Protokoll: Keskkonnakomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Linnavalitsusele ülesande andmine Raja 31a krundi detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks
2. Loa andmine Põhja puiestee ja Muuseumi tee ehitamise riigihanke korraldamiseks
3. Emajõe vabaujula projekti lähteseisukohtade tutvustuse
4. Kohapeal algatatud küsimused

Mart Hiob taandas ennast 1.päevakorrapunkti arutamisest ja otsustamisest.
1. päevakorrapunkti juhatas komisjoni aseesimees Loone Ots.

1. Linnavalitsusele ülesande andmine Raja 31a krundi detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks
Kuulati volikogu liikme Jaak Laineste ettekannet.

Raja 31a krundi näol on tegu väärtusliku ning säilitamist vääriva rohealaga. Avaliku roheala säilimise poolt on kogutud suur hulk allkirju linnakodanikelt ja rohealade säilimine ning laiendamine on prioriteet Tartu linna tänaseks loodud arengukavades, näiteks Tartu energia- ja kliimakavas. Ülekaalukast avalikust huvist lähtuvalt oleks kõige mõistlikum, kui sellel krundil oleks väikeelamumaa asemel roheala juhtotstarve. Selleks tuleks kehtetuks tunnistada antud krundil kehtiv detailplaneering, mis näeb ette sellele alale elamurajooni rajamise ja järgmises etapis muuta vastavalt üldplaneeringut. Kehtiv detailplaneering pärineb aastast 2005. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega ei kaasne linnale koheseid rahalisi kohustusi. Ala omaniku õiguseid ei ole rikutud, sest 17 aasta jooksul ei ole ta detailplaneeringut asunud ellu viima, planeerimisseadus lubab üle viie aasta vana teostamata planeeringu tühistada, lisaks on alati võimalik algatada uus detailplaneering ja leida sellele kooskõla kogukonnaga. Pikemas plaanis tuleb linnal siiski kaaluda rahaliste vahendite leidmist ja omanikuga kokkuleppe saavutamist ala avalikku omandisse saamiseks.

Linnavalitsus ei toeta käesoleval hetkel Eesti 200 fraktsiooni esitatud ettepanekut esitada linnavolikogule eelnõu Raja 31a krundi detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse alustamiseks, sest:
1) üldplaneeringus rohealadena määratletud, sealhulgas linnale kuuluvate alade täiendav kaitse alla võtmine ei ole vajalik,
2) kinnistu omanik ei soovi alal kehtiva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist,
3) üldplaneeringusse on lisatud täiendav tingimus lähtuda ala hoonestamisel dendroloogilise hindamise tulemustest,
4) üldplaneeringus määratud väikeelamumaa juhtotstarvet ei saa ilma uut üldplaneeringut koostamata muuta,
5) hetkel toimub riikliku kaitse alla võtmise osas seisukoha võtmine.

Loone Ots oli seisukohal, et pargil on lisaks kõrgele looduslikule väärtusele ka kõrge kultuurilooline väärtus ja säilitama peaks kogu ajaloolist tervikut. Küsimus on pigem linna heas tahtes ja Tartu elanike huvides. Kehtiva üldplaneeringu võiks siiski üle vaadata.

Irja Alakivi oli seisukohal, et pilt peaks olema fokuseeritud looduse kaitsmisele. Tegemist on väärispuidu tunnustega puistuga ja väärtusliku rohealaga. Väga suured linnaosad on selle pargi ümber ja see on nende elanike ainus suurem loodus-, puhke- ja vaimse tervise taastamise koht ning hästi ligipääsetav ka ühistranspordiga. On väga oluline viia see linnavolinike arutelu teemaks ning kuulata ära kõik seisukohad, esitleda, selgitada ja kaitsta kaasaegseid linnaplaneerimise põhimõtteid. Riik loodab siinkohal koostööle omavalitsusega, sest riik ei saa tühistada planeeringut, see on kohaliku omavalitsuse kätes ning selles osas peakski kohalik omavalitsus näitama head tahet ja võtma ette selle planeeringu tühistamise. Linnavalitsuse argumentatsioon on nõrk.

Martin Ottas oli seisukohal, et arvestama peab linnaeelarve võimalusega. 1,4 miljonit, mis oleks selle krundi kui elamumaa maksumus 2021.a. mediaanhindades, ei ole väike summa. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringut on siiski asutud ellu viima.

Hääletus:
Eelnõu toetamise poolt 3 (Irja Alakivi, Loone Ots, Ivar Kuusik).
Vastu 6 (Laura Danilas, Mati Malm, Alipi Borin, Armen Šahbazjan, Martin Ottas, Nikolai Männik).

Komisjon otsustas eelnõud mitte toetada.

