| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
19. märts 2019. a. nr LV-IP-0042 |
| Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu linna õhukvaliteedi parandamise kava benso(a)püreeni osas" eelnõu esitamine | |
| KUULATI: | Rein Haagi ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. võtta teadmiseks avaliku arutelu tulemused;
2. esitada Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu linna õhukvaliteedi parandamise kava benso(a)püreeni osas" eelnõu koos avalikul väljapanekul tehtud ettepanekutega ja linnavalitsuse seisukohtadega;
3. ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Raimond Tamm. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Määrus kehtestatakse Tartu Linnavolikogu 19. aprilli 2012. a määruse nr 65 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord " § 15 lg 4 alusel, arvestades atmosfääriõhu kaitse seaduse § 73 lg 2, Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2018. a määrust nr 37 "Tartu linna arengukavaga aastateks 2018-2025",
§ 1. Tartu linna õhukvaliteedi parandamise kava benso(a)püreeni osas võetakse vastu vastavalt lisale.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu linna õhukvaliteedi parandamise kava benso(a)püreeni osas" eelnõu esitamine " juurde
- Tartu Linnavalitsus algatas "Tartu linna õhukvaliteedi parandamise kava benso(a)püreeni osas" koostamise, kuna selle saasteaine kontsentratsioon õhus ületab kehtestatud sihtväärtust 1ng/m3. Benso(a)püreeni puhul on tegemist kantserogeense ühendiga, mis võib mõjutada eelkõige hingamiselundkonda (ärritused, põletikud, astma, kopsuvähk).
Tartu linna seirejaama andmetel on benso(a)püreeni (edaspidi BaP) kontsentratsioonid välisõhus olnud järgmised:
Õhukvaliteedi parandamise kava koostamise eesmärk oli analüüsida põhjuseid, miks saasteaine sisaldus ei vasta normidele ning kokku leppida tegevused saaste ohjamiseks.
Töös jõuti järeldusele, et Tartu õhus on BaP peamine allikas olmekütmine. BaP sisaldus välisõhus kasvab temperatuuri langedes. Kütteperioodi välisel ajal on saasteaine sisaldus välisõhus oluliselt väiksem võrreldes kütteperioodiga. Nii näiteks oli 2017. a juulis BaP keskmine kontsentratsioon 0,21 ng/m3, jaanuaris 3,56 ng/m3 ning aastakeskmine näit 1,4 ng/m3 (Kalevi tn seirejaama andmed).
Tegevuskavas pakuti välja järgmised meetmed BaP kontsentratsiooni vähendamiseks:
1) üleminek kaugküttele;
2) elamute soojustamine;
3) küttekollete uuendamine ning kvaliteetse ja kuiva küttematerjali kasutamine;
4) liiklusega seotud meetmed nagu näiteks liikluskoormuse hajutamine, kergliiklusteede võrgustiku arendamine ja punktsaasteallikate emissioonide vähendamise jätkuv riiklik reguleerimine;
5) üleminek teistele taastuvatele energiaallikatele;
6) elamute küttekolletele seadmete paigaldamine saasteainete vähendamiseks;
7) teavitustegevuse tõhustamine.
Kavas analüüsitud meetmeid ei reastatud tähtsuse järjekorras ja eeldati, et efektiivseima tulemuse saavutamiseks on vaja erinevaid meetmeid kombineeritult kasutada.
Kava oli avalikul väljapanekul ajavahemikul 3.-31. jaanuarini 2019. a.
Avaliku väljapaneku ajal esitasid ettepanekuid, seisukohti ja arvamusi nii eraisikud kui juriidilised isikud. Tartu Linnavalitsus andis 11. märtsi 2019. a korraldusega nr 246 seisukohad kava avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute kohta.
Lisa TLVK2019031100246_1.pdf
Kava avalik arutelu toimus 18. märtsil linnamajanduse osakonnas, kus osalejatele tutvustati kava ning linnavalitsuse seisukohti esitatud ettepanekutele.
Avaliku arutelu protokoll 1803.pdf
Tartu linna õhukvaliteedi parandamise kava benso(a)püreeni osas koostamist finantseeris SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.