Protokoll: Keskkonnakomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Tähe 135 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
2. Loa andmine Jaama 72c jäätmejaama haldamise riigihanke korraldamiseks
3. Ühinemine konsortsiumiga Eesti Vesinikuorg
4. Informatsioon seoses haljastuse inventeerimise korra loomisega
5. Kohapeal algatatud küsimused

Irja Alakivi tegi ettepaneku lisada 31. mai 2023 keskkonnakomisjoni koosoleku päevakorda:
1) Keskkonnahoiu ja väärtusliku puittaimestiku säilitamisega arvestamine SÜKU arhitektuurikonkursile esitatud töödes, et saada ülevaade;
2) Kodanik E. Vaigla kirjale vastamine. Kõnealune kiri küll edastati komisjoni liikmetele, kuid linnavalitsuse seisukohta ega kommentaari sellele ei ole.

Mart Hiob selgitas, et:
1) SÜKU võistlustööd ei ole mai lõpuks veel keskkonnakomisjonile kättesaadavad, sest tegemist on praegu konfidentsiaalse infoga, mis avalikustatakse 14.juulil;
2) Kodanik E. Vaigla pöördumist arutatakse käesoleva koosoleku kohapeal algatatud küsimuste punkti all.

1. Tähe 135 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Kuulati abilinnapea Elo Kiiveti ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Elo Kiiveti vastuseid neile.

Tähe tn 135g krundil kehtib Tartu Linnavalitsuse 21.04.98 otsusega nr 1261 kehtestatud Tähe 135 detailplaneering. Detailplaneeringut ei ole kehtetuks tunnistatava ala ulatuses asutud ellu viima. Tähe tn 135g krundi omanikud OÜ Heamark ja OÜ PT Auto soovivad Tähe 135g krundi osas tunnistada kehtetuks Tähe 135 detailplaneeringu, sest kehtiva detailplaneeringuga määratud ehitusõigus ei vasta krundi omaniku soovidele ja vajadusele.
Linn on seisukohal, et keskkonda sobituvale hoonestusele saab väljastada projekteerimistingimused üldplaneeringu nõudeid järgides: 10% krundist peab olema kõrghaljastatud ja parkimine lahendatud krundisiseselt vastavalt standardile. Linnavalitsus teeb ettepaneku tunnistada Tähe 135 detailplaneering osaliselt kehtetuks Tähe tn 135g krundi osas.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid planeeringu elluviimise seisu, olemasolevat ja rajatavat haljastust ning servituute.

Komisjon võttis info teadmiseks.

2. Loa andmine Jaama 72c jäätmejaama haldamise riigihanke korraldamiseks
Kuulati abilinnapea Raimond Tamme ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Raimond Tamme vastuseid neile.

Kuna Jaama tn 72c jäätmejaama haldamiseks sõlmitud töövõtuleping lõpeb 31.12.2023, siis taotleb linnavalitsus linnavolikogult luba korraldada riigihange jäätmejaama haldamiseks 2024. aastal. Kavandatud hankelepingu prognoositav maksumus on ca 180 000 eurot, millele lisandub käibemaks ning hankelepingu periood on 01.01.2024 kuni 31.12.2024. Leping soovitakse sõlmida üheks aastaks seetõttu, et jõuda ühte tsüklisse Selli tn 19 ringmajandusjaama hankeperioodiga ning edaspidi on soov viia riigihanked läbi ühe hankena kaheks osaks jaotatuna (Selli tn 19 ja Jaama tn 72c). Uue hankelepingu perioodil jätkatakse Jaama tn 72c jäätmejaamas taaskasutatavate jäätmete vastuvõttu ja ümbertöötlemisele suunamist. Arvestades olemasolevaid võimalusi suurendatakse korduskasutuse osakaalu. Riigihankega sätestatakse täpsemad tingimused jäätmejaama operaatorile.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt isikute tuvastamist prügi jäätmejaama viimisel ja prügisorteerimise kohustust suurtele korterelamutele.

