Õigusakti eelnõu: Huvihariduse toetused

Akti väljaandja: Tartu Linnavolikogu
Akti liik: Määrus
Teema: Huvihariduse toetused
Reg. number: LVK-M-0019
Seisund: Lõpetatud
Koostamise kp: 07.04.2022
Koostaja: Anneli Apuhtin
Ettekandja: Lemmit Kaplinski
Esitab: linnavalitsus, 07.04.2022 istungi protokoll nr 26
Juhtiv komisjon: Kultuurikomisjon
Komisjonid: Hariduskomisjon
Rahanduskomisjon
Seosed: Linnavalitsuses menetletud eelnõu:
Kultuurikomisjoni protokoll nr 5
Rahanduskomisjoni protokoll nr 6:
Hariduskomisjoni protokoll nr 7:
Õigusakt: Tartu Linnavolikogu 22.04.2022 määrus nr 18 "Huvihariduse toetused"
Failid: Huvihariduse tegevustoetused_lisa määruse juurde (seisuga 04.03).xlsx ( 31 kb )
Tartu_Linnavolikogu_Maarus_2022_LVK-M-0019.pdf ( 234 kb )
EELNÕU





1. ÜLDINE ÜLEVAADE

1.1. Uue toetussüsteemi eesmärk

Huvihariduse ja huvitegevuse jaoks on välja töötatud kolm toetusmeedet: huvihariduse tegevustoetus, huvihariduse arengutoetus ja huvihariduse preemia.

Uue huvihariduse toetuse määruse kõige olulisem muudatus seisneb selles, et tegevuses osaleja/harrastaja, lapsevanema ning toetust saava ühingu vaates on edaspidi tegemist ühetaolise avaliku teenusega. Huvitegevusele ja -haridusele kehtestatakse selged kvaliteedikriteeriumid ning toetuspõhimõtted on valdkondadeülesed. Uus süsteem on seeläbi arusaadavam, õiglasem ning toetab võrdsetel alustel erinevate valdkondade arengut.

Määrus seob ühtsesse süsteemi huvitegevuse ja huvihariduse toetamise põhimõtted, kuna laste ja noorte arengu vaates on mõlemad väga olulised. Huvitegevuse eesmärk on pakkuda võimalusi erinevate teemade ja valdkondadega tutvumiseks või nende harrastamiseks. Huvihariduse eesmärk on osalejate kavakindel arendamine. Õppekava läbinu omandab kindlad teadmised ja oskused ning saavutab oma valdkonnas/erialal uue taseme.

Huvihariduse uus toetussüsteem lähtub järgmistest eesmärkidest:
- aktiivsed ja terved tartlased;
- mitmekesine ja kvaliteetne huviharidus ja -tegevus;
- arenevad valdkonna organisatsioonid;
- harrastajate ja ühingute võrdne kohtlemine.

Uus süsteem ei lähtu rangelt huvitegevuse ja huvihariduse mõistelisest jaotamisest, vaid keskendub kvaliteedinäitajatele. Nendeks on tegevuse kestus, tegevus- või õppekavapõhisus, juhendajate kvalifikatsioon ning valdkondlikud saavutused.
1.2. Seni kehtinud toetussüsteem

Seni kehtinud toetussüsteem tagas huvitegevuse ja -hariduse valdkonnas mitmekesise pakkumise, kuid toetusi reguleeris kolm eraldi õigusakti. Valdkonniti erinesid nii toetamise põhimõtted kui ka toetussummad, mis ei soodustanud erinevate valdkondade võrdset arengut. Näiteks ulatus toetus ühe harrastaja kohta 50 eurost kuni 250 euroni (täpsemalt allolevas tabelis). Spordi valdkonnas võeti toetussumma määramisel arvesse ka juhendajate kvalifikatsiooni taset ning valdkondlikke saavutusi.

    Toetussumma harrastaja kohta
    Saamise tingimused
50 €
    • rahvakultuuri valdkonnas harrastaja vanuses 60+
100 €
    • rahvakultuuri valdkonnas harrastaja vanuses 7-26
    • noorte huvitegevuse ühingus harrastaja vanuses 7-26
150 €
    • rahvakultuuri valdkonnas harrastaja vanuses 7-26, kelle ühing sai III astme saavutustoetuse
    • noorte huvitegevuse ühingus harrastaja vanuses 7-26, kes vajab tõhustatud või erituge
    • noorte huvitegevuse ühingus harrastaja vanuses 7-26, kes elab alaliselt asenduskodus
    • noorte huvitegevuse ühingus harrastaja vanuses 7-26, kui ühingus tegeletakse robootika, programmeerimise, inseneeria, modellismi, analoogfotograafia, looduse ja täppisteaduste valdkonnaga
175 €
    • erahuvikoolis harrastaja vanuses 7-19
    Spordi valdkonnas maksimaalne määr 250 €, mis koosneb:
baasmäär 100 €
    • harrastaja vanuses 7-19
lisamäär 50 €
    • vähemalt 50% klubi treeneritest (spordialade lõikes eraldi) omab 5. või kõrgema astme treeneri kutsekvalifikatsiooni
lisamäär 25 €
    • vähemalt 1 klubi treener (spordialade lõikes eraldi) omab 6. või kõrgema astme treeneri kutsekvalifikatsiooni
lisamäär 25 €
    • klubi tegeleb oma spordiala(de)l kõikide järelekasvu vanuseklassidega
lisamäär 50 €
    • klubi tulemused on alaliidu klubidevahelises arvestuses esimeses kolmandikus
lisamäär 25 €
    • klubi tulemused on alaliidu klubide vahelises arvestuses teises kolmandikus

Kuna seni kehtinud toetussüsteem on täitnud huvihariduse ja -tegevuse hõivatuse ja valdkonna mitmekesisuse eesmärgid (allolev joonis), siis on õige aeg pöörata senisest suuremat tähelepanu pakutava teenuse kvaliteedile.

