Protokoll: Arengu- ja planeerimiskomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Tartu linna arengukava 2018-2015 muutmisettepanekute ning eelarvestrateegia aastateks 2022-2025 heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine
2. Kardla küla Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamine
3. Lossi tn 22 ja Lossi tn 24 kruntide detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine
4. Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine
5. Aardla 108 ja 112 kruntide ning lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
6. Üldplaneeringu avalikul väljapanekul tehtud ettepanekud ja linnavalitsuse seisukohad


1. Tartu linna arengukava 2018-2015 muutmisettepanekute ning eelarvestrateegia aastateks 2022-2025 heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine

Kuulati Reno Laidre ja Gea Kangilaski ettekannet ning Gea Kangilaski, Reno Laidre ja Tõnis Arjuse vastuseid küsimustele.

Linnavalitsus on esitanud arengukava muutmiseks kaksteist ettepanekut. Järgmise nelja aasta eelarvestrateegia on finantsiliselt tasakaalustatud, perioodi lõpuks on kavandatud eelarve ülejäägi saavutamine, mis tagab hea investeerimisvõimekuse. Peamised finantseesmärgid on veel põhitegevuse tulemi püsiv kasv ning netovõlakoormuse kahanemine.

Komisjoni liikmetel oli küsimusi jalgrattateede põhivõrgu rajamise, linna investeerimisvõime, koolivõrgu investeeringute jm teemade kohta.

Informatsioon võeti teadmiseks.


2. Kardla küla Kardla baasi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamine

Kuulati Reno Laidre ettekannet ja vastuseid küsimustele.

Volikogu algatatud detailplaneeringu eesmärk on kaaluda võimalusi üldplaneeringuga kehtestatud maakasutuse juhtfunktsiooni muutmiseks ja ehitusõiguse määramiseks asfaltbetoonsegisti rajamiseks. Komisjonile tutvustati detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõud, see suunatakse avalikustamisele.

Otsustati eelnõu toetada.


3. Lossi tn 22 ja Lossi tn 24 kruntide detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine

Kuulati Reno Laidre ettekannet ning Reno Laidre ja Aire Priksi vastuseid küsimustele.

Planeeringu eesmärk on kaaluda ärihoonetele ehitusõiguse määramise võimalusi, lähtudes muinsuskaitse eritingimustest. Lossi 22 krundile soovitakse ehitada uus hoone, Lossi tn 24 krundil olevat hoonet soovitakse kas rekonstrueerida, laiendada või lammutada ja ehitada asemele uus hoone. Hoonete korruselisuseks soovitakse määrata 2-4 korrust.

Otsustati eelnõu toetada.


4. Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine

Kuulati Reno Laidre ettekannet ning Reno Laidre, Aire Priksi ja Tõnis Arjuse vastuseid küsimustele.

Informatsiooni Tulbi tn 12 detailplaneeringu algatamisest arutas komisjon 11. mai 2021. a koosolekul. Eelnõu on koostatud komisjonile tutvustatud põhimõtteid arvestades.

Otsustati eelnõu toetada.


5. Aardla 108 ja 112 kruntide ning lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine

Kuulati Reno Laidre ettekannet ning Reno Laidre, Aire Priksi ja Tõnis Arjuse vastuseid küsimustele.

Detalplaneering tunnistatakse kehtetuks Aardla 112 krundi osas, kuna Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekti tingimuste tõttu ei ole selle krundi planeeringuline lahendus enam elluviidav.

Otsustati eelnõu toetada.


6. Üldplaneeringu avalikul väljapanekul tehtud ettepanekud ja linnavalitsuse seisukohad

Kuulati Reno Laidre ettekannet, Reno Laidre, Indrek Ranniku ja Tõnis Arjuse vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.

Komisjonile anti ülevaade ülaplaneeringu avalikustamisel enim tähelepanu ja ettepanekuid saanud teemadest (keskpark ja SÜKU, rohealade hoonestamine, sadamaraudtee, Emajõe matkarada, Ujula tänava planeerimine kohalikuks jaotustänavaks jm).

