Protokoll: Kultuurikomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Märja alevikus tänava ruumikuju muutmine ja kohanime määramine
2. Tartu Linnavolikogu 21. veebruari 2019. a määruse nr 54 "Eduka sportlase, võistkonna ja treeneri preemia" muutmine
3. Tiigi Seltsimaja tegevus ja ülevaade rahvakultuuri valdkonnast
4. Kohal algatatud küsimused.


1. Märja alevikus tänava ruumikuju muutmine ja kohanime määramine

Kuulati Reno Laidre ettekannet ja vastuseid küsimustele.

Linnavalitsus teeb ettepaneku muuta Märja alevikus Aisa tänava ruumikuju ja anda tänava harule nimeks Aisa põik.

Otsustati eelnõu toetada (poolt 11, vastu ei ole).


2. Tartu Linnavolikogu 21. veebruari 2019. a määruse nr 54 "Eduka sportlase, võistkonna ja treeneri preemia" muutmine

Kuulati Mihkel Leesi ettekannet.

Eelnõuga täiendatakse kõrgetasemeliste võistluste loetelu, premeerimisel koheldakse Eesti koondise eest võistlevat võistkondliku spordiala sportlast võrdselt individuaalala sportlasega ning lubatakse premeerida ka sportlasi, kes on rahvastikuregistris Tartu elanikud, aga treenivad ja võistlevad Tartust väljaspool olevas klubis, kuna antud alaga pole võimalik Tartus tegeleda.

Otsustati eelnõu toetada (poolt 12, vastu ei ole).


3. Tiigi Seltsimaja tegevus ja ülevaade rahvakultuuri valdkonnast

Kuulati Marleen Viiduli ja Maris Peebo ettekannet, Marleen Viiduli, Maris Peebo, Tiina Konseni ja Riho Leppoja vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.

Marleen Viidul andis ülevaate Tartu rahvakultuurivaldkonnast. Suurem osa Tartu rahvakultuurivaldkonna kollektiividest on endale sobiva tegutsemiskoha leidnud. Kõige suurem nõudlus prooviruumide järele kogu huvitegevuse valdkonnas on esmaspäevast reedeni kell 17-20. Vaja on ka vahendite (noodid, pillid, riided, jalanõud jms) hoiuruume. Linnavalitsus on seisukohal, et uue kultuurimaja rajamise asemel on mõistlikum kasutada olemasolevat linnavara efektiivsemalt. Kavas on kaardistada linna hooned ja asutused (koolid, lasteaiad), mis võiksid aidata leevendada ruumivajadust, ning töötada välja ruumide rentimiseks sobiv süsteem, mõistlik kulude ja tulude mudel, mis motiveeriks linnaasutusi oma ruume rentima. Eesmärk on uus poliitika ellu viia 2020. aasta sügiseks ja pakkuda kollektiividele võimalust rentida oma tegevuseks linna asutuste saale, klasse ja teisi sobivaid ruume.

Küsimustele vastates selgitas Marleen Viidul, et mitmete koolidega on juba igapäevase positiivse praktika näited olemas, selle eeskujul tuleb ka teiste suhtumist muuta. Kõik küsimused (personali kohalolek pärast tööaega, ruumide koristus- ja elektrikulu tasumine jne) on läbiräägitavad ja lahendatavad.

Komisjonis märgiti, kollektiivid vajavad lisaks prooviruumidele ka esinemisväljundit ja selle pakkumine võiks olla eraldi kultuurimaja üks mõte. Turuhinnaga saalide rentimine (nt Vanemuise kontserdimaja) käib harrastuskollektiividele üle jõu.
Marleen Viidul selgitas, et kollektiivide esinemist on võimalik linnal toetada n-ö sündmusepõhiselt. Laste- ja noortekollektiividele soodushinnaga esinemisaegade teemat saab arutada Eesti Kontserdiga sõlmitava lepingu ettevalmistamise käigus.

Maris Peebo tutvustas Tiigi Seltsimaja ajalugu, eesmärke ja regulaarselt korraldatavaid üritusi.

Nikolai Põdramägi tegi komisjonile ettekande "Kas Tartu vajab uut kultuurimaja?" ja oli seisukohal, et Tartul on vaja kultuurimaja, sest ükski multifunktsionaalne keskus nagu Poe tänava parki planeeritav kultuurikeskus ei hakka seda rolli täitma.

Teiste komisjoni liikmete sõnavõttudes jäi valdavalt kõlama mõte, et kultuuriosakonna pakutud suund kasutada efektiivsemalt olemasolevat linnavara, on mõistlik. Linnaasutusi tuleb julgustada rohkem oma ruume välja rentima ja on vaja välja töötada linna ühtne poliitika selle soodustamiseks.

Märgiti, et tippaegadel jääb ruume puudu ka siis, kui ehitada päris uus kultuurimaja, tekib uus konkurentsiolukord. Leiti, et linn peaks saama ka selge ülevaate, milline on kollektiivide esinemisvajadus ja seda toetama.

Komisjonis leiti, et avatud diskussioon nii olulisel teemal on väga vajalik ja leiti, et komisjoni esimees võiks pakkuda oma artiklit Tartu Postimehele avaldamiseks.

Informatsioon võeti teadmiseks.


4. Kohal algatatud küsimused.

Indrek Kalda tõi esile teema, et vene emakeelega lastele eesti keele õpetamise tase koolides on halb, õpilased saavad hea hindega lõputunnistuse, kuid tegelikult ei oska eesti keelt isegi algtasemel. On vaja oluliselt tõhusamat järelevalvel ja kohaliku omavalitsuse kui koolipidaja selget vastutust.

Komisjonis leiti, et see teema tuleb edastada hariduskomisjonile.