Kultuuriosakond viis 24. juulist kuni 7. septembrini läbi küsitluse, mille eesmärk oli saada ülevaade, millisel määral mõjutas 13. märtsist kuni 17. maini kestnud eriolukord Tartus tegutsevate kultuuri-, spordi- ning noorsootöö valdkonna organisatsioonide tegevust ning jätkusuutlikkust. Huvihariduse ja -tegevuse kohta on linn juba tagasisidet kogunud, kuid teiste koostööpartnerite osas täpsem ülevaade puudus. Lisaks koguti ankeedi abil tagasisidet selle kohta, millisel määral said organisatsioonid toetust erinevatest riiklikest kriisabimeetmetest.
Kokku vastas küsitlusele 77 organisatsiooni, millest 48 on kultuuri-, 19 spordi- ja 10 noorsootööorganisatsioonid. Kokku pidi vastama 25 küsimusele, mille abil on käesolev ülevaade koostatud.
Tavaolukorras korraldatavate ürituste arv aastas vastanud organisatsioonide peale on kokku 6782 ja keskmiselt 108 üritust organisatsiooni kohta. Arvestada tuleb sellega, et küsitlusele vastasid ka pidevat programmi pakkuvad organisatsioonid, näiteks muuseumid, kes pakuvad palju eriilmelisi tegevusi aastaringselt ning seetõttu on korraldatavate ürituste arv kõrge. Pooled vastanutest korraldavad tavaolukorras kuni 30 üritust aastas. Ära jäänud ürituste koguarv eriolukorra tõttu on kokku küsitluses osalenud organisatsioonides 2134, kusjuures pooled vastanutest on märkinud, et ära pidi jätma kuni 6 üritust.
Ära jäänud ürituste prognoositav publikuarv on kokku 77 vastanu hinnangul 215 092. Suurimad üritused, mis publikust ilma jäid olid: AHHAA Robolahing ja Teadlaste öö festival (kokku 59 000 külastajat); Tartu Tudengipäevad (25 000 külastajat); Eesti Lennupäevad (18 000 külastajat); Tartu Elektriteater (10 000 külastajat) ning Tartu Maratoni Kuubik ja Tour of Estonia (kokku 10 000 külastajat).
Viie punkti süsteemis hindasid organisatsioonid enda toimetulekut piirangutega keskmiselt 3.5 punktiga. Peamised piirangud, mida vastanud välja tõid olid seotud mahutavuse ja hajutamisega, välisesinejatest ilmajäämisega, kommunikatsiooni puudumisega seoses piirangute leevendamisega, publikuhuvi langusega ja lisakulutustega seoses kaitsevahenditega. Korraldajad lisasid, et väga palju oli korraldamisel ebakindlust, mis tõi kaasa plaanide pidevat ümberarvestamist ning üritused tuli kas virtuaalselt läbi viia või vabasse õhku kolida.
Vastanutest 44% ehk 34 organisatsiooni pakkusid eriolukorra ajal publikule ka erinevaid virtuaaltegevusi. Põhjuseid, miks organisatsioon eriolukorra ajal virtuaaltegevusi ei pakkunud, märgiti erinevaid. Elektriteater selgitas, et see oleks vajanud nende põhitegevuse ümbermõtestamist, sest nende tegevus omab olulist tähendust just reaalses ruumis. Märgiti ka seda, et ei osatud piisavalt kiiresti reageerida ning mingiks hetkeks oli virtuaalseid tegevusi juba küllalt. Mõne valdkonna puhul ei olnud võimalik tegevusi virtuaalsesse ruumi üle kolida ning mõnel juhul puudusis organisatsioonil võimekus ja vahendid. Suure probleemina toodi välja ka meeskonna demotiveeritust ning kaugtööna tiimina tegutsemise keerukust.
Virtuaaltegevustest, mida pakuti nimetati erinevaid ettevõtmisi nagu virtuaallaat, mälumängud, veebikoolitused, kontsertide ülekanded, virtuaalmaraton ning palju muud. Virtuaaltegevustest osasaajate arvu osas oli tagasiside organisatsioonidelt seinast-seina: toodi välja nii seda, et virtuaalüritusest sai osa vähem inimesi kui ka seda, et samas mahus või kordades rohkem. Paljude organisatsioonide jaoks virtuaaltegevuste pakkumisega lisakulusid ei kaasnenud, kuid kui neid kaasnes, siis need olid seotud veebiplatvormide kasutamisega, videote tootmisega ja tehnikaga.
