, praegu on sellest keeruline aru saada. Tuleks kaaluda, kas vormistusnõuete täielik kaotamine arengudokumentide koostamise korrast on mõistlik, eriti kui sellest tuleb üldplaneeringuga sarnane digitaalne dokument. On olnud vaidlusi, kas niimoodi võib arengudokumenti vormistada. Korras võiks olla nõue, et sellise dokumendi puhul peab olema võimalus esitleda seda kirjalikult taasesitatavas vormis, mis on oluline võimalike kohtuvaidluste puhul.

Otsustati:
3.1. teha linnavalitsusele ettepanek vaadata üle, kas teatud vormistusnõuete jätmine arengudokumentide koostamise korda oleks vajalik;
3.2. eelnõu toetada.


4. Informatsioon Sõpruse silla rekonstrueerimise ettevalmistustest: tänavaruumi jaotuse valikud ja liiklusanalüüsi tulemused

Kuulati Raimond Tamme ettekannet, Raimond Tamme ja Oleg Lužetski vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.

Raimond Tamm tutvustas Sõpruse silla rekonstrueerimise eskiislahendust, võimalikke tänavaruumi jaotusi ja liiklusanalüüsi tulemusi. Eesmärk on projekteerimisega käesoleval aastal lõpule jõuda, 2024. a ehitada üks sillapool ja 2025. a teine. Sõpruse sild on rattateede põhivõrgustiku osa ja seega tuleb sillale kavandada eraldatud kõnniteed ja eraldatud rattateed. Vajab otsustamist, kas valida 1+1 või 2+2 sõidureaga variant, mõlemal on plusse ja miinuseid. Projekteerija on soovitanud 1+1 varianti, mis toetab kliimakava elluviimist. Projekteerija on lähtunud projekteerimise lähtetasemest "hea", samas on aktsepteeritav ka tase "rahuldav". 1+1 variant saab toimida ainult juhul, kui ringristmikud on kaherealised. Samuti toob see variant kaasa autoliikluse kasvu kesklinnas, kus ei ole siis võimalik jalgrattastrateegia eesmärke lähiajal rakendada, ilmselt mitte enne Tartu põhjapoolse ümbersõidu rajamist.

Komisjonis oli palju küsimusi ja erinevaid arvamusi 1+1 või 2+2 variandi valiku kohta. Ühelt poolt leiti, et silla liikluskoormuse ja -sujuvuse olukord on halb ja 1+1 variandiga läheb see halvemaks, samuti kasvab kesklinna koormus. Märgiti, et probleemid süvenevad talvistes tingimustes, kus on vaja ruumi lumeladustamiseks, samuti leiti, et praegune ühistranspordivõrk ei ole piisavalt hea, et saaks kaaluda 1+1 variandi tegemist. Teisalt toodi 1+1 variandi toetuseks välja, et see võimaldab ellu viia linna eesmärke, mis on arengudokumentidega võetud (kliimakava, jalgrattastrateegia), ning et pikas perspektiivis on see linnakeskkonnale parim lahendus. Samuti märgiti, et 2+2 variant on kallim.

2+2 variandile avaldasid toetust komisjoni liikmetest Silver Kuusik, Veljo Ipits, Aivar Sööt, Allan Unt, Helmer Jõgi, Reno Laidre, kirjalikult Verni Loodmaa ning Argo Annuk, kes saatis ka seisukoha, et 2+2 variandi puhul on pärast autoliikluse olulist vähenemist võimalik võtta mõlemas suunas üks sõidurada kasutusele ühistranspordirajana. 2+2 varianti toetas ka koosolekul volikogu liikmena osalenud Toomas Kapp.

1+1 varianti toetasid komisjoni liikmetest Jaak Laineste ja Lenne Rähn-Kuusik ning volikogu liikmena koosolekul osalenud Mart Hiob.
Jaak Laineste märkis ka, et kaalumist vääriks see, kas sellisel kujul ja nii suurt silda Tartu üldse vajab või saaks selle asemel ehitada hoopis uue ja väiksema silla.
Raimond Tamm selgitas, et seda teemat on käsitletud ja uue silla rajamine on hinnanguliselt kaks korda kallim kui rekonstrueerimine.

Informatsioon võeti teadmiseks.


5. Informatsioon Tartu linna üldplaneeringuga kavandatud elamumaade arengust

Kuulati Elo Kiiveti ja Indrek Ranniku ettekannet, vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.

Eesmärgiga anda terviklik ülevaade linna suurematest aktiivses arengus olevatest elamuehituspiirkondadest on ruumiloome osakond koostöös linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna detailplaneeringute teenistuse, inseneriteenistuse ning arhitektuuri ja ehituse osakonna arhitektuuriteenistusega koondanud vastava info kaardirakendusse. Rakenduses on keskendutud suuremate võimalike tervikarenduste ja linnaehituslikult olulise asukohaga aladele. Välja on toodud võimalik tulevane eluruumide arv, detailplaneeringu koostamise hetkeseis ja tehnovõrkude arendamise olukord. Koostatuks loetakse juba kehtestatud detailplaneeringute kõrval ka neid planeeringuid, mille põhilahendus on selgunud ja planeeringu menetlemine on lõpufaasis.

Komisjonis märgiti, et elamualade arendamist tuleb linnas igati soodustada ning tunnustati kaardirakenduse tegijaid väga hea töö eest.

Informatsioon võeti teadmiseks.