Protokoll: Revisjonikomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Ülevaade Tartu linna teehooldushanke 2021 – 2027 kohta
Ettekandja linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak
2. Teehoolduse lepingute ülevaade – hinnad ja sanktsioonid
Ettekandja linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak
3. Ettepanekud sisekontrolli osakonna töö tõhustamiseks
Ettekandja Silver Kuusik

Silver Kuusik tutvustas uut komisjoni liiget Eveliis Padarit.

1. Ülevaade Tartu linna teehooldushanke 2021 – 2027 kohta
Kuulati Rein Haagi ja Madis Tammeoru ettekannet Tartu linna teehooldushanke 2021-2027 kohta, vastuseid komisjoni liikmete küsimustele ja komisjoni liikmete arvamusi.

Rein Haak selgitas hankele kvalifitseerumise ja võitja väljaselgitamise põhimõtteid. Esmalt kontrollitakse mitmete kriteeriumide põhjal, kas hankes osaleja üldse kvalifitseerub, siis nende hulgast, kes kvalifitseerusid, selgitatakse välja soodsam. Tänavahooldus on jagatud kolmeks piirkonnaks. Kui varasemalt oli sellele lisaks veel viis piirkonda kõrvaltänavaid, siis kõnealuse hankega liideti need põhi- ja jaotustänavate hankele juurde, et vajadusel operatiivsemalt jaotada ressurssi.
Silver Kuusik tundis huvi, miks ei osutunud sellel hankel võitjaks Roadwest OÜ, kellel oli soodsaim hind.
Madis Tammeorg selgitas, et ettevõte ei kvalifitseerunud hankele, puudus Tartu linna teehoolduse (eriti talvise teehoolduse) suurt mahtu arvestades piisav tööjõud, kogemus, tehnika, ruumid, territoorium.
Loone Ots esitas küsimusi uute tulijate võimalikkuse kohta teehooldushankes.
Jüri Mölder selgitas, et tegemist on elutähtsa teenusega, mistõttu peab põhjalikult valima partnereid. Hanketingimused üldiselt peaksid olema sellised, mis soosivad uute tegijate turule tulemist. Arvestades antud hanke mahunõudeid ja elutähtsust, on see läbi viidud korrektselt, mida on kinnitanud ka riigihangete vaidlustuskomisjon, kes tunnistas linnavalitsuse seisukoha õigeks.
Madis Tammeorg lisas, et võimalik on teha ka ühispakkumisi ning vajaliku tehnika olemasolu kinnitada eellepingutega.
Silver Kuusik küsis, kuidas teostab linn kontrolli hanketingimuste täitmise kohta.
Rein Haak vastas, et kontrolli on teostatud nii enne lepinguid kui pärast jooksvalt, samuti kaebuste põhiselt. Linnavalitsuses on tööl kaks ametnikku, kes sellega järjepidevalt tegelevad. Tagasisidet saadakse ka bussifirmadest ja prügivedajatelt, kasutatakse 15 automaatilmajaama andmeid.
Jüri Mölder täiendas, et kavandamisel on süsteemiarendus, mis reaalajas jälgib tööde teostamist ja tähtaegadest kinnipidamist.
Kristina Kallas küsis, kas elutähtsatel teenustel on erilisemad hanketingimused, kas on olemas hinnavõrdlus teiste linnadega ja millistest kohtadest Tartus lund ära veetakse.
Jüri Mölder selgitas, et linna kohustus tagada elutähtsate teenuste toimimine tuleneb hädaolukorra seadusest. See ei tähenda automaatselt kõrgendatud nõudmisi, kuid tuleb eriliselt maandada selle teenuse mittetoimimisega kaasnevaid riske. See on kaalutlusotsus. Ostame täna seisundit, kui võrrelda teiste linnadega, peaksime võrdlema tegelikke seisundinõudeid.
Rein Haak vastas, et lund veetakse ära kesklinnast, kus ei ole seda kuhugi lükata, samuti kohtadest, mis on liiklusohtlikud (lasteaiad, koolid, ristmikud, ülekäigukohad), tänavatelt, kus on bussiliiklus ja kohtadest, kus on väga kitsas kõnnitee. Lume äravedu sõltub linna rahalisest võimalusest.
Madis Tammeorg täiendas, et kasutatakse ka rootoriga vallide koondamist, lume teisaldamist parkidesse, haljasaladele. Hinnakujundust on võimalik teha riigihangete registrist saadavate teiste andme põhjal.
Ene Ergma esitas küsimuse kõnniteede puhastamise kohta peale autoteede puhastamist, kas oleks selles hankes olnud võimalik ette näha nii, et paralleelselt suure traktoriga, mis lükkab sõiduteed, võiks liikuda ka väike traktor, mis puhastab kiirelt ülekäigukohad.
Rein Haak vastas, et järelpuhastamine on tehniliselt oluliselt aeganõudvam töö, seda teostatakse, kuid sellega ei ole võimalik valmis jõuda koheselt võrreldes sõiduteede puhastamisega.