1.3. Uue toetussüsteemiga kaasnevad olulisemad muudatused

Kuna uus toetussüsteem on valdkondadeülene ning selle eesmärk on lähtuda huvihariduse ja -tegevuse toetamisel samadest kriteeriumitest, siis kaasnevad uue süsteemiga mõned olulisemad muudatused.

Vanus. Uue toetussüsteemi kohaselt saavad ühingud toetust 7-19aastaste ning 60aastaste ja vanemate Tartu linna kodanike eest. Toetatava vanuse määramisel lähtuti sellest, et toetatakse nende noorte huviharidust, kes eelduslikult ise veel tulu ei teeni. Need on üldhariduskoolides käivad lapsed ja noored ning kõrg- või kutsehariduse I astmes õppijad.

Toetusmäär. Edaspidi on kõigile ühingutele sama toetuse baasmäär ning samad täiendava toetusmäära saamise summad.

Toetuse saamise tingimused. Kõigile huviharidust ja -tegevust pakkuvatele ühingutele on ühesugused toetuse saamise tingimused (nii baas- kui ka täiendava toetusmäära puhul). Kuna riiklikul tasemel on valdkondade korrastatuse seis erinev, siis tuleb esialgu uues toetussüsteemis teha erisused spordi ja muu huvihariduse vahele. Spordi valdkonnas toimib juba mitu aastat treenerite tööjõutasude kompenseerimise süsteem, samuti peavad spordiseadusest tulenevalt olema kõik noortega tegelevad treenerid kutsekvalifikatsiooniga. Lisaks jagab iga alaliit spordiklubid vastavalt nende saavutustele pingeritta. Loodetavasti jõuavad ka teised valdkonnad riiklikul tasemel korrastatuseni, mis võimaldab kohalikul omavalitsusel saada valdkonna kohta ühtset infot.

Eakate huvihariduse toetamine algab 60aastastest. Seni kehtinud süsteemi kohaselt toetati rahvakultuuri valdkonna harrastajaid alates 60. eluaastast. Uue süsteemiga laieneb eakate huvihariduse toetus ka spordi valdkonda.

Toetatavate harrastuste arv. Seni kehtinud süsteemi järgi toetatakse iga harrastaja iga valdkonna (sport, rahvakultuur, erahuvikool, noorte huvitegevuse ühing) esimese eelistusega harrastust. Uue süsteemi järgi toetatakse ühe harrastaja kuni kolmes huviringis, treeningrühmas või õpperühmas osalemist.

Toetuse arvestamise ja kasutamise aeg. Seni kehtinud süsteemi järgi käis kogu toetuse arvestamine kalendriaasta kaupa. Sealhulgas planeeritavad tegevused, mis ei olnud kooskõlas huvihariduse ja huvitegevuse hooajaga, mis on sarnane üldisele haridusaastale. Uue toetussüsteemi kohaselt käib tegevustoetuse aluseks olevate asjaolude (tegevus- või õppekava, juhendajate koolitusplaan jne) arvestamine õppeaasta (1. september kuni 31. august) kaupa. Toetuse kasutamise õigus on saajatel aga kuni kalendriaasta lõpuni. Toetus makstakse välja uue aasta eelarve vastuvõtmise ja eelmise toetuse saamise kohta aruande esitamise järgselt.
1.4. Uue toetussüsteemi mõju

Huvihariduse uus toetussüsteem:
- aitab ellu viia easõbraliku linna strateegia põhimõtteid, soodustades elukestvat liikumisharrastust;
- tagab huvihariduse ja -tegevuse valdkonna õiglase kohtlemise;
- tagab huvihariduse ja -tegevuse kvaliteedi ja selle kaudu ka parema avaliku teenuse.

Toetades 7-19aastaseid noori kuni kolme harrastusega ning 60+ vanuses eakaid ühe harrastusega spordis või rahvakultuuri tegevusvaldkonnas, on 2022. aastaga võrreldes prognoositav mõju 2023. aasta eelarvele kuni 100 000 eurot suurem. Arvestatud on, et spordi valdkonna keskmine pearaha ei lange võrreldes 2022. aastaga (2022. aastal oli keskmine pearaha spordi valdkonnas 242 eurot) ning muu huvihariduse keskmine pearaha tõuseb 205 euroni noore ühe harrastuse kohta. Seejuures on kalkulatsioonides arvestatud koostööpartnerite tagasisidet, et harrastajate arv on langenud vähemalt 10% võrra võrreldes eelneva aastaga.
1.5. Määruse koostamise protsess

Määruse väljatöötamisel on kultuuriosakond olnud tihedas suhtluses huvihariduse ja -tegevuse valdkonnaga. Toimunud on kümmekond erinevat infopäeva-seminari.

