Tartu linna arengudokumentide süsteemi iseloomustab järgmine skeem:
arengudokumentide skeem_Imbi.pdf
Tartu linna arengudokumentide koostamist reguleerib Tartu linnavolikogu poolt 19.04.2012. aasta määrusega nr 65 kinnitatud Tartu linna arengudokumentide koostamise kord, mille kohaselt on linnal üldine arengudokument – arengustrateegia, selle elluviimiseks lühemaks ajaperioodiks kinnitatud arengukava koos linna rahalisi võimalusi väljendava eelarvestrateegiaga. Lisaks on linnal erinevaid valdkondlikke arengukavasid ja strateegiaid, mille koostamise kohustus tuleneb seadusest.
Kõige üldisemas arengudokumendis, milleks on arengustrateegia TARTU 2030, on kajastatud linna tulevikunägemus aastaks 2030: Aastal 2030 on Tartu tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn. Tartu on ülikoolilinn, Eesti vaimupealinn ja nooruselinn, nutika ettevõtluskeskkonnaga teenuskeskus. Inspireeriv, unikaalse kultuuripärandiga, looduslähedane ja turvaline linn ning atraktiivne reisisiht.
Lisaks visioonile sisaldab arengustrateegia allvisioone, mis on esitatud viie kujuteldava „linnana“, kajastades järgmisi linnaelu valdkondi ning nende valdkondade eesmärke ja tegevussuundi:
KOOLI JA TEADMUSLINN – haridus, teadus
NUTIKAS ETTEVÕTLUSLINN – ettevõtlus, turism
LOOV LINN – kultuur, sport, noorsootöö
INSPIREERIVA ELUKESKKONNAGA LINN – elukeskkond, linnamajandus, transport
HOOLIV LINN – sotsiaalhoolekanne, tervishoid, kodanikuühiskonna arendamine
Tartul on lisaks visioonidokumendile TARTU 2030, Tartu linna arengukavale 2018-2025 ja üldplaneeringule terve rida sektorarengukavasid, mille vajadus tuleneb seadusest või erinevatest rahvusvahelistest kokkulepetest:
- Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni AK (seadusest tulenev)
- Jäätmekava (seadusest tulenev)
- Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava (seadusest tulenev)
- Liiklusohutusprogramm (seadusest tulenev)
- Transpordi AK (transpordi arengukava peamised tegevussuunad on markeeritud ka linna arengukavas)
- Linnapiirkonna arengustrateegia (vajalik seoses EL rahade taotlemisega lasteaedade ja kergliiklusteede rajamiseks)
- Säästva energiamajanduse AK (vajalik seoses Linnapeade Paktiga liitumisega, millega kaasnes CO2 heitkoguste vähendamise kohustus ja selle saavutamiseks vajalike meetmete väljatöötamine)
- Menetluses on Tartu kultuuristrateegia, mille koostamise vajadus tekkis seoses Tartu linna sooviga kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2024.
- Algatamisel on Tartu targa linna visioonistrateegia koostamine (seoses tarkade lahenduste projektiga SmartEnCity - Selleks et linnad suudaksid aina kasvava elanikkonna survel toimida efektiivselt ja jätkusuutlikult, võetakse järjest enam kasutusele niinimetatud tarku lahendusi, mida võimaldavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad)
- Linna allasutuste AK-d (koolid, lasteaiad, kultuuriasutused)
Igasugune arengudokument on kokkulepe nende tegevuste osas, mida me teatud perioodil oleme otsustanud teha, et saavutada visioonis kirjeldatud olukorda.
Visioon ehk soovitud tulevikuseisundi kirjeldus ja strateegilised eesmärgid ning üldised tegevussuunad visiooni saavutamiseks on kirjas arengustrateegias TARTU 2030.
Juba käesoleval aastal on kavas algatada Tartu visioonidokumendi uuendamine, sh ka ajahorisondi pikendamine.
Linna arengukavas 2018-2025 kajastuvad lühema perioodi tegevused erinevates eluvaldkondades, ehk arengukava sisaldab kindla perioodi tegevusi ja on seega üks etapp visiooni saavutamise pikal teel.
Eelarvestrateegia seab arengukavas kajastatud tegevustele reaalsed rahastamise piirid 4 eelseisvaks aastaks, kus sõelutakse välja lähiaastatel vajalikud tegevused ja investeeringud, mis on edaspidi aluseks iga-aastase linnaeelarve koostamisele. Et paremini seostada rahastamisvõimalusi ja arenguvajadusi on eelarvestrateegia lülitatud ühe osana Tartu linna arengukava 2018-2025 koosseisu.
Üldplaneeringus on fikseeritud linnaruumi optimaalse ja tasakaalustatud kasutamise võimalused planeeritud investeeringute elluviimiseks.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et visioonidokument kajastab meie unistusi; arengukavad kajastavad vajadusi selle unistuse saavutamiseks; üldplaneering annab optimaalsed ruumilahendused ja eelarvestrateegia kajastab võimalusi soovitu realiseerimiseks.