SÜKU ja keskpargi osas on linnavalitsus seisukohal, et üldplaneeringus näidatakse üheselt, et 50% pargist peab säilima, kuid hoonestusala täpne asukoht pargi sees jääb vabaks. Linnavalitsus ei arvestanud neid ettepanekuid, milles leiti, et SÜKU tuleks teha mõnda teise kohta, kogu käimasolev protsess on pikka aega planeeritud praegu üldplaneeringus oleva asukohaga arvestades.

Veljo Ipits avaldas arvamust, et ettevõtjate mure Ropka tööstuspargi alal Sepa ja Tähe tänaval rohekoridori planeerimise suhtes on mõistetav, linna vastusest ei ole piisavalt selgelt arusaadav, kuidas ja millal linn ettevõtjate vajadustega arvestab. Veljo Ipits tegi ettepaneku, et võiks fikseerida tänava maa-ala näiteks 30 meetri laiusena - selle sisse mahub nii sõidutee, kaks kõnniteed, jalgrattatee kui ka haljastust, mis on tööstuspiirkonda arvestades täiesti piisav. See võimaldaks ettevõtete poolse ca paarikümnemeetrise ala jätta siiski ärimaaks.
Reno Laidre ja Indrek Ranniku selgitasid linnavalitsuse seisukohta, et rohekoridori planeerimise eesmärk on luua piirkonnas paremad tingimused jalgsi ja rattaga liikumiseks. Ettevõtjate huvidega arvestamiseks seatakse üldplaneeringus eesmärk koostada nende tänavate osas täpsem planeerimis-projekteerimisdokument, mis on aluseks kruntimisele, haljastamisele ja ehitamisele. Linna seisukohast on oluline see ala ruumiliselt tervikuna lahendada.

Tanel Tein oli seisukohal, et üldplaneeringuga seotud arutelu soodustaks see, kui kõik esitatud ettepanekud oleksid kohe üldplaneeringu keskkonnas avalikud ja inimesed näeksid, millised teemad on saanud enim tähelepanu ja vastukaja. On võimalik leida tehniliselt viis, kuidas teha seda andmekaitsevajadustega arvestades.

Kadri Leetmaa avaldas arvamust, et keskpargi ja SÜKU teemal peab linn selgemalt välja ütlema, mille alusel ja kuidas me kavandame rahvusvahelist arhitektuurivõistlust ja et soovimegi minna selle alaga Emajõeni välja, see peab olema võimalikele huvilistele väga selgelt kommunikeeritud.
Tõnis Arjus selgitas, et küsimus on, kui selgelt me peame seda üldplaneeringus kehtestama. Praegu ootame ka riigikogu otsust, et asjaga jõudsalt edasi minna, samuti on töös mitmed vajalikud uuringud. Oleme selle siiski selgelt välja öelnud, et rahvusvahelise arhitektuurivõistluse ala on Küüni tänavast Emajõeni.

Jaan Toots oli seisukohal, et SÜKUle uue asukoha leidmist on siiski võimalik veel arutada ja seda peakski tegema.

Lemmit Kaplinski avaldas arvamust, et Ujula tänava planeeritud läbimurde ääres on kaitseala ja muud rohelust. Elamuarendus intensiivistab roheala kasutust oluliselt, kui me lõikame selle autoliiklusega katki, siis see võib kaotada oma funktsiooni rohealana. Linnavalitsus võiks leida siin muu lahenduse.
Reno Laidre selgitas, et roheala suurus on 25 hektarit, autotee ei katkesta seda, vaid tuleb sinna kõrvale.

Üldplaneeringu ettepanekute avalik arutelu toimub 30. juunil. Pärast seda algab riikliku järelevalve protsess, mille tulemustest informeeritakse komisjoni.

Informatsioon võeti teadmiseks.