Koostööpartnerite tagasiside on määruse väljatöötamisel olnud suureks abiks ning toonud kaasa ka muudatusi. Näiteks toodi eraldi tegevusvaldkonnana välja tants, kuna sellel tegevusvaldkonnal on Tartus palju harrastajaid ning harrastatakse erinevaid tantsustiile. Samuti tehti tegevuse kestuse puhul erand huviringidele, kus 50% või rohkem harrastajaid on 1. jaanuari seisuga nooremad kui 10aastased. Nende tegevus võib toimuda 45 minutit nädalas.
1.6. Määruse struktuur ja olulisemad mõisted

Uus määrus jaguneb teemade kaupa üldsätted (1. ptk), huvihariduse tegevustoetus (2. ptk 1. jagu), huvihariduse arengutoetus (2. ptk 2. jagu), huvihariduse preemia (2. ptk 3. jagu) ning rakendussätted (3. ptk).

Selguse ja lihtsama loetavuse huvides ei kirjutata määruse tekstis iga kord välja termineid huviharidus ja huvitegevus. Selle asemel kasutatakse läbivalt ühtset mõistet huviharidus (§ 1 lg 2). See tähendab, et huvihariduse mõistega on määruse kontekstis hõlmatud nii huviharidus kui ka huvitegevus.

Lisaks defineeritakse sagedamini kasutatavad mõisted, mis omavad toetuse maksmise seisukohast olulist rolli (näiteks § 15 lg 2). Seetõttu on oluline, et nii normi loojad kui ka normi rakendajad (taotlejad, menetlejad) üheselt olulist rolli omavatest mõistetest aru saaksid.

Valdkond (§ 1 lg 3 p 1) on käesoleva määruse ja toetuste korra tähenduses juriidilise isiku ehk taotleja (huvihariduse pakkuja) laiem tegevusala. Valdkondade arv ja valik on piiritletult defineeritud. Valdkondadeks on sport ja muu huviharidus. Spordi alla kuuluvad sportlikud tegevused ning muu huvihariduse alla kõik teised tegevused (senised rahvakultuur, erahuvikoolid ja noorte huvitegevus).

Tegevusvaldkond (§ 1 lg 3 p 2) on täpsem tegevusala, milles huviharidust pakutakse. Tegevustoetuse määra arvestatakse tegevusvaldkonna põhiselt (§ 6 lg 1).

Spordi valdkonnas on tegevusvaldkonnaks konkreetne spordiala (jalgpall, korvpall, võrkpall jne). Spordialade loetelu on avatud ning uute spordialade tekkimisel ja nende Tartus pakkumise korral saab neid valikusse lisada.

Muu huvihariduse valdkonnas on tegevusvaldkonnad pandud kokku senise rahvakultuuri ning erahuvikoolide ja noorte huvitegevuse ühingute tegevusvaldkondade järgi. Tegevusvaldkondliku jaotuse loomisel võeti arvesse tegevusvaldkondades olevate huviringide arvu ja tegevusvaldkondade spetsiifikat. Tegevusvaldkonnad muu huvihariduse valdkonnas on:
Muu üldkultuuri all mõeldakse huviringe, mis ei liigitu konkreetselt ühegi tegevusvaldkonna alla. Need on näiteks kokandus, soengukunst jms.

Huviring, treeningrühm või õpperühm(§ 1 lg 3 p 3) on ühe juriidilise isiku (huviharidust pakkuva ühingu) ühes tegevusvaldkonnas sama tegevus- või õppekava kohaselt ühes ja samas kohas ning samal ajal huviharidust omandav isikute grupp, keda juhendab käesoleva määruse nõuetele vastav juhendaja või treener. Huviring on näiteks koor, rahvatantsurühm, robootikaring, kokandusring, samuti korvpalli treeningrühm, võrkpalli treeningrühm või kergejõustiku treeningrühm. Ühel juriidilisel isikul võib ühes tegevusvaldkonnas olla mitu huviringi, treeningrühma või õpperühma. Tegevustoetuse määr on ühe tegevusvaldkonna huviringidel, treeningrühmadel või õpperühmadel sama (§ 6 lg 1).

Harrastaja(§ 1 lg 3 p 4) on inimene, kes võtab osa huviharidusest. Käesoleva määruse kontekstis loetakse harrastajateks ka neid, kelle eest huvihariduse pakkujale toetust ei maksta. Näiteks on see oluline § 7 lg 1 p 1 kontekstis.

Tegevus (§ 1 lg 3 p 5) on ajavahemik (huvitegevuse tund, treeningtund, õppetund), millal huviringi, õpperühma või treeningrühma harrastajad osalevad juhendaja või treeneri juhendamisel huvihariduses. Tegevuse määratlemine on oluline tegevuse aja nõude (§ 7 lg 1 p 1 ja § 9 p 1) täitmise hindamiseks. Tegevuseks ei loeta seda aega, millal harrastaja iseseisvalt harjutab või treenib.
2. HUVIHARIDUSE TEGEVUSTOETUS
2.1. Toetuse saamise tingimused 60aastastele ja vanematele

60aastaste ja vanemate harrastajate eest on huvihariduse tegevustoetuse määr 50 eurot (§ 6 lg 4). Selle saamiseks tuleb täita kolm tingimust.

