|
|
|
TARTU LINNAVOLIKOGU
ARENGU- JA PLANEERIMISKOMISJON KOOSOLEKU PROTOKOLL |
|
|
Tartu |
11. jaanuar 2022. a. nr 3 |
Päevakord:
1. Tartu Linnavolikogu 12. oktoobri 2017. a määruse nr 151 „Restaureerimistoetus“ muutmine
2. Aleksandri tn 8 ja Aleksandri tn 8a kruntide detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine
3. Raua tn 10 krundi detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine
4. Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamine
1. Tartu Linnavolikogu 12. oktoobri 2017. a määruse nr 151 „Restaureerimistoetus“ muutmine
Kuulati Gea Kangilaski ettekannet ja vastuseid küsimustele.
Määruse muudatuse eesmärk on anda kõigile Tartu linna miljööväärtuslikel aladel asuvate või miljööväärtusega üksikobjektidena kaitse all olevate ehitiste omanikele õigus toetust taotleda. Praegu saavad toetust ainult need, kelle ehitis on ehitatud enne 1944. aastat.
Otsustati eelnõu toetada.
2. Aleksandri tn 8 ja Aleksandri tn 8a kruntide detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine
Kuulati Gea Kangilaski ettekannet, Gea Kangilaski ja Aire Priksi vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.
Detailplaneering algatati 2007. aastal eesmärgiga kaaluda võimalusi Aleksandri 8 krundile ärihoone ehitamiseks. Olemasolevad hooned on kavas rekonstrueerida. Kuni 30% ulatuses on planeeritud korterelamumaa, ülejäänud osas ärimaa sihtotstarve.
Mart Hiob märkis, et planeering on ebakvaliteetne, ei vasta tänapäevastele nõuetele ja on vastuolus linna üldplaneeringuga: krundile on kavandatud ka korterid, aga puudub mänguväljak ja haljasala; autode parkimiskohtade arvu tuleks vähendada ja selle asemel luua haljasalad ja jalgrataste parkimiskohad; olemasolevatele ja kavandatud puudele ei ole jäetud kasvuruumi; planeeringust ei selgu, kas muinsuskaitseamet on andnud kooskõlastuse; Aleksandri tänaval kui kõrvaltänaval tuleb rakendada liikluse rahustamise võtteid, sõidutee laius ei tohiks olla üle viie meetri, rattaliiklus ei või olla kõnniteel; jooniselt puudub kohustuslik ehitusjoon; planeeringutes tuleb edaspidi jälgida eesti keele reegleid (planeeringu nimes peab sõna krunt olema ainsuses). Volikogu ei saa nii puudulikku planeeringut vastu võtta, puudused tuleks kõrvaldada ja alles siis planeering avalikustamisele suunata.
Gea Kangilaski ja Aire Priks selgitasid, et planeering on algatatud vana üldplaneeringu ajal, arvestades toonaseid nõudeid ja see jäi kohtuvaidluse tõttu kauaks seisma. Nüüd on tulnud kohtu otsus, millega linna kohustatakse detailplaneeringut vastu võtma sellisena, nagu ta omal ajal oli. Kõik komisjonis tehtud ettepanekud on võimalik sisse viia avalikustamise käigus.
Mart Hiob oli seisukohal, et planeeringulahenduse üle otsustab ikka omavalitsus. Eelnõus ei ole ka selgitatud kohtuvaidluse asjaolusid ja põhjendatud, miks volikogu peab sellise lahenduse vastu võtma.
Veljo Ipits oli seisukohal, et planeering tuleks vastu võtta ja avalikustamisele suunata, kuna just avalikustamise protsessis saab asjaga edasi minna ja hakata puuduseid parandama.
Mart Hiob tegi ettepaneku, et linnavalitsus võtaks praegu planeeringu tagasi ja teeks täiendava õigusliku analüüsi, milleks kohtulahend siiski linna kohustab.
Ettepanekut toetas 6, vastu oli 4 komisjoni liiget.
Edasise arutelu käigus märgiti aga, et tuleb siiski kaaluda, mida toob linnale kaasa planeeringu vastuvõtmise edasilükkamine. Kohtuotsusega seotud asjaolud ei ole komisjonile praegu piisavalt selged.
Veljo Ipits tegi ettepaneku saata planeering praegu siiski volikogu istungi päevakorda, kuna vajadusel on võimalik punkt päevakorrast välja jätta, kuid lisada seda hiljem enam ei saa, ning teha enne 20. jaanuari volikogu istungit täiendav komisjoni koosolek, kus linnavalitsus selgitaks täpselt kohtuvaidlusega seotud juriidilisi asjaolusid. Seejärel teeb komisjon planeeringu vastuvõtmise eelnõu kohta lõppotsuse.
Otsustati:
2.1. teha ettepanek panna eelnõu volikogu istungi päevakorda;
2.2. jätkata eelnõu arutamist ja teha lõppotsus komisjoni koosolekul 19. jaanuaril kell 15.
3. Raua tn 10 krundi detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine
Kuulati Gea Kangilaski ettekannet ja vastuseid küsimustele.
Otsustati eelnõu toetada.
4. Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamine
Kuulati Gea Kangilaski ettekannet, vastuseid küsimustele ja komisjoni liikmete arvamusi.
Detailplaneeringu algatas volikogu 2020. aasta jaanuaris. Huvitatud isik AS Tartu Mill soovib jätkata pikaajaliselt väljakujunenud asukohas oma tootmistegevust ning saada ehitusõigust tootmishoonete laiendamiseks ning uute viljamahutite rajamiseks olemasoleva hoonestuse ja raudtee vahelisele alale.
Veljo Ipits märkis, et linnal on pikka aega olnud suur huvi, et raudteeala Tartu kesklinna lähistel vähendada. Arendajaga tuleb jätkata sellel teemal läbirääkimisi ja selgitada, kas seda raudteeharu ka reaalselt vaja on.
Reno Laidre tegi sama ettepaneku. Linnavalitsus peab leidma koostöös ettevõtjaga võimalusi, et raudteeala kokku tõmmata.
Jaak Laineste märkis, et eelmises üldplaneeringus oli ala kavandatud büroohoonete maaks, nüüd on ettevõtja soovidest tulenevalt toomismaa. Piirkonnas on juba praegu probleeme müra ja liikluskoormusega.
Gea Kangilaski ja Aire Priks selgitasid, et olemasolevat olukorda ettevõtja koostööta muuta ei saa. Üldplaneering kehtib ning selle raames tuleb leida võimalikult hea detailplaneeringu lahendus. Planeeritav lahendus vähendab piirkonna liikluskoormust. Naabritega tehakse aktiivselt koostööd, nad on kaasatud protsessi juba algatamisest peale ning kaasamisetappe on enne selle detailplaneeringu kehtestamiseni jõudmist veel palju ees.
Otsustati:
4.1. teha linnavalitsusele ettepanek jätkata arendajaga läbirääkimisi, et leida võimalusi raudteeala vähendamiseks;
4.2. toetada detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamisele suunamist.
| Veljo Ipits | |
| Koosoleku juhataja |
Aune Rumm Protokollija |