Protokoll: Keskkonnakomisjoni e-koosolek

Päevakord:
1. Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2018. a määruse nr 29 „Tartu linna jäätmehoolduseeskiri“ muutmine
2. Loa andmine jäätmevaldkonna riigihangete korraldamiseks
3. Informatsioon keskkonnasõbralike ürituste korraldamise juhendist
4. Ettepanek Tartu ökomärgise projekti väljatöötamiseks
5. Kohal algatatud küsimused


1. Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2018. a määruse nr 29 „Tartu linna jäätmehoolduseeskiri“ muutmine

Kuulati Raimond Tamme ettekannet ning Raimond Tamme, Juhan Voolaiu ja Rein Haagi vastuseid küsimustele.

Linnavalitsus teeb eelnõuga ettepaneku sätestada jäätmehoolduseeskirjas eraldi biojäätmete kogumismahuti paigaldamise kohustus kinnistute suhtes, kus on vähemalt viis korterit (seni kümme korterit). Eesmärk on edendada jäätmete liigiti kogumist ning suunata suurem osa biojäätmeid ringlusesse.

Linnavalitsusel paluti saata komisjonile info, kui palju biojäädet tekib ja millised on selle kasutusvõimalused.

Informatsioon võeti teadmiseks.


2. Loa andmine jäätmevaldkonna riigihangete korraldamiseks

Kuulati Raimond Tamme ettekannet, vastuseid küsimustele ja komisjoni liikmete arvamusi.

Eelnõu sisu on Selli tänava jäätmejaama haldamise, ohtlike jäätmete kogumispunktide haldamise ja pakendite kogumispunktide koristamise riighangete korraldamine.

Selli jäätmejaama uue hanke raames kavandatakse muudatustena muuhulgas ka rehvide vastuvõtt, klienditeeninduse koolituse nõue töötajatele, osadele jäätmeliikidele piirhind, mida klientidelt võib küsida, klientide identifitseerimine ID-kaardiga, pikendada jäätmejaama lahtiolekuaegu aprillist oktoobrini jm.
Suurjäätmete vastuvõtule on linnavalitsus planeerinud kehtestada tasu 5 eurot kuupmeetri eest, tasuta saaks ära anda väga korralikke esemed, mida saab taaskasutada. Majanduskomisjon tegi aga ettepaneku vähendada suurjäätmetele kehtestatavat tasu, kuid rakendada seda eranditeta. Ettepaneku mõte on toetada seda, et korralikud esemed viidaks hoopis taaskasutuskeskustesse, samuti ei ole otstarbekas panna jäätmejaama töötajatele kohustust hinnata, milline ese on väga heas korras.

Otsustati:
2.1. võtta informatsioon teadmiseks;
2.2. toetada majanduskomisjoni ettepanekut suurjäätmete vastuvõtmise tingimuste kohta Selli jäätmejaamas.


3. Informatsioon keskkonnasõbralike ürituste korraldamise juhendist

Kuulati Triin Pika ettekannet, vastuseid küsimustele ja komisjoni liikmete arvamusi.

Keskkonnasõbralike kultuurisündmuste korraldamise juhend ning sellega seotud lisamaterjalid annavad kultuurikorraldajatele soovitusi ning praktilisi näiteid, kuidas sündmusi keskkonnateadlikumalt korraldada. Praktilisi juhiseid antakse järgmiste teemade lõikes: materjalid ja ostud, toitlustus ja veekasutus, transport, energia ja ressursitõhusus, arvestamine ümbruskonna ja kogukonnaga, jäätmekäitluse nõuded ning kommunikatsioon.

Juhendi tutvustamiseks korraldavad SA Tartu 2024 ja Tartu linna avalike suhete osakond meediakampaania, mis toimub mai lõpus. Juhendis toodud nõuete täitmist kontrollib 2021. aastal kultuuriosakond. 2021. aasta kogemuste analüüsimise järel on kavas 2022. aastast keskkonnasõbralike kultuuriürituste korraldamise juhendi täitmine kohustuslikuks muuta.

Informatsioon võeti teadmiseks.


4. Ettepanek Tartu ökomärgise projekti väljatöötamiseks

Kuulati Roy Strideri ettekannet.

Ettepanek on luua Tartu ökomärgis, mis innustaks inimesi, ettevõtteid ja avalikku sektorit järgima rohepöördega kooskõlas olevaid tarbimis- ja käitumismudeleid. Süsteemiga liitunud saavad oma eluaseme/kontori uksele/väravale kinnitamiseks vastava märgise. Märgise omanikel on võimalik teenida nö boonuspunkte ja soodustusi. Ökomärgise projekti tuleks kaasata kriteeriume välja töötama ka linnakodanikud ning sellest peaks kujunema rohelise elustiili eest ka rahalist võitu pakkuv kodanikuuhkuse instrument.

Kaspar Alev selgitas, et sarnane teema on ka äsja kehtestatud linna energia- ja kliimakavas. Käimas on kogukondliku leppe ettevalmistamine, leppega saavad kõik liituda ja selle abil soovitakse saavutada kliimakava eesmärke. Alustatud on kõige suurema energiatarbimisega ettevõtete ja organisatsioonide kaardistamisega. Praeguseks pole veel paigas kokkuleppe tekst ja mis aspekte see hõlmama hakkab, linn teeb oma ettepanekud ja sisendit oodatakse kõigilt leppe osalistelt ja huvilistelt. Kindlasti saab märgis ja sellega seotud tunnustamine kokkuleppe oluliseks osaks.

Otsustati:
4.1. positiivse algatuse arendamiseks tuleb komisjonis ettepaneku esitajal ja linnavalitsuse esindajatel teha koostööd;
4.2. kui kogukondliku kokkuleppe esmane kontseptsioon valmib, siis linnavalitsusel tutvustada seda ka keskkonnakomisjonile.