Protokoll: Revisjonikomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Ülevaade AS Tartu Turg majandus- ja haldustegevusest
2. Ülevaade Tartu-Riia rongiliikluse tööplaanist
3. Kohapeal algatatud küsimused

1. Ülevaade AS Tartu Turg majandus-ja haldustegevusest
AS Tartu Turg tegevjuht Rene Kiis andis lühiülevaate Tartu Turu tegevusest ja vastas komisjoni liikmete küsimustele. Avaturul valmistutakse suvehooajaks, tehakse ka veidi remonti. Turuhoones on kauplemise võimalus aastaringselt nii päevapiletiga kui pikemaajaliste rendilepingutega. Hetkel üle 200 rendilepingu. Turuhoones on 4 kohvikut, mida omavad rendilepingutega erinevad firmad.

Silver Kuusik küsis küsimusi sularaha käitlemise, väravate läheduses asuvate kauplemiskohtade, kauplemisaja, lettide koristuse ning edasiste arenguplaanide kohta. Ta palus selgitada, kas ja kui palju Tartu Turg reguleerib väärinfo olemasolu toodetel.
Rene Kiis vastas, et sularaha käitlemist aasta-aastalt vähendatakse, seda tekib peamiselt päevapiletite, mobiilsete maksetega piletite ja WC kasutamise puhul. Väravate läheduses on praegu kaks erinevat kauplejat, kuid suvehooajal on neid oluliselt rohkem. Kauplemiskohad pakutakse välja ja nendega, kes neid soovivad, sõlmitakse rendilepingud. Kauplemisaja puhul mängib suurt rolli sesoonsus, peamine hooaeg on maist septembrini. Talvisel hooajal on lahtiolekuaega lühendatud, sest külastajaid on vähem. Lettide koristuseks tehakse kaks korda aastas suurpuhastust, enne hooaja algust ja sügisel, kuid neid koristatakse ka hooajasiseselt. Toodete päritolu ja väärinfot kontrollib Põllumajandus-ja Toiduamet. Tartu Turg omalt poolt annab välja märki - Turu Tempel, mida antakse ainult sellisele kauplejale, kes müüb toodangut, mida ise kasvatab. Edasiste arenguplaanide osas vajab avaturg kindlasti suuremaid ja kapitaalsemaid muutusi ja otsuseid. Turuhoones on tingimused praegu head. Turuhoone täituvus on suurenenud, rendilepingud on paindlikud. Elavdada soovitakse turuhoone ümbrust eeskätt välikauplejate näol.

Kristina Kallas küsis Tartu Turu väärtuse ja põhjuse kohta, miks see linnale kuulub.
Rene Kiis selgitas, et see on oluline linnakeskkonna osa.
Jüri Mölder ja Urmas Klaas lisasid, et AS Tartu Turg on välja kasvanud omaaegsest munitsipaalettevõttest, mida 1997. aastal vastavalt äriseadustikule tuli ümber korraldada kas hallatavaks asutuseks või eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks. Tookord otsustati valida aktsiaseltsi tegevusvorm. Turg opereerib linna seisukohast suure tähtsusega hooneid ja kinnistuid, osutatav teenus on olulise sotsiaalse tähtsusega. See on ajalooliselt olnud Tartu linna ettevõte ja töötab kasumiga. Linn on turuhoone põhjalikult renoveerinud ning järgmine suur strateegiline otsus on avaturgu edasiarendamine.

Komisjon võttis informatsiooni teadmiseks.

2. Ülevaade Tartu-Riia rongiliikluse tööplaanist

Linnapea Urmas Klaas andis ülevaate Tartu-Riia rongiliikluse hetkeolukorrast ja vastas komisjoni liikmete küsimustele. Praegu ühendavad Tartut lähemate rahvusvaheliste transpordikeskustega regulaarsed bussireisid Riiga (1 väljumine iga päev Riia ja Tartu suunal) ning lennuühendus Helsingiga alates 28. märtsist 5 päeval nädalas. Eesmärk on taaskäivitada Tartu-Riia reisirong hiljemalt Euroopa kultuuripealinna ehk 2024. aastaks. Sõpruslinn Riia võiks olla Tartule Euroopa kultuuripealinnana heaks väravaks. Käesoleva aasta alguses tegi Läti Raudtee Eesti Raudteele omapoolse pakkumise Tartu-Riia rongiliini avamiseks. Tegemist oleks Riia –Valka liini pikendusega, sõiduajaga 3 tundi 45 minutit ja 12 vahepeatusega.
Tartu-Riia rongiliini avamist on arutatud ka Elroniga, kuid Elronil puuduvad praegu rongid, millega Tartu-Riia liini avada. See võimalus avaneb neil 2025.aastal, kui tulevad uued Škoda elektrirongid. Arvestada tuleb aga Läti raudtee spetsiifikat, kus kasutada saab diiselronge.
Ka Leedu Raudtee esindajatelt on tulnud indikatsioon võimaliku huvina Vilnius-Tartu-Tallinn reisijateveo rongiliini avamiseks.
Aprillis on planeeritud Riias Läti Raudtee, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tartu linna vaheline kohtumine. Läbirääkimiste sisuks on Tartu-Riia rongiliini teenuse kvaliteet, sõidugraafik, selle vastavus tegelikule nõudlusele, teenuse eeldatav maksumus. Plaanis on töötada välja Tartu linna jaoks parim võimalik Tartu-Riia marsruudil bussi-rongiliikluse mudel ja tasuvuse analüüs, mille kohaselt täiendaksid mõlemad reisijateveovahendid üksteist. Vastav mudel ja arvutused oleksid aluseks ka riigiabi taotlemisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt.

Kristina Kallas küsis äriplaani ning erinevate mudelite ja tasuvusarvutuste kohta. Ta oli seisukohal, et rongi eelis saab olla siis, kui see on bussist ja autost kiirem.
Urmas Klaas selgitas, et praegune Läti Raudtee pakkumine nii paljude peatuste ja pika sõiduajaga tõenäoliselt ära ei tasu. Kõik sõltub teenuse kvaliteedist. Et Tartul oleks kiire ühendus Riiaga, siis töötatakse edasi ka LuxExpressiga ja toetatakse bussiliini. Soov on kombineerida erinevate transpordiliinidega, et need täiendaks üksteist.

Komisjon võttis informatsiooni teadmiseks.

3. Kohapeal algatatud küsimused

Silver Kuusik teatas, et on tulnud ettepanek panna järgmise revisjonikomisjoni koosoleku päevakorda ülevaade pagulaskriisi kuludest ja kuidas on need kulud riigi ja Euroopa poolt kaetud.
Jüri Mölder täpsustas, et Rahandusministeerium on kooskõlastamiseks saatnud vastava määruse eelnõu, kuidas kohalike omavalitsuste kulusid hüvitama hakatakse, kuid järgmise koosoleku ajaks ei pruugi see info veel täielik olla.