EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
06. mai 2021. a. nr LVK-M-0151 |
| Tartu Linnavolikogu 22. veebruari 2012. a määruse nr 62 "Koduõendusteenuse osutamiseks toetuse andmise kord" muutmine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel ja arvestades tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 53.
§ 1. Tartu Linnavolikogu 22. veebruari 2012. a määruses nr 62 "Koduõendusteenuse osutamiseks toetuse andmise kord" tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Toetust antakse raviasutusele, kes:
1) osutab Tartu linnas jooksval aastal koduõendusteenust Eesti Haigekassaga sõlmitud lepingu alusel või
2) on Tartus asuva tervisekeskuse koduõendusteenuse osutaja, kuid kellega Eesti Haigekassa ei ole koduõendusteenuse lepingut sõlminud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raviasutus peab ostma koduõendusteenuse osutamiseks vajalikke hooldus-, põetus- ja õendusvahendeid, mille soetamise eest ei tohi nõuda patsiendilt täiendavat tasu.";
2) paragrahvi 3 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Koduõendusteenuse osutamise toetamiseks antava rahasumma suuruse kinnitab linnavolikogu eelarvega.
(2) Sotsiaal- ja tervishoiuosakond (edaspidi osakond) teeb järelepärimise Eesti Haigekassale:
1) käesoleva määruse paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud raviasutuste ja nendega sõlmitud lepingute kohta (ravijuhud, rahaline maht);
2) tervisekeskuste tervishoiuteenuste osutajate poolt eelmisel kalendriaastal koduõendusteenuse osutamise eest esitatud raviarvete kohta (ravijuhud, rahaline maht) tervisekeskuste või tervisekeskuste tervishoiuteenuste osutajate lõikes.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt saadud andmete täpsustamiseks võib osakond esitada täiendava järelepärimise tervisekeskuste tervishoiuteenuse osutajatele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamisel informeerib osakond raviasutust toetuse saamise võimalusest ja küsib nõusolekut käesoleva määruse tingimuste täitmise kohta.
(5) Raviasutusele toetuse arvutamisel jagatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa nõusoleku andnud raviasutuste vahel proportsionaalselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud rahalistele mahtudele.";
3) paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
Õiend
Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Tartu Linnavolikogu 22. veebruari 2012. a määruse nr 62 "Koduõendusteenuse osutamiseks toetuse andmise kord" muutmine " juurde
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 kohaselt kuulub kohaliku omavalitsuse ainupädevusse toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 53 kohaselt rahastatakse valla- või linnaeelarvest tervishoiuteenuste osutamist ja muid tervishoiukulusid valla- või linnavolikogu otsuse alusel.
Tartu Linnavolikogu 22. veebruari 2012. a määrusega nr 62 on kehtestatud "Koduõendusteenuse osutamiseks toetuse andmise kord" (edaspidi määrus). Määruse § 3 lõike 1 kohaselt antakse toetust raviasutusele, kes osutab koduõendusteenust Tartu linnas Eesti Haigekassaga sõlmitud lepingu alusel ja ostab koduõendusteenuse osutamiseks vajalikud hooldus-, põetus- ja õendusvahendid ja osutab koduõendusteenust aasta ringi.
Olukord on muutunud pärast esmatasandi tervisekeskuste moodustamist. Tervisekeskuses peab olema tagatud ämmaemanda iseseisev vastuvõtt, füsioteraapiateenuse osutamine ning koduõendusteenuse osutamine. Tervisekeskuste moodustamisel tuleb Eesti Haigekassale (edaspidi Haigekassa) esitada andmed nimetatud teenuse osutajate kohta. Kõik tervisekeskuste koduõendusteenuste osutajad ei ole aga Haigekassa lepingupartnerid.
Seega toimub Haigekassa poolt koduõendusteenuse rahastamine kahel erineval viisil.
1) Haigekassa ja koduõendusteenuse osutaja vahel sõlmitakse leping, milles määratakse ravijuhtude arv ja lepingu summa (rahaline maht).
Eesti Haigekassa 1. veebruaril 2021. a esitatud andmete kohaselt osutab 2021. aastal Tartu linnas koduõendusteenust haiglavõrgu arengukava haiglatest sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum ja kolm valikpartnerit Õenduskontor OÜ, SA Elva Haigla TM ning Annmed OÜ.
2) Tervisekeskuste ravijuhtude arvu ega rahalist mahtu Haigekassa ei määra. Tervisekeskuse tervishoiuteenuse osutaja esitab Haigekassale arved perearsti nimistusse kuuluvatele isikutele koduõendusteenuse osutamise eest jooksvalt.
1. aprilli 2021 seisuga on Tartus moodustatud neli tervisekeskust:
Tasku Meditsiinikeskus (koduõendusteenuse osutaja Tartu Kesklinna Koduõendus OÜ);
Gildi Tervisekeskus (koduõendusteenuse osutaja Tartu Kesklinna Koduõendus OÜ);
Maarjamõisa Tervisekeskus (koduõendusteenuse osutaja SA Tartu Ülikooli Kliinikum);
Annelinna Tervisekeskus (koduõendusteenuse osutaja SA Elva Haigla TM).
Kuna Haigekassa on sõlminud SAga Tartu Ülikooli Kliinikum ja SAga Elva Haigla TM koduõendusteenuse osutamise lepingud otse, siis Maarjamõisa Tervisekeskuse ja Annelinna Tervisekeskuse koduõendusteenuse osutajad osutavad eelnimetatud tervisekeskustele teenust Haigekassaga sõlmitud lepingu mahtude arvel ja tervisekeskuse tervishoiuteenuse osutaja selle kohta arvet Haigekassale ei esita.
Selleks et tagada Tartu linnas koduõendusteenuste osutajate võrdne kohtlemine ja maksta toetust ka nendele koduõendusteenuste osutajatele, kellega Haigekassa ei ole lepingut sõlminud, kuid kes osutavad koduõendusteenust tervisekeskustes (praegu teadaolevalt Tartu Linna Koduõendus OÜ), tuleb muuta määrust. Kuna nendele aastast mahtu ette määratud ei ole, tehakse eelnõuga ettepanek arvestada jooksva aasta teenuste rahaline maht eelmisel kalendriaastal osutatud teenuste rahalise mahu järgi.
Arvestades eeltoodut tehakse eelnõuga ettepanek muuta määruse § 2 (Toetuse andmise kriteeriumid) ja § 3 (Toetuse andmine). Samuti tehakse ettepanek tunnistada kehtetuks määruse § 6 lõige 2, mille kohaselt kinnitab osakond korraldusega raviasutuse aruande vormi, kuna sama paragrahvi lõikes 1 on sätestatud, mis andmeid aruanne sisaldama peab ja aruande vormi kinnitamine osakonna korraldusega ei ole vajalik.
