EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
20. november 2019. a. nr LVK-M-0090 |
| Maamaksumäära kehtestamine 2020. aastaks |
Määrus kehtestatakse maamaksuseaduse § 5 lõike 1 ja § 11 lõike 4 alusel.
§ 1. Maamaksumäär
(1) Kehtestada 2020. aastal Tartu linna haldusterritooriumil ühtseks maamaksumääraks 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
(2) Kehtestada 2020. aastal Tartu linna haldusterritooriumil põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksumääraks 2 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a.
Maa korraline hindamine on maksustamise eesmärgil perioodiline hindamine, mille tulemusel leitakse maa väärtus tsoonide ja sihtotstarvete või kõlvikute kaupa. Maa korraline hindamine toimus Eestis 2001. aastal ning hindamise tulemused kinnitati keskkonnaministri 30.11.2001 määrusega nr 50 "Maa korralise hindamise tulemuste kehtestamine".
Maamaksumäär
Maamaksuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on maamaksumäära suurus 0,1 kuni 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas ning maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu hiljemalt maksustamisaasta 31. jaanuariks. Muudetud maksumäära rakendatakse maksustamisaasta algusest.
Maamaksuseaduse § 11 lg 4 kohaselt on maksusoodustusena põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr 0,1 kuni 2 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Eelmisel aastal kehtestati Tartu linnas selleks maksimaalne määr 2%.
Maksumäära muutmise korral esitab linnavalitsus linnavolikogu poolt muudetud maamaksumäärad maamaksu infosüsteemi (MAKIS) hiljemalt maksustamisaasta 1. veebruariks. Kui nimetatud tähtpäevaks ei ole muudetud maksumäärasid maamaksu infosüsteemi sisestatud, arvutatakse maamaks eelmisel aastal kehtinud määra järgi. Maamaksumäärad avaldatakse maksu- ja tolliameti veebilehel. Aastatel 2002-2018 oli Tartu linna haldusterritooriumil maamaksumäär 1% maa maksustamishinnast ja 2019. aastal 2%. Tartu linna eelarvestrateegia aastateks 2020-2023 näeb ette maamaksumääraks alates 2020. aastast 2,5% maa maksustamishinnast.
Maamaksuseaduse § 5 lõike 2 kohaselt võib volikogu maamaksumäära kehtestada ka diferentseeritult maa hinnatsoonide kaupa. Tartu linnas on siiani kasutatud ühtset maksumäära kogu territooriumil ning on ka edaspidi mõistlik kehtestada ühtne maksumäär kogu Tartu linna haldusüksuse territooriumil.
Maamaksu maksmine
Maamaksuseaduse § 6 järgi laekub maamaks omavalitsusüksuse eelarvesse. Maamaksu tasumisel on tähtaejad 31. märts ja 1. oktoober. Kuni 64-eurose maamaksu peab ära maksma 31. märtsiks. Üle 64-eurose maksusumma puhul peab maksumaksja tasuma 31. märtsiks vähemalt pool summast, kuid mitte vähem kui 64 eurot ning ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.
Maamaksuseaduse § 7 lg 3 kohaselt maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla viie euro. Summeeritakse kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil asuvad ühe maksumaksja omanduses olevate maatükkide eest tasutavad maksusummad.
Maamaksu vabastus
Alates 1. jaanuarist 2013. a on maamaksuseaduse § 11 lg 1 kohaselt maamaksust vabastatud maa omanik (sealhulgas korteriomandi omanik) või maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas tiheasustusega alal kuni 1500 m² ulatuses ja hajaasustusega alal kuni 20 000 m² ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on rahvastikuregistri andmetel tema elukoht. Maamaksuseaduse § 11 lg 3 kohaselt, kui maa on ühis- või kaasomandis, siis ühis- või kaasomanikud vabastatakse maamaksust tiheaasusutusega alal kokku kuni 1500 m² ulatuses ja hajaasustusega alal kokku kuni 20 000 m² ulatuses (mitte ei saa iga ühis- või kaasomanik 1500 m² või 20 000 m² ulatuses maksuvabastust). Nimetatud säte ei kohaldu korteriomandite omanikele.
