Õigusakti eelnõu: Informatsioon linnavolikogu revisjonikomisjonile Tartu linna 2018. aasta eelarve täitmise kohta

Linna 2018. a eelarve kinnitati volikogu 21.12.2017. a määrusega nr 6 tulude-kulude tasakaalus 174 689 tuhat eurot. Aasta jooksul suurendati eelarvet 13 682 tuhande euro võrra ehk 7,8%. Lõplikuks linna 2018.a eelarve mahuks kujunes 188 371 tuhat eurot.

		tuhat eurot
Eelarvet muudeti kokku		13 682
1. Volikogu poolt on kahe lisaeelarvega muudetud kokku järgmistel põhjustel:		18 751
1) Aasta alguse vabade vahendite suunamine kulude katteks		6 513
2) Kavandatust rohkem saadud toetust riigi tasandus- ja toetusfondist (sh suurenes toetus õpetajate tööjõukuludeks 2671 tuhat eurot ja tõhustatud ning eritoega laste õppe korraldamiseks 1046 tuhat eurot)		5 787
3) Laenu võtmine või võlakirjade emiteerimine hoonestusõiguse tagasiostmiseks		2 776
4) Üksikisiku tulumaksu kavandatust parem laekumine		2 275
5) Saadud toetusi erinevate põhitegevuslike projektide rahastamiseks		1 143
sh	riigiasutustelt	674
	valitsussektori sihtasutustelt	293
	mitteresidentidelt	110
	muudelt residentidelt	43
	avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt	23
6) Toetused investeeringuteks, sh:		89
	Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt Narva maantee ülekatteks	314
	Est-RUS piiriülene koostöö raames seoses Lodjakoja ehituse edasilükkumisega	-312
	Ettevõtluse Arendamise SA-lt kergliiklusteede ehitamiseks ja Lasteaed Naerumaa ehitustööde lõpetamiseks	57
	Osaühingult Embach Tartu Laululava vana katlamaja rekonstrueerimiseks	20
	Kultuuriministeeriumilt Raadi kalmistu idamaise kabeli rekonstrueerimiseks	10
7) Renditulu laekumine kasvas põhiliselt kommunaalmaksetena koolide majandustegevuses		98
8) Teede ja tänavate sulgemise maksu kavandatust parem laekumine I poolaastal		50
9) Muude tulude laekumine (kindlustushüvitised ja laekumised kohtuotsuste alusel )		42
10) Liisingautode müük		29
11) Tulud keskkonnaalasest tegevusest seoses keskkonnajaamade senisest kõrgemate hindadega		9
12) Laekumised spordi- ja puhkealasest tegevusest (Ilmatsalu võimla anti SA Tartu Sport kasutusse)		-1
13) Tulu sotsiaalabialasest majandustegevusest (Tähtvere Päevakeskuses lõpetati toitlustusteenuse osutamine)		-11
14) Laekumised lasteaedadele (toiduraha lapsevanematelt) seoses laste arvu täpsustumisega)		-12
15) Seoses maamaksu määrade ühtlustamisega - endisel Tähtvere valla territooriumil oli maamaksu määr kõrgem		-36
2. Täiendavalt saadud toetuste ja muude sihtotstarbeliste tulude arvel, vastavalt linna Eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra §-le 24 muudetud kokku:		-5 069
1) Tekkepõhisele eelarvestamisele ei kuulu käibemaksu laekumine ja tasumine		-1 698
2) Saadud kokku sihtotstarbelisi toetusi erinevate põhitegevusega seotud projektide teostamiseks, sh:		1 131
Valitsussektori sihtasutustelt		697
sh olulisemad:
Kutsehariduskeskuse erinevate projektide rahastamiseks sh suurim (150 tuhat eurot) SA-lt Archimedes õpirände projektile		507
Erinevatelt sihtasutustelt üldhariduskoolide projektide rahastamiseks		123
Hajaasustuse programmi raames veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks		23
Mitteresidentidelt		216
sh olulisemad:
Linnakantseleile SmartEnCity kuludeks		54
Kutsehariduskeskusele seitsme projekti teostamiseks		66
Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale kaasavama ja integreerituma linnaplaneerimise praktika arendamiseks		46
üldhariduskoolide projektide rahastamiseks		34
Riigiasutustelt kokku		193
sh olulisemad:
Haridus- ja teadusministeeriumilt (sh Kutsehariduskeskusele täiskasvanu koolituseks 80 tuhat eurot)		110
Sotsiaalministeeriumilt (sh Noortegarantii tugisüsteemi arendamiseks ja testimiseks17 tuhat eurot)		43
Põllumajandusministeeriumilt (PRIA) piimaprogrammi ja mahepõllumajandusega tutvumise projektide katteks		30
Muudelt residentidelt sponsorluse korras ja /või projekti kaasfinantseerimiseks		21
Avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt (Töötukassa, Eesti Kultuurkapital)		4
3) Sihtotstarbelisi toetusi investeeringuteks saadi vähem, sh:		-4 333
Projekti SmartEnCity raames seoses korteriühistute renoveerimistööde lükkumisega 2019. aastasse		-2500
Rattaringluse projekti raames - seoses hankega kaasnenud kohtuvaidlusega lükkus lepingu sõlmimine aasta lõppu ja lepingu täitmine 2019. aastasse		-2083
Haridus- ja teadusministeeriumilt laekus Kutsehariduskeskuse hoone Põllu 11a remondiks		250
4) Laekus muid ettearvamata tulusid (trahv lepingu rikkumise eest, kindlustushüvitised, välireklaamide elektrikulu)		22
5) Saadud mittesihtotstarbelist toetust riigi toetusfondist asenduskodu kulude katteks		-7
6) Nõuete vähenemine (Kutsehariduskeskuse projektide sildfinantseerimise korras tehtud kulude katteks)		-184

