Protokoll: Revisjonikomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Ülevaade Tartu linna haridusasutuste remondikavast
2. Koolides pakutav tervishoiuteenus
3. Tartu linna ja kõrgkoolide toetused ning koostöö
4. Sisekontrolli osakonna tegevusplaan 2022. aastal
5. Kohapeal algatatud küsimused

1. Ülevaade Tartu linna haridusasutuste remondikavast
Kuulati linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson ja linnavarade osakonna ehitusteenistuse juhataja Priit Metsjärve ettekannet 2022.aastal rekonstrueerimisele minevatest koolihoonetest ja lasteaedadest, komisjoni liikmete küsimusi ning ettekandjate vastuseid neile.
Rekonstrueerimisele lähevad: Karlova Kooli Salme 1a hoone, Karlova Kooli Lina 2 hoone, Pärli Kool (Ploomi 1 hoone) ja Veeriku Kool.
Lasteaiahoonetest rekonstrueeritakse Lasteaed Ristikhein, Lasteaed Hellik, Lasteaed Karlova Kesk 6 hoone osaliselt, Lasteaed Mõmmik, Lasteaed Rõõmumaa Vanemuise 28 hoone osaliselt.
Esitati pikemaajalised kooli- ja lasteaiahoonete investeeringute kavad.
2022.aasta alguses avaneb uus riiklik toetusmeede kohalikele omavalitsustele hoonete energiatõhusamaks muutmiseks. Tartu linna maksimaalne toetuse summa on 837 000 eurot.

Kristina Kallas oli seisukohal, et Tartu linna koolide staadionite seis väga häbiväärne, nende renoveerimisega alustatakse aga 2025.aastal ja küsis, kas staadionid ei ole prioriteetsed ja miks on nende renoveerimine nii kaugele lükatud.
Kunnar Jürgenson selgitas, et staadionite renoveerimine toimub koos hoonete rekonstrueerimisega, sest hoone rekonstrueerimise projektist sõltub see, kust tulevad juurde uued tehnosüsteemid, kas muutuvad nende asukohad. Enne, kui ei ole lahendatud maa-alused tehnovõrgud, ei saa sinna peale väga korralikku rajatist teha. Staadionite hädapärasemad renoveerimistööd on haridusasutuste investeeringute kavas sees.
Arutati varjendite olemasolu Tartu linnas ja Silver Kuusik tegi ettepaneku seda teemat põhjalikumalt ja eraldi revisjonikomisjoni koosolekul käsitleda.

Helmer Jõgi tegi ettepaneku linnavalitsusel esitada investeerimiskavas andmed renoveerimise kohta ruutmetripõhiselt (mitu ruutmeetrit on kavas renoveerida, kui palju maksab ühe ruutmeetri renoveerimine), et see oleks ülevaatlikum ja selgem.
Kunnar Jürgenson vastas, et kui kevadel remondikavasid muudetakse, siis on võimalik esitada andmed ka ruutmeetrite lõikes.

Komisjon võttis informatsiooni teadmiseks.

2. Koolides pakutav tervishoiuteenus
Kuulati haridusosakonna juhataja Riho Raave ettekannet Tartu linna koolides pakutavast tervishoiuteenusest, komisjoni liikmete küsimusi ja Riho Raave ning Lemmit Kaplinski vastuseid neile. Koolitervishoiu olulisemad tegevused on tervise edendamine, haiguste ennetamine, tervise jälgimine ja esmaabi. Kooliõe teenus on oma olemuselt ennetuslik - laste tervisekontrollid, immuniseerimine, koostöö kooliga ja ettepanekute tegemine koolikeskkonna arendamiseks. Kooliõe teenust osutab suuremale osale Tartu linna koolidest Tartu Koolitervishoiu OÜ, kuues koolis OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskus ning Ilmatsalu Põhikoolis Terviseagentuur OÜ. Kooliõe tööd rahastab Eesti Haigekassa. Lisaks kooliõe teenusele pakutakse mitmes linna koolis veel ka hambaravi teenust. Koolipsühholoogid on kõikides Tartu koolides. Tartu linna peredele ja haridusasutustele on psühholoogi teenus kättesaadav lisaks koolides pakutavale ka Hariduse Tugiteenuste Keskuses. Tartu linna haridusasutuste õpetajatele korraldati 2021. aastal mitmeid vaimset tervist toetavaid koolitusi, mille tulemusena omandati praktilisi ja tõenduspõhiseid oskusi enda emotsioonide, stressi ja keskendumisega hästi toime tulemiseks. Linna kulu nendele koolitustele oli 29 900 eurot. Tartu linna koolide neljandate klasside õpilastele on loodud võimalus osaleda digitaalses tervisemängus "Triumfland Saga", mis on mõeldud nende vaimse heaolu toetamiseks. 2021. aastal eraldati mängu toetuseks linnaeelarvest 41000 eurot. Tartu koolide osalus erinevates vaimset tervist edendavates ning koolikiusu vähendavates programmides on olnud aktiivne. Programmid, millega koolid on liitunud, on Tervist edendavate koolide võrgustiku, Liikuma Kutsuv Kool, Klassisidususe Parandamise Programm KLAPP, VEPA Käitumisoskuste Mäng ja Kiusamisvastane programm KiVa.