1. tingimus - tegevuse maht (§ 9 p 1). Juriidiline isik (ühing) peab pakkuma regulaarset huviharidust 9 kuul kalendriaastas vähemalt 45 minutit nädalas või 180 minutit kuus. Võimalus toetuse saamiseks on jäetud ka sellistele huviringidele või treeningrühmadele, kes tegutsevad küll regulaarselt, kuid mitte igal nädalal. Näiteks õppelaagrite formaadis, kus kogunetakse kaks korda kuus ning tegevus on korraga selle võrra pikem.

2. tingimus - tegevuskava (§ 9 p 2). Ühingul peab vastavas tegevusvaldkonnas olema toetust saava huviringi või treeningrühma kohta vähemalt üheaastane tegevuskava. Ühes tegevuskavas võib kajastada ühe tegevusvaldkonna mitme huviringi või treeningrühma andmed, kui need on sarnased (näiteks tegevuse sisu) ning võimalikud erisused on selgelt välja toodud. Tegevuskava peab sisaldama (§ 10 lg 1):
3. tingimus - juhendaja (§ 9 p 3). Ühingul peab vastavas tegevusvaldkonnas olema vähemalt viieaastase kogemusega juhendaja iga huviringi või treeningrühma kohta. Selle kohta tuleb esitada taotluses vastav ülevaade. Kui 60aastaseid ja vanemaid isikuid juhendab isik, kes omab spordi valdkonnas käesoleva määruse paragrahvi 7 lõike 1 punktide 3 või 4 kohast kvalifikatsiooni (näiteks on juhendajal treeneri kutse või kehakultuurialane kõrgharidus) või vastab paragrahvi 11 lõikes 1 sätestatule (näiteks omab vastavat kutsetunnistust või on erialase kõrgharidusega), ei pea tema kohta esitama viieaastase kogemuse ülevaadet (§ 11 lg 2).
2.2. Toetuse baasmäära saamise tingimused 7-19aastastele

Huvihariduse tegevustoetuse baasmäär 7-19aastase isiku kohta on 110 eurot (§ 6 lg 2). Selle saamiseks tuleb täita kolm tingimust.

1. tingimus - tegevuse maht (§ 7 lg 1 p 1). Juriidiline isik (ühing) peab pakkuma regulaarset huviharidust 9 kuul aastas vähemalt 90 minutit nädalas või 360 minutit kuus. Võimalus toetuse saamiseks on jäetud ka sellistele huviringidele, treeningrühmadele või õpperühmadele kes tegutsevad küll regulaarselt, kuid mitte igal nädalal. Näiteks õppelaagrite formaadis, kus kogunetakse näiteks kaks korda kuus ning tegevus on korraga selle võrra pikem.

Erandiks on huviringid, treeningrühmad või õpperühmad, kus 50% või rohkem harrastajaid on 1. jaanuari seisuga nooremad kui 10aastased (vanuses 7-9 ehk põhikooli I aste). Nende tegevus võib toimuda 45 minutit nädalas või 180 minutit kuus. 7-9aastaste osakaalu arvestamisel lähtutakse § 1 lg 3 p 3 sätestatud harrastaja definitsioonist ehk arvesse võetakse kõik huviringi, treeningrühma või õpperühma nimekirja kantud harrastajad.

2. tingimus - tegevuskava (§ 7 lg 1 p 2). Ühingul peab vastavas tegevusvaldkonnas olema toetust saava huviringi, treeningrühma või õpperühma kohta vähemalt ühe-õppeaastane tegevuskava. Ühes tegevuskavas võib kajastada ühe tegevusvaldkonna mitme huviringi, treeningrühma või õpperühma andmed, kui need on sarnased (näiteks tegevuse sisu) ning võimalikud erisused on selgelt välja toodud. Tegevuskava peab sisaldama:
3. tingimus - juhendaja
Kuna on tegevusvaldkondi, kus pole võimalust kõrg- või kutseharidust omandada või kutset taotleda, siis on nendele tegevusvaldkondadele jäetud lisavõimalus enda kvalifikatsiooni tõendada ka 156 tunni mahus läbitud erialaste koolitustega. See võimaldab sõltuvalt tegevusvaldkonnast oma kvalifikatsiooni tõestada väga erinevatel viisidel ning tagab, et iga tegevusvaldkond sobiva viisi ka leiab.

Need on baasnõuded, mille puhul saab rääkida mõtestatud ja kvaliteetsest huviharidusest ja -tegevusest ning mida kohalik omavalitsus peab vajalikuks toetada.