Komisjon võttis informatsiooni teadmiseks.

2. Teehoolduse lepingute ülevaade – hinnad ja sanktsioonid
Kuulati Rein Haagi ja Madis Tammeoru ettekannet Tartu linna teehoolduse lepingute kohta, vastuseid komisjoni liikmete küsimustele ja komisjoni liikmete arvamusi.

Loone Ots küsis, kas lisaeelarve puudumine on põhjus, miks ei kasutata praegu piisavalt graniitliiva kõnniteede hoolduses.
Madis Tammeorg vastas, et see ei ole põhjus, graniitliiva on piisavalt. Kohtadest, kus ei ole seda kasutatud, võiks teada anda.
Rein Haak täiendas, et ka majaomanikele on võimaldatud konteineritega graniitliiva. Linna kodulehel on selle kohta info üleval, kus need konteinerid asuvad.
Kristina Kallas juhtis veelkord tähelepanu ristmike puhastusele jalakäijate jaoks, kas oleks võimalik panustada rohkem, maksta rohkem, et ka jalakäijal oleks mugavam ja turvalisem liigelda.
Rein Haak vastas, kuigi osakonna poolt väga tahaksime, ei ole täna võimekust autoteedega sama efektiivselt ja sama tempoga ka kõnniteid puhastada. Peame vaatama tehnoloogiat ja rahalisi vahendeid. Saame rahalise ülevaate komisjonile edastada
Madis Tammeorg täiendas, et linnas on suurusjärgus 800 ülekäiku, miinimumnõue on, et vähemalt 12 tunni jooksul peaksid need hooldatud olema. Suuremate liiklusvoogudega tänavatel on see lühem (3-6 tundi). Rahaliselt on nende hinnavahe aga neli korda.
Anneli Kannus tegi ettepaneku, et võiks arvutada, kui palju tekib juurde rahalist kulu, kui lund rohkem ära vedada. Sellega saaks vähendada puhastamise ja hooldamise mahtu. Vääriks kaalumist.
Rein Haak vastas, et need arvutused on võimalik esitada.
Arutati ka teede hooldust parklates ja tänavatel, kus on seisvad autod, mis takistavad lumekoristust ja teisi hooldustöid. Tõdeti, et kortermaja peaks ka ise rohkem kaastööd tegema. Probleemi on püütud lahendada ajutiste liiklusmärkidega, kuid sageli eiratakse autojuhtide poolt ka liiklusmärke. Head lahendust ei ole. Pöördutud on seadusandluse muudatusettepanekutega ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole, kuid abi ei ole saadud.
Pille Tsopp-Pagan tegi ettepaneku proovida kasutada ka sellist ajutist liikluskorraldust, kus parkimine on mingitel kindlatel nädalapäevadel keelatud ning selle eirajaid võiks trahvida.
Rein Haak ja Jüri Mölder selgitasid, et ka sellist meetodit on kasutatud ja rikkujaid on ka trahvitud.
Arutati sanktsioonide rakendamist.
Silver Kuusik tõi näiteid liialt kõrgete lumehangede kohta Tartu linna ristmikel.
Madis Tammeorg selgitas, et trahve saab määrata siis, kui on fikseeritud lepingu rikkumine. Praegune lumekogus on tõstnud lumeveo mahtu hüppeliselt. Lume äraveo lepingust tulenev norm talve jooksul on 3000 kanti idapiirkonnas ja 10000 kanti läänepiirkonnas, mis on tänaseks täidetud ja isegi ületatud. Prioriteet on liiklusohtlikutel kohtadel.
Rein Haak lisas, et me ei saa osta endale niipalju ressurssi sisse, et järsku kõiki kohti kohe korraga ära hooldada. Hankelepingute täitmist kontrollivad kaks linnamajanduse osakonna töötajat.
Jüri Mölder täpsustas, karistamine ei ole eesmärk omaette. Pigem on soov selgitada töövõtjale, mis on valesti tehtud ja mida võiks teisiti teha. Ei saa sanktsioneerida seda, mida me ei nõua. Kui nõuame suuremat võimekust, siis arvestab ettevõtja suuremad riskid ja suuremad nõuded teenuse hinna sisse.
Silver Kuusik küsis, kas saame rakendada ka motiveerivaid vahendeid.
Jüri Mölder selgitas, et on võimalik rakendada teistsugust tasustamise süsteemi, preemiat, aga kust leida mõistlikku tasakaalu ja see tähendab ka täiendavaid vahendeid.
Silver Kuusik küsis, kuidas arvestatakse lume äraveo koguseid, kas linn on pidanud ka juba juurde maksma rohkem ära veetud koguste eest.
Madis Tammeorg selgitas, et veosüsteem on hankes üles ehitatud nii, et norm on võetud 25 aasta keskmine, hind on 4 eurot 1 kantmeetri vedu. Tänaseks on Tartu linna piirkondades kokku ära veetud 30000 kanti. Juurde- või tagasimaksmine toimub kevadel. Kontrollimeetod on pisteline.
Loone Ots tegi ettepaneku edendada Tartu linna elanike kogukonna tunnet, luua kõnniteede puhastamiseks vabatahtlike lumetõrjujate institutsioon. Linn võiks olla selle algataja ja premeerija.
Rein Haak vastas, et sellist vabatahtlikku tööd on varasemalt kuigivõrd tehtud ka nt Tähtvere linnaosas.
Silver Kuusik küsis, kas lepingu muutmine sanktsioonide osas oleks reaalne.
Jüri Mölder selgitas, et lepingut on võimalik muuta ainult poolte kokkuleppel.
Rein Haak vastas, et töövõtjatega räägitakse läbi ja antakse komisjonile teada.