Anneli Kannus soovitas, et Tartu linnal võiks olla suurem huvi selle vastu, kuidas õed, koolipsühholoogid ja koolijuhid saaksid paremini ja sisukamat koostööd teha ning üksteise teadmisi ja kogemusi sünergias ära kasutada. Kooliõdede teadmisi võiks rohkem kasutada terviseteadlikkuse tõstmiseks.
Helmer Jõgi selgitas, et iga kooliõde on kooli õppenõukogu liige, kõik kanalid koostööks on avatud ja see koostöö on alati hea olnud.

Arutati seoses praegusest olukorraga maailmas võimalikku küberkiusamist ja selle probleemiga toimetulemist. Riho Raave selgitas, et praegu ei ole Tartu linna koolides suuremat küberkiusamist täheldatud. Koolidele pakutakse vastavaid koolitusi.
Kristina Kallas juhtis tähelepanu, et linnavalitsus võiks panustada rohkem, et mõjutada koole liituma kiusamisvastaste programmidega. Hetkel ei ole liitunud koolide arv märkimisväärne.

Komisjon võttis informatsiooni teadmiseks.

3. Tartu linna ja kõrgkoolide toetused ning koostöö
Kuulati abilinnapea Lemmit Kaplinski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Lemmit Kaplinski ja Riho Raave vastuseid neile.
Tartu linn ei maksa kõrgkoolidele eraldi toetust põhitegevuse kulude katmiseks, sest kõrgkoolide tegevuskulusid ja koolitustellimust rahastab riik. Linna poolt toetatakse kõrgkoolide projekte ja algatusi, mis toovad kasu laiemalt kogu linnale, nt mitmete kõrgkoolide poolt korraldatavate rahvusvaheliste konverentside toetamised ning eraldised stipendiumifondidesse erinevate stipendiumide maksmiseks. Samuti on linn toetanud linna jaoks oluliste Tartu Ülikooli allasutuste (näiteks Botaanikaaed, Spordihoone, Tähetorn) täiendavaid majandamiskulusid, et aidata kaasa nende objektide atraktiivsuse ja üldsusele avatuna hoidmisele. Osaletakse partneritena mitmetes teadus- ja arendusprojektides nagu näiteks SmartEnCity, OpenLab, Microgrids, DigiAudit, EnlightenMe jne. Vastastikku jagatakse erinevaid andmeid (liikuvus, keskkond) uuringute ja teadustööde tegemiseks.
Linn aitab oma asutuste kaudu läbi viia üliõpilaste praktikaid. Linnavalitsuse struktuuriüksused aitavad tudengitel vajadusel valida lõputööde teemasid ja koondada töödeks vajalikku materjali.
Tartu linn on tellinud ülikoolidelt mitmeid uuringuid. Haridusvaldkonnas tellitakse hankekorras igal aastal Tartu Ülikooli allasutustelt aktiivõppe programme loodusainetes, täppisteadustes ning humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnas ca 30 000 euro ulatuses. Tartu linn otseselt kõrgkoolide õppekavade arenduses või õppekohtade määramises ei osale. Tartu Kõrgkoole on kaasatud linna juhtimise abistamisse nii, et konsulteeritakse kõrgkoolide teadlastega erinevates teemades (liikuvus, andmehaldus, keskkond, bioloogia, kaasav haridus, eestikeelsele õppele üleminek jne). Tehakse koostööd andmete kasutamiseks/väärindamiseks. Toimub tihe koostöö planeeringute ja arengukavade elluviimisel, tehnoloogia testimisel ja uute teenuste väljatöötamisel.

Anneli Kannus tegi ettepaneku, et linn võiks olla aktiivsem koostööotsija ja lahenduste otsija kõrgkoolidega ja välja pakkuda magistri ja bakalaureusetöö teemasid kõrgkoolidele ning kodulehel praktikakohti tudengitele.
Lemmit Kaplinski selgitas, et selline hea praktika on tegelikult juba ka olemas, aga nõustuti laiema rakendamisega.
Kristina Kallas oli seisukohal, et selle komisjoni ülesanne oli vaadata otsa nendele koostöölepingutele ja summadele, mitte tegeleda haridusliku koostöö sisuga.
Helmer Jõgi küsis, millised on linna prioriteedid, mida linn teeb noorte õpetajate leidmiseks ja hoidmiseks. Ta tegi ettepaneku, et see võiks olla koostöö koht ülikooliga.
Lemmit Kaplinski vastas, et prioriteet on korvpall ja kinnitas, et seal, kus on vaja koostööd teha, seal seda tehakse.
Kristina Kallas tegi ettepaneku teha linnal läbi korralik revisjon ja välja selgitada, mis on koostöö osas kõrgkoolidega prioriteetselt oluline, siis on nii revisjonikomisjonil kui volikogul parem ülevaade, kuhu toetusi eraldatakse ja millisel eesmärgil.