Lisaks on valdkondlikku spetsiifikat arvestades kehtestatud huviringide, treeningrühmade või õpperühmade minimaalsed suurused. Muu huvihariduse valdkonnas toetuse saamiseks peab huviringis harrastajatena osalema minimaalselt 16 lauljat kooris, 12 tantsijat rahvatantsurühmas, 5 muud harrastajat huviringi või õpperühma kohta, välja arvatud juhul, kui tegemist on tegevusvaldkonna eripärast lähtuva individuaalse tegevuse või õppega (§ 7 lg 2). Sellised individuaalsed tegevused võivad olla näiteks pilliõpe või soololaul. Spordi valdkonnas toetuse saamiseks peab võistkonnaaladel treeningrühmas olema vähemalt sama palju sportlasi, kui on minimaalne vastava spordiala võistlusreeglitele vastav võistkonna liikmete arv (§ 7 lg 3). Erivajadusega harrastajatest koosneva huviringi, treeningrühma või õpperühma suurusele piiranguid ei ole (§ 7 lg 5).
2.3. Täiendava toetusmäära saamise tingimused 7-19aastastele

Kuna uue huvihariduse ja huvitegevuse toetussüsteemi eesmärk on innustada ühinguid arenema ning seeläbi pakkuma kvaliteetsemat huviharidust ja -tegevust, siis on võimalik saada vastavate tingimuste täitmisel täiendavat toetusmäära. Täiendavat toetusmäära saab kas 20 eurot või 40 eurot iga täiendava toetusmäära tingimusele kvalifitseerudes.

Täiendava toetusmäära saamiseks on neli tingimust (§ 8 lg 2). Nendeks on regulaarsete tegevuste minimaalsest suurem maht (tabelis 1. tingimus - tegevuse maht), vähemalt kolme- või kuue-õppeaastase õppekava olemasolu (tabelis 2. tingimus - tegevus- või õppekava), juhendaja või treeneri kvalifikatsiooni täiendavate nõuete täitmine (tabelis 3. tingimus - juhendajate kvalifikatsioon) ning valdkondlikud saavutused (tabelis 4. tingimus - valdkondlikud saavutused).

Huvihariduse tegevustoetuse baasmäärale liidetakse täiendav toetusmäär 7-19aastase harrastaja kohta vastavalt määruse lisas olevale tabelile, kui taotleja täidab määruses ja tabelis sätestatud tingimused (§ 8 lg 1).

Järgnevalt igast täiendava toetusmäära tingimusest eraldi.

1. tingimus - tegevuse maht. 20eurose täiendava toetusmäära saamiseks peab tegevusvaldkonna kõikide huviringide, treeningrühmade või õpperühmade tegevus toimuma 9 kuul aastas vähemalt 120 minutit nädalas või 480 minutit kuus. Seni kehtinud süsteemi järgi oli 120 minutit nädalas toimuv tegevus spordi valdkonnas toetuse saamiseks miinimumnõue. Enamik rahvakultuuri valdkonna huviringe tegutseb samuti nädalas vähemalt 120 minutit. Täiendava toetusmäära juures vanuselist erisust ei arvestata.

2. tingimus - õppekava. 20eurose täiendava toetusemäära saamiseks peab ühingul olema tegevusvaldkonna kõikide huviringide, treeningrühmade või õpperühmade kohta vähemalt kolme-õppeaastane ja 40eurose täiendava toetusmäära saamiseks vähemalt kuue-õppeaastane § 10 lg 2 kohane õppekava. Kui ühingul on õppekava, siis ei ole vaja iga huviringi, treeningrühma või õpperühma kohta esitada ühe-õppeaastast tegevuskava. Kuna õppekava iseloomust tulenevalt on selles kajastatud mitme huviringi, treeningrühma või õpperühma andmed, siis piisab õppekava üleslaadimisest ühe huviringi, treeningrühma või õpperühma juurde. Kuid oluline on iga huviringi, treeningrühma või õpperühma juures lisada täpsustus, missugusel õppekava tasemel vastav huviring, treeningrühm või õpperühm paikneb. Nõuetekohane õppekava peab sisaldama: Kui taotlejal ei ole õppekava puhul igal õppetasemel huviringi, treeningrühma või õpperühma, tuleb esitada põhjendus, miks igal õppetasemel huviharidust ei anta, ning esitada nägemus, millal hakatakse huviharidust pakkuma igal õppetasemel (§ 12 lg 5). Uuele süsteemile üleminekuga on jäetud ühingutele võimalus alustada õppekavapõhist tegevust. Seetõttu on vähemalt esialgu aktsepteeritav ka tegevuse või õppe läbiviimine ainult osal õppeastmetest, kuid pikemas perspektiivis peaks olema ühingu igal õppetasemel ka harrastajaid.

3. tingimus - juhendajate kvalifikatsioon
4. tingimus - valdkondlikud saavutused Ühe tingimuse eest täiendava toetusmäära saamine ei soodusta ega takista mõne teise tingimuse eest täiendava toetusmäära saamist. See tähendab, et juhendajate kvalifikatsiooni eest 40eurost täiendava toetusmäära saamiseks ei pea ühingul olema kuue-õppeaastast õppekava. Tegevustoetuse määr võib jääda vahemikku 110 eurot ja 250 eurot.

Täiendavat toetusmäära arvestatakse ühe tegevusvaldkonna kaupa. Kui ühing tegutseb mitmes tegevusvaldkonnas, siis võib tal erinevates tegevusvaldkondades olla erinev toetuse määr.
2.4. Huvihariduse tegevustoetuse taotlemine

Huvihariduse tegevustoetuse taotlus tuleb esitada Tartu linnaportaalis hiljemalt kalendriaasta 1. septembriks (§ 13 lg 1).

