Tartu linna jäätmekava aastateks 2020-2024 näeb ette, et jäätmekava perioodil rajatakse juba olemasolevatele jäätmejaamadele lisaks veel üks jäätmejaam. Jäätmejaamas kogutakse ja suunatakse sorteeritult kogutud jäätmeid taaskasutusse. Tänapäevane jäätmekäitlus baseerub peale taaskasutuse ka korduskasutusel. Sellest tulenevalt kavandab Tartu linn rajada tulevikku suunatud ringmajandusjaama, kus muuhulgas toimub kasutuselt kõrvaldatud materjalide ja esemete korduskasutusse suunamine. Ringmajandusjaam on koht, kus koostöös toimub jäätmekäitlus ning kogukonna arendus korduskasutuse ja hariduslike aspektidega.
Kavandatavasse ringmajandusjaama on planeeritud rajada taaskasutatavate jäätmete käitlemiseks üldjoontes samasugune infrastruktuur nagu Selli 19 ja Jaama 72c jäätmejaamades. Korduskasutuse korraldamiseks rajatakse ringmaja, kus toimub korduskasutusse toodud esemete ja materjalide üleandmine/vastuvõtmine, parandustöökoda, pood ja õppeklass. Ringmajandusjaama territooriumile rajatakse õuesõppe klass.
Ringmajandusjaama asukoha valikul lähtuti järgmistest kriteeriumitest:
- kinnistu pindala on ca 1.2 - 1.4 hektarit;
- kinnistu kuulub linnale;
- kinnistu asub piirkonnas/linnaosas, kus ei ole jäätmejaama/ringmajandusjaama;
- kinnistu asub inimeste tavapärasel liikumisteel või tihedamini asustatud alal;
- kinnistu on kergesti leitav ja juurdepääsetav;
- kinnistule tehnovõrkude rajamine on optimaalse maksumusega;
- kinnistu piirkonnas on võimalike keskkonnahäiringute (müra, ebameeldiv lõhn, tihe liiklus, võimalik lendpraht) vastuvõtjaid minimaalselt.
Kaardianalüüsil selgus, et eelpool loetletud kriteeriumitele vastavad kinnistud aadressidel Klaasi 1, Mõisavahe 75 ja Selli 21. Kaaluti ka kinnistut Fr Tuglase 11, mis praegusel hetkel kuulub riigile.
Arutelude käigus langes esmalt valikust välja kinnistu aadressil Fr. Tuglase 11, kuna selle kinnistu omandamine ning detailplaneeringu koostamine on mõlemad ajamahukad. Kinnistud Klaasi 1 ja Selli 21 on spetsialistide hinnangul sobivad jäätmejaamade arendamiseks. Kahjuks ei ole need sobivad ringmajandusjaama rajamiseks, kus toimub muuhulgas ka kogukonna arendus läbi korduskasutuse ja hariduslike aspektide. Arutelude käigus otsustati, et ringmajandusjaamaks sobivaim on kinnistu aadressil Mõisavahe 75. Kinnistu on sobiva suurusega, kuulub linnale, asub piirkonnas, kus ei ole jäätmejaama/ringmajandusjaama. Kinnistu on kergesti juurdepääsetav ning potentsiaalsete kasutajate läheduses.
Tartu Linnavalitsuse 7.11.2017 korraldusega nr 1143 on alale kehtestatud detailplaneering, mille kohaselt on Mõisavahe tn 75 krundi kasutamise otstarve kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, kontori-, büroo-, meelelahutus-, tervishoiu-, puhke- ja spordiehitiste maa.
Tartu linna üldplaneeringu 2040+ kohaselt on Mõisavahe 75 kinnistu juhtotstarve ärihoone maa-ala. Ärihoone maa-ala on on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, büroo- või majutushoone ja ärieesmärgil kasutatava meelelahutus-, haridus-, sotsiaalhoolekande-, teadus-, tervishoiu-, puhke- või spordihoone, kesklinna sobiva tootmisettevõtte, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtte hoone maa-ala. Toetav otstarve on riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse maa-ala, haljasala, puhkerajatise maa. Arvestades klassikalise jäätmejaama ja ringmajandusjaama oluliselt erinevat sisu, sobib Mõisavahe 75 asuv kinnistu (ärimaa) ringmajandusjaama asukohaks.