EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
KORRALDUS |
|
Tartu
|
17. jaanuar 2023. a. nr LV-K-0093 |
Osalemine projektis "Multikultuursed Krõllikad" |
Võttes aluseks Tartu linnavara eeskirja § 9 lg 1 ja lg 3 , Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Kiita heaks osalemine juhtpartnerina projektis "Multikultuursed Krõllikad", mis on esitatud rahastamiseks Haridus- ja Noorteameti Üksikisikute õpirände programmist.
2. Projekti heakskiitmisel omaosalus puudub.
3. Määrata projekti koordinaatoriks Tartu Lasteaed Krõll direktor Piret Koiduaru, kes omab punktis 1 nimetatud projekti raames allkirjaõigust.
4. Korraldus jõustub ...
Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Osalemine projektis "Multikultuursed Krõllikad" " juurde
Projekti nimi ja number
VP-23-0014 - Projekt „Multikultuursed Krõllikad“ -
Lühikokkuvõte
Viimastel aastatel on meie lasteaed muutunud multikultuursemaks - järjest rohkem tuleb meile lapsi erinevatest maailma paikadest. Õpetajad, kelle rühma tuleb laps teisest kultuuri- ja keeleruumist, peab oskama luua turvalise, kaasava ja toetava keskkonna ning tulema toime ettejuhtuvate takistustega. Olgu see siis eesti keele mitte valdamine, eritoitumine, erinevad traditsioonid vms. Tunneme, et antud valdkond on meie majas veel nö lapsekingades ning õpetajad vajavad praktilisi nõuandeid ja näited, kuidas toetada erineva kultuuri ja keele taustaga last kõige efektiivsemalt. Seega on üheks meie prioriteetseks arendamist vajavaks valdkonnaks kultuuriline mitmekesisus ning teisest riigist tulnud lapse toetamine ja kaasamine.
Logopeedid ja õpetajad on täheldanud, et paljud muukeelsed lapsed ei suuda omandada eesti keelt vaid rühmas läbiviidavate tegevuste ja mängu käigus. Pigem vajavad teisest keeleruumist lapsed eesti keele õppeks lisa tuge. Oleme otsinud Eesti siseselt eelkooliealistele lastele teise keele õpetamise koolitusi, kuid kahjuks pole neid leidnud. Kuna logopeedid on kõneravi vajavate laste arvu suuruse tõttu üle koormatud, ei jätku neil ressurssi eesti keele kui teise keele arendamise jaoks. Lisaks võib logopeediline kõnearenduse tund erineda keeleõppe tunni metoodikast (logopeedid ei tegele
teise keele õpetamisega, vaid emakeele arendamisega erinevates kõne valdkondades). Seega oleks meil vaja nii õpetajatele kui ka tugimeeskonnale koolitusi, kuidas viia läbi eelkooliealiste lastega keeleõppe tunde.
Lisaks muukeelsetele lastele ning järjest suurenevale erivajadustega laste arvule, on ka hetkeline olukord maailmas üsnagi pingeline (COVID-19, Ukraina sõda, igapäevaelu kallinemine). Õpetajad ei saa efektiivselt tagada lastele parimat arengukeskkonda, kui nad ise vajavad turgutust. Seetõttu peame mõtlema ka oma töötajate heaolu edendamisele. Selleks on head erinevad koolitused, kus õpetatakse stressiga toime tulemist, enesehoidu ning antakse juurde võtteid ja mõtteid, kuidas enda vaimse tervise eest hoolitseda. Lisaks koolitustel saadud nippidele on ka keskkonna vahetus, mis kaasneb koolitusega välisriigis, heaks vahendiks enese laadimiseks ja uue energia kogumiseks, et siis tööle naastes jätkata tegevusi ning jagada saadud kogemusi ka teistele.
Eesmärk ja alleesmärgid
Lasteasutuse töötajad teavad, kuidas luua teisest kultuuriruumist tulnud lapsele turvaline, kaasav ja igakülgset arengut toetav keskkond. Lasteasutuse töötajad teavad ja kasutavad eesti keele kui teise keele õppe metoodikat (lisaks ka eesti keele ring tuge vajavatele lastele). Õpetajad tasakaalukamad ning tulevad paremini toime stressirohketes olukordades kasutades erinevaid vaimse heaolu
saavutamiseks vajalikke võtteid.
Tegevused
Osaleme järgnevatel koolitustel: "Learning to Speak Through Play"; "Creative teaching techniques to promote inclusive education"; "Resilience and Well-being Strenghts for Teachers". Pärast igat õpirännet täidavad osalejad tagasiside küsimustiku. Saadud teadmiste kinnistamine ja jagamine toimub läbi õpetajalt õpetajale koolituste või töötubade ettevalmistamise ja läbiviimise. Lisaks toimuvad ümarlauad nende rühmadega, kus koolituselt saadud teadmisi tuleb rakendada. Keeleõppega seotud eesmärkide saavutatust kontrollivad logopeedid, viies lastega õppeaasta lõpus läbi kõne arengu hindamise ning võrreldes saadud tulemusi õppeaasta alguse omadega. Kultuurilise kaasatuse ja teisest kultuuriruumist lapse toetamise eesmärkide
täitmist hindab maja eripedagoog/HEVKO läbi rühma vaatluse (ennem koolitus vs õa lõpus). Töötajate vaimse tervise edendamise tulemusi hindab psühholoog õa lõpus. Rühmad, kus on aktiivselt kasutusele võetud koolitustel saadud teadmised ja õppemeetodid ning on märgata positiivseid muutusi tuge vajavates lastes, saavad korralduskulude eest osta rühma õppemänge.