Komisjon võttis informatsiooni teadmiseks.

3. Ettepanekud sisekontrolli osakonna töö tõhustamiseks
Silver Kuusik selgitas, et sisekontrolli tagamine, järelvalve on kõigi volinike ühine kohustus. KPMG advokaadibüroo on koostanud dokumendi, milles on analüüsinud kohalike omavalitsuste sisekontrolli süsteemi. KOKS § 48¹ sätestab volikogu ülesanded sisekontrollisüsteemi ja siseauditeerimise rakendamise korraldamisel. Tartu linnas me seda sätet ei täida. Täna on see teema üleval seetõttu, et arutada volikogu rolli siseauditeerimises. Koosolekule on palutud ka siseaudiitor Elsa Leiten, et kuulata tema kogemusi ja arvamust.

Jüri Mölder andis ülevaate sisekontrollisüsteemi rakendamisest Tartu Linnavalitsuses. Ta selgitas, et kui audiitortegevuse seadus jõustus, valmistas Tartu Linnavalitsus ette sisekontrolli reformi. Volikogu 2014. aastal otsustas sellest võimalusest loobuda. Sellele vaatamata oleme linnavalitsuse tasandil sisekontrolliüksust püüdnud arendada, inimesi koolitada. Tartu linn on üks vähestest, kus töötab siseaudiitor. Volikogul on võimalus rohkem kaasa rääkida siseaudiitori korralduse tegevuses. Peaks kehtestama vastavad põhimõtted, kuidas see toimub. Tänane kehtiv seadusandlus näeb ette, et see küsimus peaks olema reguleeritud põhimäärusega.
Kristina Kallas oli seisukohal, et praegune volikogu koosseis on huvitatud sellest, et volikogu oleks sisekontrolli töösse kaasatud. Hetkel ei ole oluline niivõrd see juriidiline nüanss, kas muuta põhimäärust või teha seda iseseisva õigusaktiga, vaid see võiks olla lihtsalt hea poliitiline praktika ja tava Tartu linnas, et nii majandusaasta aruande kinnitamise ajal kui eelarve vastuvõtmise ajal oleks volikogu kaasatud. Volikogu liikmed saavad ülevaate siseaudiitori tööst nii tegevusplaanidest kui siseauditi raportist. Võiksime praeguses etapis kokku leppida, et see on Tartu linna hea juhtimise tava. Selleks on vaja koalitsiooni poliitilist tahet. Volikogul võiks olla võimalus kaasa rääkida sisekontrolli tegevusplaani koostamisel.
Jüri Mölder selgitas, et teatud piirini on seda rakendatud ka ja alati, kui volikogu on soovinud, on antud täiendavat infot, sisekontrolli auditid on majandusaasta aruande juures. Praktika on revisjonikomisjoniti olnud erinev, on ka sisekontrolli tööplaani koostamine käinud revisjonikomisjonis. Linnavalitsus on valmis selles suunas tegutsema, et tegevuskorraldus võimaldaks volikogu rohkem kaasata. Need põhimõtted vajavad aga kirjeldamist ja praeguses olukorras tulevad need lahti kirjutada põhimääruses.
Elsa Leiten tutvustas ennast ja selgitas, et kohustust luua siseaudiitori koht ei ole, see vabadus on kohalikule omavalitsusele jäetud. Sellel on ressursi ja rahalised küsimused, on vaja sertifitseeritud pädevusega inimest. Ettepanekud vastavateks muudatusteks on KOKS-i tehtud. On mitmeid omavalitsusi, kes siseaudiitori teenust sisse ostavad. Alluvus peaks olema kõrgemale juhtivorganile. Tööplaan, eelarved, aruanded peaksid käima läbi volikogu, sellisel juhul oleks see ka funktsionaalselt õigesti lahendatud ja tagatud organisatsiooniline sõltumatus. Kui lugeda koalitsioonilepingut, siis see tahe on seal olemas: tagame tõhusa siseauditi toimimise. Poliitiline järelvalve on revisjonikomisjoni roll, kellel aga täiendavaid ressursse ei ole. Ideaalne oleks, kui oleks siseaudiitor ja siseaudiitori tööplaani kinnitaks volikogu. Siseaudiitor peaks tagama selle, et kaetud oleks kogu tegevusulatus. Ta tõi ka näiteid Viljandi Linnavalitsusest ja Tartu Ülikoolist ning tutvustas töö aluseks olevaid standardeid ning võimalust tellida väliselt kvaliteedihindamist.
