EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
14. september 2021. a. nr LVK-M-0167 |
| Tartu Linnavolikogu 10. veebruari 2011. a määrus nr 31 "Hoolekogu moodustamise ja tegutsemise kord" kehtetuks tunnistamine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 1 alusel.
§ 1. Tartu Linnavolikogu 10. veebruari 2011. a määrus nr 31 „Hoolekogu moodustamise ja tegutsemise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määrus jõustub 18. oktoobril 2021. a.
Õiend
Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Tartu Linnavolikogu 10. veebruari 2011. a määrus nr 31 "Hoolekogu moodustamise ja tegutsemise kord" kehtetuks tunnistamine " juurde
Hoolekogude moodustamise ja tegutsemise reguleerimist on käsitletud nii põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kui koolieelse lasteasutuse seaduses. Vastavat regulatsiooni saab esitada nii kooli kui lasteasutuse põhimääruses, kuid Tartu suuruses linnas, kus koole ja lasteasutusi on palju, ei ole lõpliku pika regulatsiooni esitamine igas põhimäärustes mõistlik, sest muudatuste tegemine eeldaks korraga väga paljude asutuste põhimääruste muutmist. Selleks on juba aastaid kehtinud üldaktina hoolekogu moodustamise ja tegutsemise kord.
Vahepealsel perioodil on koolide ja lasteasutuste põhimääruste kehtestamise õigus Tartu linna põhimääruse kohaselt liikunud linnavolikogust linnavalitsusse ning seetõttu on põhjendatud ka hoolekogude moodustamise ja tegutsemise korra kehtestamine edaspidi linnavalitsuses ning 2011. aastast pärinev linnavolikogu kehtestatud hoolekogu moodustamise ja tegutsemise kord tuleb kehtetuks tunnistada.
Eelnõu kohaselt jõustub määruse kehtetuks tunnistamine 18. oktoobril 2021. a. Linnavalitsus on uue korra kehtestanud selliselt, et uus kord jõustub 18. oktoobril 2021. a.
Linnavalitsuses koostatud määruse eelnõu: 
LV_määruse_eelnõu.pdf
Tartu koolides on kasutusel kolm erinevat hoolekogu liikmete valimise mudelit. Klassikalise mudeli järgi valitakse lapsevanemate esindajad üldkoosolekul hääletamise teel. E-valimistega mudeli puhul valitakse vanemate esindajad e-päeviku keskkonnas (Studium, eKool). Kolmandana on kasutusel ka mitmetasandiline hoolekogude valmimine, kus kõik klassid valivad esindaja vanematekogusse ja vanematekogu valib oma esindaja hoolekogusse.
Selleks et kõik koolid saaksid oma traditsioone jätkata, võimaldab uus kord kõiki nimetatud mudeleid rakendada. Esindajate valimise viisi otsustab hoolekogu ise. Kui hoolekogu otsustab e-hääletamise kasuks, siis tuleb tal kirja panna ka üldised põhimõtted häälte kokkulugemiseks. Koolid saavad kasutada e-hääletamiseks e-päevikut, st hääletamiskeskkonna osas ei pea hoolekogu otsust tegema. Küll aga tuleb otsustada, kuidas fikseeritakse hääletamise tulemused, kuna selles osas on olnud vanemate usaldamatust. Näiteks võib otsustada, et tulemused fikseerivad senine hoolekogu esimees koos koolijuhiga või tehakse eraldi komisjon.
Peamised muudatused võrreldes kehtiva korraga:
1) Kooli hoolekogu arvulise koosseisu määras seni kooli direktor, kuid uue korra järgi määrab selle hoolekogu ise. Lasteaedade puhul selline vajadus puudub, kuna esindajate arvud on konkreetselt fikseeritud. Koolis võib aga olla nt kooliastme kohta üks vanemate esindaja või lennu kohta üks vanemate esindaja või igast klassist üks esindaja. Keegi peab otsustama, milline on hoolekogu arvuline koosseis, mitu erineva huvigrupi esindajaid valitakse. Seni otsustas seda koolijuht, kuid tulevikus antakse hoolekogule endale suurem sõnaõigus, et otsustada, millise organiga on tegemist.
Kooli hoolekogu määratleb üks kord oma arvulise koosseisu ja edasipidi muudab seda, kui selleks on vajadus. Pigem saab muudatusi teha uue õppeaasta alguses enne uute esindajate valmist, kuid pole välistatud, et mõnikord võib esineda vajadust muuta seda ka jooksvalt.
2) Seni kasutasid asendusliikmeid peamiselt lapsevanemate esindajad, kuid tulevikus võib igale esindajale valida lisaks ka asendusliikme. Selline võimalus parandab erinevate huvigruppide paremat kaasatust. On vähem tõenäoline, et mõni huvigrupp jääb kaasamata, kui üks konkreetne esindaja ei saa hoolekogu koosolekul osaleda.
3) Esindajate valimisel tuleb välja tuua, kui pikaks ajaks esindajale on volitus antud. Seni eeldasime, et see on üks õppeaasta, kuid tulevikus peaksid kõik juba esindaja valimisel selgelt väljendama, kui pikaks ajaks volitused antakse.
4) Väheneb kvooruminõue. Seni pidi 2/3 liikmetest kohal olema selleks, et hoolekogu koosolekut läbi viia. Tulevikus piisab 51%.
5) Seni kinnitas hoolekogu koosseisu linnavalitsus, kuid tulevikus teeb seda haridusosakonna juhataja. Tegemist on suhteliselt formaalse tegevusega, kuna esindajad on valitud. Seepärast võib selline vormistamine jääda haridusosakonna juhataja ülesandeks.
Sarnaselt senisele küsib haridusosakond linnavolikogu eestseisuselt, kes linnavolinikest on nõus olema koolide hoolekogus linna esindajaks. Lasteaedade puhul on linna esindaja ülesandeid täitnud linnavalitsuse ametnikud või töötajad.
Ülejäänud esindajate andmed esitab asutus juba vastava eelnõu vormis.
6) Erinevalt senisest ei pea vilistlased tegutsema organiseeritult selleks, et olla kaasatud hoolekogu tegevusse. Kooli juht võib kaasata ka konkreetse aktiivse vilistlase, kes on huvitatud kooli arendamisest.
7) Uus kord võimaldab hoolekogu koosoleku protokollimise teha ülesandeks mõnele asutuse töötajale. Asutuses saab kohapeal otsustada, kas protokollib hoolekogu liikmete seast valitud isik või mõni asutuse töötaja, kelle ülesandeks selline protokollimine on tehtud.