1. oktoobriks tuleb taotluse juurde esitada harrastajate nimekirjad huviringi, treeningrühma ja õpperühma kaupa ning treeningu, huviringi ja õppetöö toimumise täpne koht, tegevuse aeg nädalapäeva ning algus- ja lõpu kellaajaga (§ 13 lg 2).

Alaealise seaduslik esindaja või täisealine huvihariduses osaleja peab kinnitama enda lapse või iseenda huvihariduses osalemise Tartu linnaportaalis hiljemalt 1. novembriks (§ 13 lg 4) nagu ka seni kehtinud süsteemi puhul.

Kui üks harrastaja on mitme huviringi, treeningrühma või õpperühma nimekirjas, siis tuleb tema osalused järjestada eelistuste numbritega tähtsuse järjekorras. Toetust saab 7-19aastase harrastaja eest kokku kuni kolme huviringi, treeningrühma või õpperühma eest (§ 15 lg 2). 60aastase ja vanema harrastaja kohta saab toetust ühes huviringis või treeningul osalemise kohta.

Järgnevalt selgitatakse huvihariduse taotlusele esitatavaid nõudeid, mis on sätestatud määruse §-s 12.

Uue toetussüsteemi kohaselt hakkavad kõik huviharidust pakkuvad ühingud tegevustoetust taotlema ühe vormi kaudu. Kuna valdkonniti on toetuse saamise tingimused veidi erinevad, siis tuleb esmalt valida valdkond (sport või muu huviharidus). Näiteks saab linnavalitsus enamiku täiendava toetusmäära saamise tingimuste kohta andmed Eesti Spordiregistrist, seega ei ole spordi valdkonna tegevustoetuse taotlusel lahtreid nende tingimuste kohta andmete sisestamiseks.

Uue toetussüsteemi kohaselt ühtlustatakse toetuse taotlemine ka tegevusvaldkonna ja huviringi, treeningrühma või õpperühma põhiselt. Ehk siis uue süsteemi kohaselt tuleb ühingul esitada ühe tegevusvaldkonna kõikide huviringide, treeningrühmade või õpperühmade andmed ühel taotlusel.

Seni kehtinud süsteemidest on see kõige sarnasem spordi valdkonna taotlustega, kus esitati taotlus spordialade kaupa. Rahvakultuuri valdkonnas esitati taotlused huviringide kaupa. Noorte huvitegevuse ühingud ja erahuvikoolid esitasid taotlused ühingu kaupa.

Juhul kui huviringide, treeningrühmade või õpperühmade arv sõltub osalejate suurusest, mis selgub kooliaasta alguses (septembri jooksul), tuleb täpne info esitada hiljemalt 1. oktoobriks koos harrastajate nimekirjadega (§ 13 lg 2). Sellisel juhul tuleb 1. septembriks esitada taotlus prognoositava infoga.

Taotlusel tuleb märkida vanuserühm, kelle eest huvihariduse tegevustoetust küsitakse. See on oluline, kuna 7-19aastaste eest saab taotleda ka täiendavat toetusmäära, 60aastaste ja vanemate eest seda taotleda ei saa. Kui samas tegevusvaldkonnas on nii noorte kui ka eakate huviringid, treeningrühmad või õpperühmad, siis tuleb valida, et esitatakse mõlema vanuserühma kohta. Sel juhul arvestatakse iga 7-19aastase harrastaja kohta vastavat toetusmäära (baasmäär koos täiendava toetusmääraga).

Taotluse alapeatükis “juhendajad” tuleb märkida kõik ühingu vastava tegevusvaldkonna huviringe, treeningrühma või õpperühmi juhendavad juhendajad. Iga juhendaja tuleb sisestada eraldi andmetabeli reale. Pärast isikukoodi sisestamist ja “kontrolli” nupu vajutamist kontrollib süsteem automaatselt isikukoodile Eesti Rahvastikuregistris vastava nime ja kutseregistrisse kantud kutsetaseme olemasolu.

Juhul kui isikul on kutseregistrisse kantud kutsetase, tuleb selle ette teha linnuke ning juhendaja kvalifikatsiooni info ilmub taotlusele. Sel juhul ei ole vaja esitada juhendaja kohta kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti või eakate huviringi või treeningrühma puhul viieaastase kogemuse kirjeldust.

Kui aga isikul kutseregistrisse kantud kutsetunnistus puudub, siis tuleb lisada kvalifikatsiooni tõendav dokument või dokumendid. Näiteks kõrgharidust tõendav lõpudiplom või koolitustel osalemise tunnistused.

Kui tegemist on ainult eakate huviringi või treeningrühmaga, siis tuleb kutsekvalifikatsiooni või erialase kõrghariduse või koolitustel osalemise tunnistuste puudumisel esitada ülevaade, mis tõendab juhendaja vähemalt viieaastast kogemust valdkonnas.

Juhendajate kvalifikatsiooni tõendamiseks on võimalik esitada dokument kuni 1. novembrini (§ 13 lg 5). See on vajalik juhuks, kui näiteks kutsekomisjon koguneb alles sügisel. Sellisel juhul tuleks see ka taotluses ära märkida, et baasmäära või täiendava toetusmäära kriteeriumitele vastavuse hindamisel saaks sellega arvestada.