Kaspar Kokk küsis, kas lahendame sisulist probleemi või tegeleme formaalsusega. Kas olukord on selline, et revisjonikomisjoni ei võeta kuulda või formaalselt soovime, et siseaudiitor oleks, nagu seadus kirjeldab. Milline peaks olema sisekontrolli ja siseaudiitori tööjaotus.
Silver Kuusik vastas, et täna toimib süsteem nii, et kui küsime linnavalitsuselt infot, saame selle ja usaldame.
Kristina Kallas oli seisukohal, et täna on volikogul sõltumatu audiitori hinnangut linnavalitsuse tööle keeruline saada, volikogu ei ole sinna kaasatud. Tänane olukord on selline, et sisekontrolli osakond koostab tööplaani ja selle kinnitab linnapea. See on väga sisuline teema, linnapea ei saa ise ennast kontrollida. Sisekontrolli tegevusplaani koostamisel võiks volikogu saada kaasa rääkida ja ettepanekuid teha. Tänased töövahendid on volikogul olematud. Peaksime need protseduurid kokku leppima, kuidas see Tartus tööle hakkab.
Jüri Mölder selgitas, et sisekontrolli tööplaanis on varasemalt arvestatud ettepanekuid, mis on revisjonikomisjonist tulnud.
Eveliis Padar oli seisukohal, et meil on 2-3 erinevat suunda, kuhu edasi liikuda. Reorganiseerida praegune sisekontrolli töö, tuua volikogu juurde lisaressurssi või väljast teenus sisse osta. Millised on nende variantide head ja vead, mis oleks tehtav.
Kristina Kallas tegi ettepaneku teha linnasekretärile palve, kes pakuks välja need lahendused, kuidas volikogu saaks kaasatud järelvalvesse.
Kaspar Kokk arvas, et lahenduste juures võiksid olla ka orienteeruvad hinnakulud juures.
Anneli Kannus tegi ettepaneku, et sisekontrolli tööplaan võiks olla arutusel revisjonikomisjonis ja selle võiks kinnitada volikogu.
Elsa Leiten lisas, et Tallinna variant (paisutada volikogu kantseleid) ei ole parim, sest tegelikult neil siseaudiitor ikkagi puudub. Ta soovitas kombineeritud lahendust: et oleks inimene kohapeal, kes koordineerib ja allub linnapeale ning pädevust osta sisse.
Kristina Kallas oli seisukohal, et revisjonikomisjonil ei ole mõtet tellida oma auditeid, kui on olemas audiitor, kelle tegevusplaani revisjonikomisjoni arutada ja täiendada saab. Teeme nii, et tänane sisekontroll tuleb oma tegevusplaaniga mitte ainult linnapea juurde, vaid ka revisjonikomisjoni ja ka volikogusse. Saame praegu nii teha ilma, et peaksime hakkama struktuure muutma ja inimesi palkama.
Jüri Mölder rõhutas, et ei ole takistusi, et revisjonikomisjon saaks järgmise tööplaani kinnitamisel kaasa rääkida. Selleks aga, et rakendada seadust, on vajalikud täiendevad tegevused. Alustada saab tööplaani projekti revisjonikomisjoni toomisest ning jätkata teema arutamist põhimääruskomisjonis.

Otsustati:
3.1. linnavalitsusel esitada sisekontrolli osakonna tegevusplaan revisjonikomisjonile;
3.2. pidada vajalikuks volikogus ajutise põhimääruskomisjoni loomist ja jätkata seal linna siseauditeerimise ja sisekontrolli teemade arutamist.