Protokoll: Sotsiaalkomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Üldhooldusteenuse osutamise kord
2. Ülevaade sotsiaalteenustest
3. Kohapeal algatatud küsimused

1. Üldhooldusteenuse osutamise kord
Kuulati Anneli Apuhtini ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Anneli Apuhtini ja Kairi Avastu vastuseid neile.

1. juulil 2023 muutub sotsiaalhoolekandeseaduses väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamise regulatsioon. Uus regulatsioon kohustab hoolekandeasutusi esitama üldhooldusteenuse hinna kahe komponendina, millest hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööjõukulud, tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud, tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud ning koolituse ja supervisiooni kulud kannab kohalik omavalitsus ning majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud kannab teenuse saaja. Käesoleva eelnõuga tunnistatakse kehtetuks Tartu Linnavolikogu 14. märtsi 2013. a määrus nr 88 "Ööpäevaringsele hooldusteenusele suunamise tingimused ja kord". Eelduslikult ei jää käesolev määrus kehtima pikaks ajaks, vaid on vajalik üleminekuperioodiks. Reguleeritakse ja täpsustatakse inimesele arusaadavamaks toimingud, mida selleks tegema peab, et üldhooldusteenusele saada. Rahastuse muutus tuleneb seadusest, kohalik omavalitsus siin ise regulatsioone kehtestada ei saa. Kui see määrus saab volikogus vastu võetud, saab hakata hooldusteenust vajavate isikute suhtes tehtavaid otsuseid ära vormistama selleks, et 1.juulil nad saaksid kõik jõustuda. Oodata on orienteeruvalt 500 uut klienti. Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnal on väljatöötamisel laiem pikaajalise hooldusteenuse korraldamise õigusakti eelnõu, mis käsitleks esialgse plaani kohaselt lisaks üldhooldusteenusele (sh ajutine nn intervallhooldus) ka koduteenust, isikliku abistaja teenust, päevahoiuteenust, hooldaja määramist ja hooldajatoetust ning toetavaid teenuseid nagu sooja toidu kojuvedu, häirenuputeenus ja eluruumi kohandamise teenus. Linnavalitsus soovib aasta teises pooles jõuda selleni, et kõik need määrused viia ühtse loogika alla.

Anneli Kannus esitas kirjalikult oma seisukoha:
Varsti tuleb kooskõlastamisele riigi tasandil SoM määrus Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele ning Koduteenuse nõuded - kas poleks mõistlik need eelnevalt ära oodata ja seejärel teha linna määruses täiendused?

Pille Tsopp-Pagan esitas kirjalikult oma seisukoha:
Nagu Anneli Kannus kirjutas, pole mõtet paralleeltegevust teha ning mõistlik on oodata ära, kuni riik selle vastu võtab. Kui selle praegu (ehk enneaegse) kinnitamise kohta on piisavalt argumente, palun need kirjalikult edastada. Kui sel on vajalik põhjendus olemas ning see pole väga akuutne (nagu oli varasem elektritoetuste maksmise kord), pakun, et ootame. Praeguse info põhjal jätan hääletamata.

Anneli Apuhtin selgitas, et riigi tasandil kehtestatavaid määrusi „ Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ ning „Koduteenuse nõuded“ ei ole mõtet meil ära oodata, sest need määrused ei puuduta ega muuda kõne all olevat üldhooldusteenuse osutamise korda üldse. Ainuke, mille osas võib muutus tulla, on hind, aga praeguse eelnõuga hinda ei kinnita. Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnal on väga vaja, et eelnõu saaks kinnitatud, sest selle alusel on orienteeruvalt 800 otsust hooldusteenust vajavate isikute suhtes vaja 1.juuliks ära teha.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid hooldustöötajate töökohtade täituvust, nende palkasid, hooldustöötajate arvu ühe hooldatava kohta, hoodlusteenust vajavate isikute hindamist.

Kairi Avastu selgitas, et Tartu Hooldekodus on töötajate suhtarv paigas ja vastab seaduses sätestatud normidele.

Komisjon otsustas:
1.1. eelnõud toetada;
1.2. linnavalitsusel esitada järgmiseks (1.juunil toimuvaks) sotsiaalkomisjoni koosolekuks info
Tartu hooldekodude hooldustöötajate ja abihooldustöötajate palkade kohta.

2. Ülevaade sotsiaalteenustest (sh trendid, teenusedisain)

Anneli Kannus esitas kirjalikult oma seisukohad ja ettepanekud:
Järgmisel korral soovitan katsetada sarnase info joonisena esitamist, et haarata visuaalselt trende ning toimunud suuremaid muutuseid-hüppeid. Väga hea oleks teada, millised kulude katmised tulevad meile riigieelarvest otse ja millised on kaetud nn Tartu enda eelarverealt - ehk annab need tabelis eraldi märgistada. Nii mõnigi rida on viie aasta lõikes sarnaste numbritega, kuid sooviks infot nende ridade kohta kus muutus on olnud märkimisväärne - näiteks
Toiduabi - kas on seotud Ukrainlastega või enamus Tartu inimesed? kulu tõusis ilmselt rohkem kui kahekordselt? kuidas eelarves arvestatud,
Tugiisikuteenus - positiivne muutus, et on nii paljudel võimalik teenust saada. Kui palju on veel neid, kes teenust ootavad?
Hoolduskoordinatsioon - kahekordne tõus on seotud millega? Mitu inimest ja millise ettevalmistusega meil Tartus selle teemaga tegelevad?
Laste vältimatu abi (ravijuhud) - mille pealt selline tõus? Mida see tegevus sisaldab. Vabandan oma teadmatust, kuid siiani olen arvanud, et laste vältimatu abi kuulub nn riigi rahastamisele ning linn sellega ei tegele.
Teen ettepaneku koosoleku lindistamiseks ning salvestuse jagamiseks komisjoni liikmetega, et puudujad saaksid teemadest ülevaate. Lindistus võiks olla kättesaadav soovijatele nädal jooksul ja saada hiljem kustutatud.

Merle Kivest selgitas, et linnavalitsuselt sooviti ülevaadet sotsiaalteenuste trendide kohta viimasel viiel aastal (teenuste saajate arvud, teenuste tunnihinnad, kuidas ukrainlaste lisandusmine mõju on avaldanud, mismoodi need trendid liiguvad). Samasugust ülevaadet trendidest soovib sotsiaalkomisjon ka sotsiaaltoetuste kohta. Info võiks lisaks tabelitele olla esitatud ka graafiliselt, et trendide liikumine oleks hästi jälgitav.

Komisjon otsustas:
2.1. järgmiseks (1.juunil toimuvaks) sotsiaalkomisjoni koosolekuks esitada linnavalitsusel ülevaade sotsiaalteenuste trendidest viimasel 4-5 aastal;
2.2. ülejärgmiseks (22. juunil toimuvaks) sotsiaalkomisjoni koosolekuks esitada linnavalitsusel ülevaade sotsiaaltoetuste trendidest viimasel 4-5 aastal.

3. Kohapeal algatatud küsimusi ei olnud.