Huviringi, treeningrühma või õpperühma eeldatav harrastajate arv on vajalik eelarve protsessis toetussummade prognoosimiseks. Lisaks saab selle kaudu teha esmase kontrolli valdkondades, kus on kehtestatud harrastajate miinimumnõuded ühe huviringi, treeningrühma või õpperühma kohta (§ 7 lg-d 2 ja 3).

Tegevuskava on ühe-õppeaastase tegevuse kirjeldus, õppekava on vähemalt kolme- või kuue-õppeaastase tegevuse kirjeldus. Baasmäära taotlemiseks on vaja esitada tegevuskava. Kui ühing soovib taotleda täiendavat toetusmäära, tuleb esitada kolme- või kuue-õppeaastane õppekava ning tegevuskava seejuures esitada ei tule. Sobivad ka EHIS-es registreeritud ja olemasolevad õppekavad. Oluline on, et nende sisu vastaks § 10 sätestatud nõuetele nõuetele.

Kui ühes tegevusvaldkonnas on mitu huviringi või õpperühma, siis võib õppekava laadida ainult ühe juurde. Oluline on iga huviringi või õpperühma juures täpsustada, missugusel õppekava tasemel see huviring või õpperühm paikneb.

Näiteks ujumisega tegeleval spordiklubil on kuus õpperühma. Taotleja on koostanud kümneaastase ujumise õppekava, mille ta laeb üles õpperühma A juurde ning täpsustab, millisel tasemel õpperühm A parajasti paikneb. Taotleja lisab taotlusele ka õpperühmad B, C, D, E ja F, kuid neile eraldi õppekava faili ei lisa. Selle asemel kirjutab taotleja iga õpperühma juurde, millisel tasemel ujumise õppekavast antud rühm hetkel paikneb.

Kui taotlejal ei ole õppekava puhul igal õppetasemel huviringi, treeningrühma või õpperühma, tuleb taotluse vastavas lahtris esitada põhjendus, miks igal õppetasemel huviharidust ei anta, ning esitada nägemus, millal hakatakse huviharidust pakkuma igal õppetasemel (§ 12 lg 5).

Kui ühingul on tegevusvaldkonnas lisaks huviring või treeningrühm, mis koosneb ainult eakatest harrastajatest, siis esitatakse eakate huviringi või treeningrühma juurde tegevuskava.

Juhul kui ühing teab huviringide, treeningrühmade või õpperühmade arvu ning nende toimumise kohta ja aega, siis tuleb see info esitada taotluses 1. septembriks. Juhul kui huviringide, treeningrühmade või õpperühmade arv sõltub osalejate suurusest, mis selgub kooliaasta alguses (septembri jooksul), tuleb täpne info esitada hiljemalt 1. oktoobriks koos harrastajate nimekirjadega (§ 13 lg 2). Üldjuhul on nii suuremate õppekavaliselt tegutsevate ühingutega. Sellisel juhul tuleb 1. septembriks esitada taotlus prognoositava infoga. Näiteks tegeleb ühing jalgpalliga ning ühingus on algettevalmistus-, treening- ja meisterlikkuse rühmad. Kui 1. septembriks ei ole iga taseme rühmade arv teada, kuid on teada, et iga taseme rühm(ad) avatakse, kirjutatakse taotlusesse iga taseme rühma rida.

Tegevuse aeg koos nädalapäeva ning algus- ja lõpukellaaja täpsusega on oluline arvestamaks tegevuse aega nädalas. Ehk kas tegevus toimub baastoetuse saamiseks vajaliku 90 minutit nädalas või tegevus toimub täiendava toetusmäära saamiseks vajaliku 120 minutit nädalas.

Nimetatud info on vajalik täiendava toetusmäära arvestamiseks. Ühingul on võimalus kirjutada vaba teksti väljale iga juhendaja eelmise õppeaasta koolitustegevused. Samuti on võimalus lisada täiendavaid dokumente, näiteks koolitustõend, uus kutsetunnistus või muud materjalid.

Lisaks tuleb muu huvihariduse valdkonna ühingutel lisada täiendava toetusmäära saamiseks vähemalt ühe juhendajaga sõlmitud leping.

Nimetatud info on vajalik täiendava toetusmäära arvestamiseks. Ühingul on võimalus kirjutada oma valdkondlikest saavutustest vaba teksti vormis ning lisada selle juurde ka faile (näiteks diplomite koopiaid vms).
2.5. Huvihariduse tegevustoetuse arvestamine

Ühingule määratav toetuse määr sõltub sellest, millised toetuse tingimused on ühing täitnud. Toetuse saamiseks tuleb täita vähemalt baastingimused. Täiendava toetuse saamiseks tuleb täita ka täiendava toetuse tingimused. Seejuures ei tule täiendava toetuse saamiseks täita samaaegselt kõiki tingimusi. Näiteks kui juhendajate kvalifikatsiooni tingimus on täidetud, siis arvestatakse selle eest täiendav toetus. Kui saavutuste ja tulemustega seotud tingimused on täitmata, siis nende eest täiendavat toetust ei määrata. Oluline on, et 40eurose täiendava toetusmäära saamiseks peavad olema täidetud ka 20eurose täiendava toetusmäära nõuded (§ 8 lg 3), juhul kui mõlema määra nõuded on vastava tingimuse juures olemas.

