Õigusakti eelnõu: Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" muutmine" eelnõu esitamine

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 kõike 1 alusel.

§ 1. Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" § 10⁶ lõiget 1 muudetakse ja selles asendatakse number 16 numbriga 14.

Tartu Linna Noortevolikogu loomise protsessis arutati 2017. - 2018. aastal kõrvalteemana ka kaasava eelarvega seonduvat. Selgesõnaliselt tõstsid noored üles kaasava eelarve rahvahääletuse vanuse alampiiri langetamise 9.01.2019 toimunud osaluskohvikus.

Kaasava eelarve korraldus Tartus

Vastavalt Tartu Linnavolikogu 11.10.2012 määrusele nr 743 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/401022013052?leiaKehtiv) on kaasava eelarve objekt Tartu linnaga seotud investeeringuobjekt, mis peab pakkuma avalikku hüve ja olema avalikus kasutuses ning objektist ei tohi tekkida ebamõistlikke kulusid linna järgnevate aastate eelarvetele. Kaasava eelarve menetluse käigus võib idee esitada igaüks. Kaasava eelarve rahvahääletusel saab osaleda iga vähemalt 16-aastane isik, kelle elukoht on rahvahääletuse ajal Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas. Iga rahvahääletusel osalev isik saab hääletada kuni kolme erineva endale meelepärase idee poolt. Rahvahääletus viiakse läbi elektrooniliselt.

Tartu kaasava eelarve hääletuses osalejate statistiline pilt

Vanuses 16-19 on aastate jooksul jäänud hääle andjate osakaal vahemikku 1,4-3,2% kõikidest hääletajatest. 2018. aastal oli vanuses 16-19 2% ehk 126 hääletajat. Kokku andis eelmisel aastal enda hääle kaasava eelarve protsessis 6,6% ehk 5291 inimest hääletamisealisest elanikkonnast.

2018. aastal võitnud ideede poolt hääletanute keskmine vanus oli mõlemal juhul 41 ning kõikide hääletajate keskmine vanus oli 42. 2017. aastal võitnud ideede poolt hääletanute keskmised vanused olid 42 ja 44 ning kõikide hääletajate keskmine vanus oli samuti 42.

Kõige madalama keskmise hääletaja vanusega idee oli aastal 2017 „Nutiseadme laadimispunktid“ - selle idee poolt hääletanute keskmine vanus oli 36 eluaastat. 2018. aastal oli samuti kõige nooremat sihtrühma kõnetavate ideede poolt hääletanute keskmine vanus 36. Nendeks ideedeks olid „Sõpruse Park“ (idee nr 19) ning „Pump track koos betoonist kausiga“ (idee nr 17).

Seega statistikale tuginedes võib tõdeda, et kõige noorema vanuserühma seas on kaasava eelarve protsessis hääle andmine veelgi vähem populaarne kui elanike seas keskmiselt. Noorte hääled ei ole saanud ühegi võitnud idee puhul otsustavaks.

Kaasava eelarve kogemused teistes Eesti linnades

Rahandusministeeriumi koostatud „Kaasava eelarve juhendile“ ning internetist leitavale informatsioonile tuginedes on kaasava eelarve rahvahääletusel valiku tegemise õigus Eesti erinevates kohalikes omavalitsustes alates 16. eluaastast. Sellise vanusepiiri on kehtestanud 2019. aasta seisuga 27 üksust: Elva vald, Haapsalu linn, Haljala vald, Harku vald, Hiiumaa vald, Jõgeva vald, Järva vald, Kastre vald, Keila linn, Koeru vald, Kose vald, Lääne-Nigula vald, Lüganuse vald, Narva-Jõesuu linn, Paide linn, Põhja-Pärnumaa vald, Põltsamaa vald, Põlva vald, Rapla vald, Saaremaa vald, Saku vald, Tapa vald, Tartu vald, Türi vald, Viljandi linn, Vinni vald ja Väike-Maarja vald.

2018. aastal kasutas kaasava eelarve mudelit kokku 20 omavalitsust. Hääletajate osalus on olnud vahemikus 3–8 protsenti, mis on võrreldes teiste riikidega hea tulemus.

Sellele informatsioonile tuginedes saaks Tartu linn olla esimene, kes langetab kaasava eelarve rahvahääletuse vanust 16lt 14le. Tartu linn oli ka esimene omavalitsus Eestis, kes rakendas kaasava eelarve praktikat eelarve planeerimisel.

Kaasava eelarve rahvahääletuse vanuse alampiiri langetamisega kaasnevad riskid ja võimalused

Võimalik risk on, et noori on hääletusel ebaproportsionaalselt palju ja see mõjutab tulemust. Tartu Linna Noortevolikoguga toimunud mitteformaalses arutelus nägid mõned noortevolikogu liikmed riski, et noored võivad olla lihtsamini täiskasvanute poolt mõjutatud ning tekib olukord, kus noor valib idee, mis on näiteks perekonnas eelistatud või kooli poolt esile tõstetud. Selle riski realiseerumine ei ole tõenäoline, sest üldine osalus hääletamisel on liiga madal, et ühe vanuserühma hääled saaks otsustavaks. Samuti on seatud kaasava eelarve objektidele täpsemad nõuded (vt https://www.tartu.ee/et/kaasav-eelarve):

• Kaasava eelarve idee võib esitada igaüks.
• Kaasava eelarve objektiks võib olla Tartu linnaga seotud investeeringuobjekt maksumusega kuni 100 000 eurot. Kuna kaasava eelarve kogusummaks on 200 000 eurot, tagab see vähemalt kahe idee elluviimise.
• Kaasava eelarve raha eest elluviidav investeering peab pakkuma avalikku hüve, peab olema avalikus kasutuses, ei tohi tekitada ebamõistlikke kulusid linna järgnevate aastate eelarvetele, tuleb realiseerida 2020. aasta jooksul.
• Rahvahääletusel toetust leidnud kahe enim hääli saanud investeeringuobjekti realiseerimise korraldab linnavalitsus.

• ideest osasaajate hulka,
• mõju linnaruumile,
• originaalsust,
• kogukonna koostöö soosimist,
• aktiivsete eluviiside soosimist.

Olulisim rahvahääletuse vanusepiiri langetamise mõju on noorte senisest suurem kaasamine linnaelu otsustesse. Selleks vajaliku noorte kodanikuharidusliku kompetentsi parandamist tõendavad aastati võrreldavad IEA (International Association for Evaluation of Educational Achievement) Rahvusvahelise Kodanikuhariduse Uuringu tulemused (vt https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika-0). Uuringu andmetel ei ole paraku koos teadmiste kasvuga paranenud sekkumisvalmidus - on väga suur (30% ja enam) lõhe noorte käitumiskavatsuste ja realiseeritud käitumise vahel. Hääletamisea langetamine kaasava eelarve protsessis on üks võimalus noortele nende jaoks arusaadava otsustesse sekkumise võimaluse loomiseks.

Ei ole tähtsusetu, et kuna Tartus on otsustatud juba anda ka 14-15aastastele võimalus linnaelus kaasarääkimiseks läbi osalemise Tartu Linna Noortevolikogu valimistel, siis vanusepiiri langetamine kaasava eelarve hääletusel on järgmine samm noorte suurema kaasamise ja usaldamise suunas.

Kokkuvõte

Tartu Linnavalitsuse vaatepunktist on vanusepiiri langetamine kaasava eelarve hääletamisel võimaliku positiivse mõju ja väheste riskidega muudatus.