Vastanutest 49% ehk 37 organisatsiooni ei saanud eriolukorra tõttu tekkinud mõjude leevendamiseks rahalist tuge. 22 neist märkisid, et nad ei kvalifitseerunud ühtegi meetmesse, 8 organisatsiooni ei küsinud kuskilt toetust ning 7 organisatsiooni märkisid, et ei vajanud rahalist tuge. 39-st rahalist tuge saanud organisatsioonist 21 said toetust Kultuuriministeeriumilt ja 20 Töötukassast. Lisaks märgiti, et lisatoetust saadi Haridus- ja Teadusministeeriumist (8), Tartu Linnavalitsuselt (4), Kultuurkapitalilt (3), sponsoritelt (2), EAS-ist (2), Sporditeabe SA-lt (1) ja Tartumaa Spordiliidult (1).
Mitte-rahalist kahju ei osanud vastamise perioodil pooled vastanutest veel hinnata, kuid ebakindlus tuleviku ees oli enamikel vastajatel. Lisaks toodi välja, et järjepidevus katkes ning arendustegevused lükkusid edasi. Mitte-rahalise kahjudena kirjeldati ka personali ja töökorraldusega seonduv: töökoormus suurenes, kaotati osa personalist, kollektiivi ühtsustunne langes ning kvaliteet langes. Külastajate ja publikuga seonduvast kahjust toodi välja usalduse kaotamine ning külastuste arvu langus ka peale eriolukoda. Vastanutest 65% ehk 42 organisatsiooni näevad, et 2020. aasta kevadine eriolukord mõjutab nende tegevuse planeerimist 2021. aastal. Mõjudena toodi välja eelarve vähenemist või samale tasemele jäämist, piirangutega arvestamist ja välisreiside-välisesinejatega seonduvat.
Enamus vastanutest ehk 88% on rahul Tartu Linnavalitsuse poolt saadud info ja toega. Rahulolematust väljendasid ühingud, kes ei taotle Kultuuriosakonnalt raha ja seetõttu pole ilmselt meie tavapärases kommunikatsiooniringis. Peame edaspidi töötama selle nimel, et võimalikult suur osa Tartu kultuurivaldkonnast jälgiks meie kommunikatsioonikanaleid st linna kodulehte ja kultuuriinfo uudiskirja. Rahulolematust märkisid ka ühingud, kes pole rahul, et ürituse toimumata jäämise korral tuli tagastada põhjendatud kuludest üle jäänud toetus ning vastata muudele määrustest tulenevatele tingimustele. Siinkohal on oluline sarnases olukorras kindlasti aegsasti korraldajatele selgitada, millised on toetuse kasutamise tingimused.
Korraldajad ootavad küsitluse tulemuste põhjal mitte-rahalist tuge kolmes aspektis: kommunikatsioon, teavituskampaaniad ja heade praktikate vahendamine. Kommunikatsiooni all on silmas peetud jätkuvat info jagamist, et organisatsioonid oleksid kursis koroonaviiruse levikuga ja selle mõjudega organisatsioonide tööle. Teavituskampaaniate all on korraldajatel ootus, et lisaks ürituste kohta info jagamisele, teeks Tartu Linnavalitsus ka positiivse kampaania publikuusalduse tagasivõitmiseks, kinnitades, et kultuuriüritusi on võimalik ohutult külastada. Korraldajatel on ka suur huvi kuulda teiste korraldajate kogemustest.
Küsitluse tulemuste põhjal on oluline jätkata samas vaimus operatiivset ja selgete sõnumitega infovahetust partneritele, mida seni on ka tehtud. Kaks asja, mida tasuks kaaluda on uue küsitluse läbiviimine 2021. aasta suvel ja koostöös Avalike suhete osakonnaga positiivse kampaania välja töötamine, et piirangute leevenemisel ja kultuurielu taastumisel oleks tagatud ka selge linnapoolne kommunikatsioon tartlastele ohutu kultuurikogemise võimaluste kohta.
Informatsiooni koostas
Kristiina Avik
Kultuuriteenistuse juhataja