Lisaks tegevusvaldkonna spetsialistidele võib kaasata hindamiskomisjoni ka Tartu Linnavolikogu esindajad.
2.6. Aruandlus

Uue toetussüsteemi järgi esitatakse huvihariduse tegevustoetuse kasutamise kohta aruanne hiljemalt toetuse saamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. jaanuaril (§ 18 lg 1). Võrreldes seni kehtinud toetussüsteemiga küsitakse uue süsteemi järgi aruandes vähem, kuid sisukamat infot. Toetuse saajal tuleb aruandes näidata iga tegevusvaldkonna huviringi, treeningrühma ja õpperühma möödunud õppeaasta eesmärkide täitmise ülevaade vastavalt tegevuskavale või õppekavale (§ 18 lg 2 p 1). Lisaks tuleb kirjutada harrastaja osalustasu suurus kuus ja selgitused selle tasumise aegade ning soodustuste ja vabastuste kohta (§ 18 lg 2 p 2), mis on linnavalitsusele äärmiselt oluline info.
3. HUVIHARIDUSE ARENGUTOETUS

Uues toetussüsteemis on täiesti uue meetmena huvihariduse arengutoetus, mis on toetus juriidilisele isikule tegevusteks, mis toetavad olulisel määral organisatsiooni või tegevusvaldkonna arengut, tõstavad organisatsiooni võimekust, võimaldavad pakkuda uusi või olulisel määral paremal tasemel teenuseid või haarata uusi sihtrühmi (§ 20 lg 3). Arengutoetuse alammäär on 1000 eurot ja ülemmäär 10 000 eurot ühe taotleja kohta (§ 19).

Huvihariduse arengutoetust võib kasutada organisatsiooni inimeste koolitamiseks, õppe- või arendusreisideks, arengudokumentide väljatöötamiseks ekspertteenuse tellimiseks või asjade ostmisega kaasnevate arendus- ja koolitustegevuste rahastamiseks ning kuni 30% ulatuses toetuse kogusummast arengutegevuseks vajalike asjade ostmiseks (§ 23 lg 1).

Huvihariduse arengutoetus on paindlik meede, mis võimaldab toetada prioriteetseid arendustegevusi (§ 20 lg 1) või kogu huvihariduse valdkonda. Näiteks on võimalik seada prioriteediks valdkondade või organisatsioonide ülesed arendustegevused, digitaalsete võimekuste arendamine või laulu- ja tantsupeo aastal seada prioriteediks rahvarõivaste uuendamise.
4. HUVIHARIDUSE PREEMIA

Huvihariduse preemia on toetus juriidilisele isikule eelneva õppeaasta kõrgetasemeliste saavutuste eest (§ 28 lg 1). Olemuselt sarnaneb see seni kehtinud toetussüsteemis rahvakultuuri saavutustoetusega. Oluline erinevus on selles, et preemia saamiseks ei pea ühing saama huvihariduse tegevustoetust ehk oluline ei ole tegevuses osalejate vanus. Samuti laieneb nende tegevusvaldkondade hulk, kes saavad taotleda huvihariduse preemiat.

Huvihariduse preemia saamiseks tuleb 1. oktoobriks esitada Tartu linnaportaalis taotlus. Preemiat antakse välja kahes astmes. Esimese astme preemia saamiseks peab ühing olema pälvinud valdkondlikul rahvusvahelisel kõrge tasemega konkursil, festivalil või muul võistlusel auhinnalise koha või tunnustuse (§ 31 lg 1 p 1). Teise astme preemia saamiseks peab ühing olema pälvinud valdkondlikul riiklikul kõrge tasemega konkursil, festivalil või muul võistlusel auhinnalise koha või tunnustuse või olema muul moel kaalukalt panustanud oma tegevusvaldkonda (§ 31 lg 1 p 2).

Huvihariduse preemia taotlusi hindab ning teeb ettepaneku preemia määramiseks hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad erinevate tegevusvaldkondade esindajad (§ 32 lg 1). Seni kehtinud rahvakultuuri saavutustoetuse määramisel on see süsteem ennast igati õigustanud. Tegevusvaldkonna eksperdid (näiteks katusorganisatsioonide esindajad) oskavad iga taotluse juures hinnata, kas kirjeldatud tegevused või saavutused on kõrge tasemega ehk premeerimist väärt.
5. MÄÄRUSE RAKENDAMINE

Käesolev määruse eelnõu koondab enda alla huvihariduse ja huvitegevuse pakkumiseks Tartu linna poolt antavad toetused ning käesoleva määrusega tunnistatakse 1. juulil 2022. a kehtetuks senised huvihariduse ja huvitegevuse teotuste andmise järgmised määrused:
1) Tartu Linnavolikogu 10. juuni 2010. a määrus nr 11 "Eraõiguslikele spordiklubidele ja spordikoolidele toetuse andmise kord";
2) Tartu Linnavolikogu 30 juuni 2011. a määrus nr 38 "Kultuuriühingutele ja noorte huvitegevuse ühingutele toetuse andmise kord";
3) Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määrus nr 39 "Erahuvikoolidele toetuse andmise kord".
Määrused tunnistatakse kehtetuks ajaliselt kolm kuud hiljem, kui hakkab kehtima käesolev määrus põhjusel, et 2022. a toetused saaksid välja makstud hetkel kehtivate määruste kohaselt.