EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
22. september 2020. a. nr LV-IP-0239 |
| Tartu Linnavolikogule otsuse "Tartu linna eelarvestrateegia 2021-2024 heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine" eelnõu esitamine |
Võttes aluseks Tartu Linnavolikogu 19. aprilli 2012. a määruse nr 65 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord" § 11 lg 1 ja § 12 lg 4 ja Tartu Linnavolikogu 10. oktoobri 2019. a määrusega nr 79 "Tartu linna arengukava 2018-2025 uue redaktsiooni kinnitamine", Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kiita heaks Tartu linna eelarvestrateegia 2021-2024 vastavalt lisadele ja suunata see avalikule väljapanekule.
2. Määrata avaliku väljapaneku kestuseks 12. oktoober - 8. november 2020 ja avaliku väljapaneku kohaks Tartu linna veebileht.
3. Otsus jõustub vastuvõtmisele järgnevast päevast.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule otsuse "Tartu linna eelarvestrateegia 2021-2024 heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine" eelnõu esitamine " juurde
Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa. Käesolev eelarvestrateegia võetakse vastu küll iseseisvalt ja arengukava muutmisettepanekutest eraldi, kuid olemuslikult on tegemist arengukava neljanda osaga. Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks. Eelarvestrateegia koostamisel on juhindutud Tartu linna arengukavast aastateks 2018-2025 ja teistest linna arengudokumentidest, KOFSi normidest ning OECD nõuannetest Eestile. Olulisemad üldist majanduskeskkonda puudutavad eeldused põhinevad Maailmapanga, IMFi, OECD, Euroopa Komisjoni, EV Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga prognoosidel.
Maailmamajandust tabas 2020. aastal kriis, millist polnud varem nähtud. Covid-19 koroonaviirus viis paljudes riikides eriolukorra kehtestamisele ja majanduste osalisele sulgemisele. Viirusega võitlemise majanduslikud tagajärjed on osutunud niivõrd rängaks, et prognooside kohaselt on globaalne majandus tervikuna 2020. aastal languses. 2021. aasta globaalne SKT saab IMF hinnangul olema ligi 6,5 protsendipunkti madalam, kui see olnuks ilma covid-19 viiruseta. Euroala majanduskasvuks prognoositakse 2020. aastal -10,2% ning 2021. aastal 6%. Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt oodatakse 2020. aasta Eesti majanduskasvuks -5,5%. 2021. aastal toimub 4,5% taastumine, millele järgneb majanduskasvu aeglustumine. Viiruse mõju jääb märgatavalt Euroopa Liidu keskmisest väiksemaks, kuid selle mõju Tartu linnale on olnud tuntav ning kriisi mõjud on kujundanud ka eelarvestrateegia numbreid.
Tartu linn lähtub vastutsüklilise eelarvepoliitika põhimõtetest. See majandusteoorias tunnustatud lähenemine toetab finantsilist jätkusuutlikkust paljudeks tulevasteks aastateks. Käesolevas eelarvestrateegias on püütud leida lähenemine, mis kõige paremini vastab reaalsetele Tartu linna vajadustele. Eelarvestrateegias on kavandatud liikumine eelarve tasakaalu suunas. See loob baasi linna finantspositsiooni paranemisele. Linna netovõlakoormus püsib eelarvestrateegia kohaselt suhteliselt stabiilne.
Eelarvestrateegia koostamisel on olnud oluline säilitada Tartu linna võimekus panustada linna arengusse. Seetõttu on kogu eelarvestrateegia perioodi jooksul kavandatud hoida põhitegevuse kulude kasv ligikaudu üldise hinnatõusu tasemel (va tööjõukulud, mis on kavandatud ligikaudu prognoositavast Eesti keskmisest palgataseme tõusust lähtudes). See võimaldab eelarvestrateegia perioodil investeerida linna põhivarasse 111 mln eurot.