Irja Alakivi tegi ettepaneku, et kui kinnistu omanik on eakas inimene, kes ise ei saa prügi jäätmejaama viia, kuid saab selleks paluda lähedaste abi, siis peaks ka sellises olukorras isiku tuvastamine lahendatud olema, nt volikirjaga.

Mart Hiob palus linnavalitsusel seda ettepanekut kaaluda.

Irja Alakivi tegi Euroopa ääreala linna näitel ettepaneku teavitada linna elanikke, kuidas jäätmemajandus linnas on korraldatud, postitades vastava juhendmaterjali või aruande iga-aastaselt iga linnaelaniku postkasti.

Komisjon võttis info teadmiseks.

3. Ühinemine konsortsiumiga Eesti Vesinikuorg
Kuulati abilinnapea Raimond Tamme ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Raimond Tamme ja Jaanus Tamme vastuseid neile.

Linnavalitsus teeb ettepaneku ühineda partnerina konsortsiumiga Eesti Vesinikuorg. Viimaste aastate jooksul on Eesti erinevates piirkondades, erinevate ettevõtete ja asutuste poolt ning erineva eesmärgiga arendatud mitmeid vesinikuprojekte, mis kannavad küll ühist lõppeesmärki muuta meie elukeskkond puhtamaks ja jätkusuutlikumaks, kuid konkureerivad samal ajal omavahel rahastuse ja teiste oluliste ressursside pärast. Eesti Vesinikuorg koondab need projektid ühe katuse alla, moodustades maailma esimese tervet riiki katva vesinikuoru. Vesinikuoru liikmeid ühendab ambitsioon praegusel keerulisel ajal tagada võimalikult kiire ja majanduslikult mõistlik energiasõltumatus. Taastuvenergia tootmine ja salvestamine on Eesti energiasõltumatuse saavutamise võti. Lähiperspektiivis on planeeritud vähemalt viis asukohta suurte päikeseparkide rajamiseks. Konsortsiumilepingu eesmärgiks on reguleerida erinevate osapoolte õigused ja kohustused Eesti Vesinikuoru initsiatiivi elluviimisel. 2023. a on partneri aastatasu 20 000 eurot. Aastatasu lepitakse iga-aastaselt uuesti kokku.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt meetrikat süsiniku jalajälje vähenemise kohta, vesinikusalvestite lahendusi, asjast huvitatud ettevõtteid, Tallinna linna mitteosalemist selles projektis, vajalikku taristut ja kaasnevaid ohtusid.

Komisjon võttis info teadmiseks.

4. Informatsioon seoses haljastuse inventeerimise korra loomisega
Kuulati linnamajanduse osakonna haljastus-ja puhastusteenistuse arboristi Kaire Zimmeri ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Kaire Zimmeri vastuseid neile.

Puittaimede inventeerimise nõue on kirjeldatud Tartu linna üldplaneeringus. Puittaimede inventeerimist nõutakse Tartu linnas detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste alusel juba praegu, kui kinnistul kasvab kõrghaljastustust, mis võib olla väärtuslik ning saada mõjutatud ehitustegevusest. Puittaimede inventeerimise kord on eelkõige metoodika, mille järgi puid hinnata. Kuna Tartu linnal puudub vastav kord, siis seni on puude inventeerimiseks kasutatud kas standardis EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses“ kirjeldatud, Tallinna linnas rakendatavat või inventeerijate enda loodud metoodikat. Praktikas ei ole ükski dendroloogiline hindamine jäänud tegemata selle tõttu, et Tartu linnal puudub oma haljastuse inventeerimise kord. Tartu linna puittaimestikuga seonduva korra loomise vajadust on arutatud erinevate linnavalitsuse osakondade vahelistel töökoosolekutel ning on jõutud seisukohani, et mõistlik on see kord Tartus kehtestada. Vastava määruse sisu on kavas välja töötada 2023. aasta lõpuks.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt puude juurestike kahjualade ning viljapuude ja põõsaste hindamist ning kasutatavate metoodikate ulatust.