Tulemused
Teise keele õppe koolitusel õpivad osalejad, kuidas õpetada väikestele lastele võõrkeelt läbi TPR (täielikul füüsilisel reageerimisel põhineva) meetodi, liikumise, sensoorsete tegevuste, mängu, kunsti ja raamatutega tegutsemise. Kursuse lõpus on osalejatel teadmised erinevatest teise keele õpetamise meetodites ja nende kasutusvõimalustest ning mis kõige tähtsam - nad oskavad neid ka omavahel integreerida ning teavad, millised raskused võivad lastel teist keelt õppides tulla ning kuidas neid raskusi ka ületada ja ärgitada lapsi võõrkeeles rääkima.
Kaasamise koolitusel saadakse juurde
teadmisi ja praktilisi oskusi, kuidas kasutada alternatiivseid õppemeetodeid erineva taustaga laste õpetamisel ja kaasamisel - olgu see siis kultuuriline eripära, sotsiaalselt vähekindlustatud pere laps, pagulane vms. Ise läbi tehes õpitakse ka
erinevaid aktiivõppe meetodeid kaasamise, sallivuse, mitmekesisuse ja kriitilise mõtlemise arendamiseks. Osalejad saavad praktilisi teadmisi lihtsatest ja vähest rahalist ressursi vajavatest eksperimentidest, mida saab kasutada õppijate
motivatsiooni, kaasatuse ja kuuluvustunde tõstmiseks, olenemata nende kultuurilisest, etnilisest, sotsiaal-majanduslikust taustast või haridustasemest.
Vaimse heaolu koolitusel on tähtsal kohal vaimse heaolu teadvustamine ja vaimse vastupidavuse arendamine, et aidata osalejatel liikuda parema ja stabiilsema vaimse tervise poole. Läbi erinevate vaimse tervishoiu strateegiate õppe - nagu emotsioonide juhtimine, positiivne mõtteviis, sisemise
narratiivi muutmine ning empaatia ja kaastunde arendamine - saavad osalejad juurde olulisi praktilisi teadmisi ja oskusi, kuidas taastada enda vaimne vastupidavus ning muuta oma elu seeläbi positiivsemaks. Tuvastades ja analüüsides vaimse
tervise hoiuks vajalikke tegevusi ja oma tugevusi, leitakse koos koolitajatega viise, kuidas liikuda efektiivsemalt oma elu raskemate ja kergemate perioodide vahel, edendades seeläbi osalejate vaimset, emotsionaalset ja füüsilist tervist.
Eelarve
Projekti (Tartu linna) kogumaksumus 27200 eurot
Tartu linna omaosalus 0 eurot
Toetus Tartu linnale 27200 eurot
Eelarve peamiste kululiikide lõikes
Korralduskulud: 1200.-
Elamiskulud: 14720.-
Reisikulud: 6160.-
Kursusetasud: 5120.-
Rahastaja
Haridus- ja Nooreteamet
1. Põhimeede: Üksikisikute õpiränne
Partnerid
Projekti (Tartu linna) koordinaator: Piret Koiduaru
Projektijuht ja tema kontaktandmed: Ann Aosaar, logopeed
, 5558 3654
, aosaar@gmail.com
Projekti meeskonnaliikmed ja nende tööülesanded: HEVKO Mari-Liis Tolga; Logopeed Kristlin Heinsoo; Psühholoog Rine Kukk;
Iga meeskonnaliige on grupijuht, tagades ja viies läbi oma grupiga seotud projekti järeltegevused.
Partnerid: Asociación, Socioeducativa, Eduplus, Hispaania, www.tenerifecourses.com
Associazione, Futura, Itaalia, www.assofutura.eu
Teacher Academy, Ireland Limited, Iirimaa, www.teachertraining.ie
Projekti seos linna arengudokumentidega
Hetkel on meie majas 41 last, kellele jääb eesti keele arenguks väheks vaid rühmas läbi viidavatest tegevustes ning kes seega vajavad eraldi lisaks ka eesti keele õpet. Keeleõppe koolitusel osalemine ning saadud teadmiste jagamine maja töötajatele aitab kaasa arengukavas välja toodud muukeelsete laste keeleõppe toetamisele. Lisaks vene keelt emakeelena kõnelevatele, kuid Eestis elavate perede lastele, käib hetkel meie lasteaias lapsi, kelle sünnimaa on näiteks Brasiilia, Leedu, Nigeeria, Hispaania, Moldova, Iraak ja Ukraina. Võõrasse kultuuri- ja keeleruumi kolimine on laste jaoks stressirohke sündmus. Rääkimata nendest lastest, kes vahetavad elukohta traumaatilise sündmuse tõttu. Seega peavad õpetajad lisaks pedagoogilistele teadmistele olema kursis ka erinevate viiside ja meetoditega, kuidas
muuta rühma keskkond kõikidele lastele turvaliseks ja arengut soodustavaks. Ülaltoodut arvesse võttes toetab antud projekt nii lasteaia arengukavas välja toodud arengukeskkonna loomise ja õppemetoodikaga seotud prioriteete. Lisaks aitab projektis olevatel koolitustel osalemine kaasa lasteaia väärtuste toetamisele.
Tähtajad
Projekti esitamine: 04.10.2022
Projekti elluviimine: 01.01.2023 - 31.12.2023