Koduomanikuna maksuvabastuse saamiseks ei pea isik avaldust esitama, vaid see toimub automaatselt, kui sellel maal asuvas hoones on isiku elukoht. Rahvastikuregistri andmeid kontrollitakse iga aasta 1. jaanuari seisuga.
Maamaksuseaduse § 11 lg-d 5 ja 6 lubavad täiendavalt vabastada maamaksust pensioni saajad või osalise või täielikult puuduva töövõimega isikud ning represseeritud isikud kirjaliku avalduse alusel volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras. Tartu Linnavolikogu 21. detsembri 2017. a määruse nr 5 "Maamaksust vabastamise kord" § 1 järgi on Tartu linna haldusterritooriumil pensionisaajate, represseeritute ja osalise või puuduva töövõimega isiku maksuvabastuse summa suurus 25 eurot ühe maksuvabastuse saaja kohta.
Rahandusministeeriumi selgituste kohaselt on maamaksuseadusest tulenevalt kohaliku omavalitsuse üksusel õigus pensioni saajad või osalise või täielikult puuduva töövõimega isikud ning represseeritud isikud vabastada täiendavalt maamaksust samadel tingimustel nagu koduomaniku maksuvabastus ehk siis ainult selle maaüksuse osas, kus asuvas hoones on tema elukoht. Seega on täiendavat maksuvabastust võimalik saada ainult ühe kinnistu eest juhul, kui koduomaniku maksuvabastus ei kata kogu kinnistu maamaksu.
Maamaksuseaduse § 111 lg 3 järgi maksuvabastuse või maksusoodustuse esinemisel maksuvabastused ja soodustused summeeritakse. Näiteks kui isik saab maksuvabastust koduomanikuna ja ta on ka esitanud avalduse pensionisaajana ja/või represseerituna, siis lisandub koduomaniku maksuvabastusele ka pensionissaaja või represseeritu maksusoodustus kuni 25 eurot või mõlema soodustuse liigi korral 25+25 eurot. Seda muidugi juhul, kui koduomaniku maksuvabastusest jääb veel maksusoodustuse andmiseks vaba summat.
Maksust laekuv tulu
2020. aastal laekuva maamaksu prognoosi tegemisel on võetud aluseks 7. oktoobri 2019. aasta seis. Nimetatud seisuga on maksustatud 14 684 krunti, mis rahaliselt väljendatuna (2% maksumäära korral) aasta arvestuses on ligi 2 230 000 eurot. Maamaksukohustuslasi (kelle maamaks ka peale soodustuse saamist jääb viis eurot ja enam) on 15 807, kellest füüsilisi isikuid on 13 907 ja juriidilisi isikuid 1900.
Eelpool nimetatud summast tuleb lahutada alla viieeurose aastamaksuga krundi omanike maamaks ning koduomanike maksuvabastus ja pensionäride/osalise või puuduva töövõimega isiku/represseeritute maamaksu soodustus. Koduomanike ja pensionäride/osalise või puuduva töövõimega isiku/represseeritute maksuvabastusega saamata jääv summa sõltub sellest, kui paljude elukohaks rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari seisuga on sellel maal asuv elamu.
Alljärgnevalt on toodud tabelina prognoositavad maamaksu laekumised erinevate maksumäärade korral (tuhat eurot). Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr on kõigi arvestuste puhul 2%.
Maksumäär | 2,0% | 2,1% | 2,3% | 2,5% |
| 1. Prognoositav maamaksu laekumine ilma mahaarvestusteta (tuhat eurot) | 2230 | 2340 | 2560 | 2780 |
| 2. Alla 5 euro aastamaksuga kruntide ja korterite omanikud (tuhat eurot) | 81 | 79 | 74 | 68 |
| 3. Koduomaniku maamaksuvabastus tiheasustusega alal kuni 1500 m² ulatuses ja hajaasustusega alal kuni 2 ha ulatuses (tuhat eurot) | 607 | 639 | 704 | 769 |
| 4. Pensionisaaja ja/või represseeritute või osalise või puuduva töövõimega isiku maamaksu soodustus 25 eurot (tuhat eurot) | 2 | 2 | 2 | 2 |
| Prognoositav maamaksu laekumine koos ülaltoodud algandmete veergudest 2, 3 ja 4 mahaarvamisega (tuhat eurot) | 1540 | 1620 | 1780 | 1941 |