Irja Alakivi oli seisukohal, et inventuuri aruandes peaksid olema ka puude rühmade väärtusklassid, põõsaste väärtusklassid, kasvukoha tüüpide väärtusklassid. Inventuuri aruandel peaks olema seletuskiri, inventuuri joonis ja inventeeritud objektide tabel ning lisaks ka soovitused objektide säilitamise ja hoolduse või likvideerimise kohta.

Komisjon võttis info teadmiseks.

5. Kohapeal algatatud küsimused
5.1. Rohealade teemaplaneeringu algatamisest
Kuulati abilinnapea Elo Kiiveti ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Elo Kiiveti vastuseid neile.

Praegu on koostamisel uus Tartu linna arengukava, kus seatakse pikaajalised eesmärgid ja konkreetsemad tegevused aastani 2035. Arengukava valmimise aeg on sügis 2024. Selleks, et tagada terviklik lähenemine, liidetakse võimalikult palju valdkondlikke arengu- või tegevuskavasid linna arengukava koostamise protsessiga ja lõpuks ka valmiva arengukava endaga, lõimides need uue arengukava sisse või viidates vajalikele teistele dokumentidele. Nii ka linnaloodust puudutavad pikaajalised sihid ja konkreetsem tegevuskava otsustatakse arengukava koostamise käigus, sealhulgas võib arengukava seada üheks sihiks rohealade teemaplaneeringu koostamise. Rahvusvahelises linnalooduse projektis ROHEring on ette nähtud elurikkuse strateegia koostamine, mis on aluseks nii arengukava koostamisele kui ka võimalikule tulevasele rohealade teemaplaneeringule. Et saada ülevaade Tartu linna rohevõrgustiku toimimisest, on kavas võimalusel planeerida 2024. aasta eelarvesse rohevõrgustiku planeerimisjuhendis väljatoodud metoodikale tuginev analüüs, et hinnata hetkeseisu ja koondada ettepanekud rohealade terviklikuks toimimiseks. See on aluseks ka võimalikule koostatavale rohealade teemaplaneeringule, juhul kui selle vajadus arengukavas ja vahendid eelarvestrateegias kajastatakse. Rohealade ja maakasutuse seoseid ja tingimusi käsitleb ka Tartu üldplaneering 2040+.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt kuumasaarte leevendamist rohealade abil.

Irja Alakivi oli seisukohal, et arengukavas ei ole eesmärgid maakasutusega seostatud. Rohealade planeering on see, mis seostab eesmärgid maakasutusega. Linna lääneosas on puhke- ja rohealasid vähe. Lõunakeskus põhjustab väga suure kuumasaare. Eesmärgid on küll head püstitatud, kuid probleemid on jätkuvalt üleval ja isegi süvenevad.

Elo Kiivet selgitas, et arengukava tegevused on kavas siduda otseselt üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvete ja muude tingimustega, et arengudokumendid töötaksid ühtse tervikuna.

Komisjon võttis info teadmiseks.

5.2. Arutati E. Vaigla pöördumist muru niitekõrguse ja sageduse kohta majadevahelistel rohualadel. Pöördumisel puuduvad kontaktandmed, mistõttu ei saa sellele isiklikult vastata.

Raimond Tamm ja Mart Hiob selgitasid, et täna linn liigubki selles suunas, et niita vähem. Uues haljasalade hooldamise hankes, mis oli hiljuti volikogu päevakorras, on need uued tingimused välja toodud.

Toomas Kapp selgitas, et volikogu on vastu võtnud otsuse osaleda roheringi projektis, mille raames antakse haljastusele soovitused, millal ja kuidas niita.

Komisjon otsustas teha linnavalitsusele ettepaneku artikli avaldamiseks ajakirjanduses, mis kajastaks informatsiooni haljasalade hooldamise uutest seisukohtadest Tartu linnas.