Põhitegevuse tulude eelarve täitus 2018. aastal 103% ehk tulud kokku olid 155,9 miljonit eurot. Suurimaks tuluallikaks on Tartu linnas üksikisiku tulumaks, mis moodustas üle poole kõikidest põhitegevuse tuludest. Füüsilise isiku tulumaksu laekus kassapõhiselt 79,7 miljonit eurot ehk 102% eelarvest (aastaga kasv 11,9%). Tekkepõhine täitmine oli 82,3 miljonit eurot ehk 105% eelarvest (tekkepõhiselt oli kasv aastaga 17,8%). Tulumaksu laekumise kasv tuleneb eelkõige palgataseme tõusust ja vähemal määral ka tööhõive (maksumaksjate arvu) kasvust. Rahandusministeeriumi andmetel oli 2018. a Tartu linna keskmine väljamakse 1258 eurot (aastaga kasv 84 eurot ehk 7,2%). Riigi keskmine väljamakse oli 1244 eurot (aastaga kasv 7,2%). 2018. a keskmine maksumaksjate arv oli Tartus 43702 maksumaksjat (aastaga kasv 793 maksumaksjat ehk 1,9%). Riigi keskmine maksumaksjate arvu kasv oli 2,1%. Maksutulude eelarve täitus 105% ehk tulud kokku olid 84,6 miljonit eurot. Lisaks tulumaksule täidavad eelarve tulupoolt veel maamaks ning kohalikest maksudest reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ning parkimistasu. Kaupade ja teenuste müügitulu oli 16,8 miljonit eurot ehk 103% eelarvest. Toetusi tegevuskuludeks laekus 53,8 miljonit eurot ehk 101% eelarvest. Sellest 40,5 miljonit eurot moodustavad tasandus- ja toetusfond. Muid tegevustulusid laekus 0,7 miljonit ehk 91% eelarvest. Sellest 0,4 miljonit moodustavad trahvid.

Põhitegevuse kulude maht oli 138,6 miljonit eurot ehk 97% eelarvest. Suurimad väljaminekud ehk 83 miljonit eurot on olnud hariduse valdkonnas. Tegevuskuludest kokku moodustasid tööjõukulud 71,0 miljonit eurot (sh töötasud 52,9 miljonit eurot), majandamiskulud 49,4 miljonit eurot ja muud kulud 0,8 miljonit eurot. Toetusi on antud 17,4 miljonit eurot. Põhitegevuse tulem ehk põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe oli 17,3 miljonit eurot.

Investeerimistegevuse tulude eelarve täitus 67% ehk 9,6 miljonit eurot. Eelarve jäi täitmata peamiselt põhivara soetuseks saadava sihtfinantseerimise vähemlaekumiste tõttu kuna tööd lükkusid 2019.aastasse.
Investeeriti 29 miljonit eurot ehk 81% eelarvest. Suurimate investeeringutena võib nimetada Raatuse kooli (5,6 miljonit eurot), Variku kooli (2,2 miljonit eurot), Maarjamõisa lasteaeda (2 miljonit eurot), korteriühistute renoveerimist SmartEnCity raames (1,1 miljonit eurot), Tamme kooli (0,97 miljonit eurot), Ihaste kergliiklusteed (0,96 miljonit eurot), Forseliuse kooli (0,93 miljonit) ja Maarja Tugikeskuse peremajade projekteerimist (0,92 miljonit).

Võrdluseks toodud 2017.a eelarve täitmine on toodud kassapõhisena ning sisaldab ka haldusreformi käigus Tartu linnaga liitunud Tähtvere valla näitajaid.

Objektiti on eelarve täitmise protsent madalam järgmistel objektidel:

• 2 innovaatilise lahendusega ülekäigurada
• M.Reiniku Kooli hoovi arendamine (kaasav eelarve). Ehitustööd jäävad 2019. a.
• Toetus SA-le Maarja Kirik. Toetus kasutatakse 2019.a.
• Raekoja plats 14 ruumide remont. Projekteerimistööd lõpevad ja ehitustööd toimuvad 2019. a.
• Rattarendisüsteemi arendamine
• Lodjakoja ehitamine. Alustati projekteerimistöödega. Projekteerimistööd lõpevad 2019. a. ja ehitustööd toimuvad 2019.-2020. a.
• Riia tn tunneli ja viadukti projekteerimine
• Annelinna Gümnaasiumi rekonstrueerimise projekteerimine. Projekteerimistööd lõpevad 2019. a. ja ehitustööd toimuvad 2019.-2020. a.