Komisjon võttis informatsiooni teadmiseks.

4. Sisekontrolli osakonna tegevusplaan 2022. aastal
Kuulati sisekontrolli osakonna siseaudiitor Raivo Bachmani ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Raivo Bachmanni ja linnasekretär Jüri Mölderi vastuseid neile.
Koostatud on sisekontrolli osakonna tööplaani projekt 2022. aastaks. Tegemist on abilinnapeade poolt intervjuude käigus riskihinnangute põhjal antud sisendiga. Tööplaani projektis on välja toodud olulisemad teemad ja valdkonnad, mille osas on eeldatavalt vajalik sõltumatu hinnangu andmine või sisekontrolli osakonna osalus.

Silver Kuusik tegi ettepaneku arutada järgmisel revisjonikomisjoni koosolekul eraldi teemana prügiveo hanget.
Jüri Mölder palus esitada Linnavalitsusele konkreetsed küsimused, et keskkonnateenistus saaks soovitud kujul teema sisukamalt ette valmistada.
Kristina Kallas küsis, kas on olemas ka riskihinnangute analüüs, kas oleks võimalik teema juures ka potentsiaalsed riskid kajastada. Praegu jääb arusaamatuks, mis riske täpsemalt hinnatud on, mille põhjal just need teemad on tööplaani tekkinud.
Raivo Bachmann ja Jüri Mölder vastasid, et tegemist on intervjuude põhjal antud infoga ja kindlasti on võimalik auditi teemasid rohkem avada.

Kristina Kallas juhtis tähelepanu osakondade tööjaotuse, tööprotsesside ja töökorralduse kontrollimise vajadusele. Ta tegi ettepaneku, et sisekontrolli osakonna tööplaan võiks järgmiseks koosolekuks olla vähem lakooniline, kajastatud riskihinnangud ja konkreetne fookus.
Elsa Leiten avaldas arvamust, et tööplaani faasis ei ole võimalik kõiki aspekte terviklikult kirja panna. Antud juhul on teemad joonistunud välja suhteliselt kitsa ringi inimeste arvamuse pealt. Huvipoolte, kes neid riske näevad, teavad või oletavad, ring võiks olla laiem. Laiendada võiks riskide kaardistamist. Juurdepääsetavuse teema teenustele võiks tulla riskina üles kindlasti. Oluline valdkond on juurdepääs avalikule teabele. Täna ei ole kõik dokumendid kodulehelt hästi leitavad.
Jüri Mölder selgitas, et alati on võimalik teha avaliku dokumendiregistri ülesehitust ja info kättesaadavust paremaks ning kättesaadavamaks, kuid ei nõustu rõhuasetusega, et kõik on halvasti. Andmekaitseinspektsioon pidevalt monitoorib kohalike omavalitsuste avalikke dokumendiregistreid ja 2 aastat tagasi tunnistati Tartu oma Eesti parimaks. Väljakutse on see, et Linnavalitsusel on ühine dokumendiregister kõikide hallatavate asutustega, mis viib dokumentide mahu ja liikide hulga väga laiaks. Otsingusüsteemis on valik liikide järgi tehtud dokumentide otsimise lihtsustamiseks. Arenguruum on hallatavate asutuste nõustamisel ning protsesside korrastamisel ja ühtlustamisel.

Arutati juurdepääsetavuse auditi teemat. Eveliis Padar tegi ettepaneku, et juurdepääsetavuse auditi teema, mis on sätestatud ka koalitsioonilepingus, võiks olla sisekontrolli osakonna tööplaanis sees.

Arutati sisekontrolli osakonna tegevusplaani esitamist volikogu istungile. Silver Kuusik ja Kristina Kallas tegid ettepaneku, et sisekontrolli osakonna tööplaan esitataks ka volikogu istungile.
Jüri Mölder selgitas, et tänane eesmärk oli olukorras, kus me ei ole veel korraldanud oma siseauditi süsteemi KOKS-s sätestatud võimaluste kohaselt, kaasata revisjonikomisjon. Palve oli, et Linnavalitsus ei kinnitaks seda enne, kui revisjonikomisjon on arutanud. Meil ei ole täna sellist siseauditi korda, et sisekontrolli osakonna tööplaani peaks volikogu istungile viima. Kui volikogu moodustas põhimääruskomisjoni, siis eesmärgiks oli siseauditi korralduse kokkuleppimine, mille tulem peaks olema töökord ja nõuded tegevusplaanile.

Kristina Kallas avaldas arvamust, et tööplaani volikokku viimine oleks vajalik selleks, et volikogu teaks, millega sisekontroll tegeleb. Ka fraktsioonid sooviksid seda arutada ja oma ettepanekuid esitada. Eelmisel koosoleku lepiti kokku, et kaasatakse nii revisjonikomisjoni kui volikogu.

Komisjon võttis info teadmiseks.