2. Loa andmine Põhja puiestee ja Muuseumi tee ehitamise riigihanke korraldamiseks
Kuulati abilinnapea Raimond Tamme ja linnamajanduse osakonna teedeteenistuse juhataja Oleg Lužetski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Raimond Tamme ning Oleg Lužetski vastuseid neile.

Linnavalitsuse tellimusel on valminud Tuulekaru OÜ koostatud Põhja pst ja Muuseumi tee rekonstrueerimise põhiprojekt. Projektlahendus näeb ette Põhja puiestee ja Muuseumi tee ehitamist Jaama tänavast olemasoleva Muuseumi teeni, jalgtee ja jalgrattatee ehitust Muuseumi tee ja Põhja puiestee ääres ning Jaama tänava, Sõpruse pst ja Põhja pst ristmikul teekatte taastamist koos eriosadega (tänavavalgustus, veetorustik, reoveekanalisatsioon ja sademeveelahendused). Linnavalitsus taotleb luba ehitushanke ja omanikujärelevalve hanke väljakuulutamiseks. Riigihange viiakse läbi koos ASiga Tartu Veevärk ja Tartu vallaga. Ehitustööde eeldatav maksumus on 6,5 miljonit eurot. Tartu Linnavalitsuse eeldatav osalus on ca 5 miljonit eurot, Tartu Vallavalitsuse osa ca 1,2 miljonit eurot, AS Tartu Veevärk poolse finantseerimise ulatus on ca 300 tuhat eurot. Linna kanda jääb lisaks omanikujärelevalve maksumus.

Oleg Lužetski tutvustas eraldi koostatud maastikuarhitektuurse osaprojekti lahendust, mis sisaldab rohkesti nii kõrg- kui madalhaljastust ja tänavaruumi kujundust. Maastikuarhitektuurset projekti ei olnud failide suure mahu tõttu komisjoni saadetud materjalide hulgas.

Mart Hiob juhtis tähelepanu asjaolule, et Jaama tn ja Põhja pst ristmikul ei toimu tänavaruumi ümberehitust, mistõttu ei pikendata Põhja puiesteele rajatavaid rattateid ristmikule ning ristmiku ületamine jääb ratturitele ja ka jalakäijatele endiselt vaevarikkaks.

Komisjon võttis info teadmiseks.

3. Emajõe vabaujula projekti lähteseisukohtade tutvustus
Kuulati abilinnapea Raimond Tamme ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Raimond Tamme vastuseid neile.

Tegemist on Emajõe paremkaldal asuva avaliku supluskohaga. Projekteerimiseks määratud ala on 4,3 ha. Projekteerimishange on heaks kiidetud ja nüüd on plaanis hakata seda lahendust välja töötama. Tutvustati vabaujula kaasajastamise linnaehituslikke nõudeid, varem valminud maastikuarhitektuurset eskiisprojekti. Oluline on jagada projekteeritavad ja perspektiivsed tööd etappideks, lahendada muuhulgas inimeste liikumisteed ja nende sidumine olemasoleva linnaruumiga ja randa teenindavate rajatiste paiknemine. Kõrghaljastuse kahjustamine lubatud ei ole. Esitada tuleb ala haljastusprojekt.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid rattaringluse parklat, supluskohti, võimalikku jalakäijate silda üle Emajõe, kohviku rajamist.

Jaak Laineste oli seisukohal, et Tartus ei ole sobivaid supluskohti. Emajõgi ei ole kiire voolu tõttu supluseks kvaliteetne. Ta tegi ettepaneku rajada eraldi supluskoht Emajõe lähedale, mis võib olla jõega ühendatud. Ranna korrastamine on raiskamine kui supluskohta ikka ei ole.

Komisjon võttis info teadmiseks.

4. Kohapeal algatatud küsimused
4.1. Irja Alakivi informeeris komisjoni liikmeid sellest, et Euroopa Komisjon on ette valmistanud looduse taastamise määruse, mis puudutab tervet rida valdkondi. Väga oluline valdkond on linnade ökosüsteemid. Mitte vähendada alates 2030. aastast summaarselt linnade roheala. Suurendada 2040. aastaks linna rohealade pindala 3% ja 2050. aastaks 5%. Saavutada olukord, kus linna puudevõrastike liitus on vähemalt 10%. Saavutada hoonetesse ja taristusse lõimitud rohealade juurdekasv. Sellest tuleb määrus ja see on otsekohalduv. Tartu linnal on õige aeg hakata mõtlema rohealade vähendamise asemel nende hoidmisele ja kui ei suuda hoida, tuleb taastama hakata.

Komisjon võttis info teadmiseks.

4.2. Martin Ottas tegi ettepaneku, et komisjon võiks saada ülevaate Anne kanali keskkonnaseisundist.
Raimond Tamm selgitas, et praegu on Tartu veekogude uuring käimas. Kui see valmib, siis saab anda ülevaate kõigi Tartu veekogude seisundist.

Loone Ots
Koosoleku juhataja