EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
07. mai 2018. a. nr LV-IP-0128 |
| Tartu Targa Linna visioonistrateegia koostamise algatamine |
Võttes arvesse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lg 3 p 2 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 19. aprilli 2012. a määruse nr 65 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord" § 14 lg 2, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Tartu Targa Linna visoonistrateegia koostamine.
2. Otsus jõustub viiendal päeval pärast vastuvõtmist.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Targa Linna visioonistrateegia koostamise algatamine " juurde
TARGA LINNA OLEMUS
Linnastumine on tänapäeva ühiskonna üks levinumaid globaalseid nähtusi. Tänaseks elab linnades üle 50% kogu elanikkonnast ning erinevate ekspertide hinnangul kasvab see järgnevate aastate jooksul 75%-ni. Selline trend mõjutab olulisi valdkondi nagu näiteks keskkond, transport, energia jne. Selleks, et linnad suudaksid aina kasvava elanikkonna survel toimida efektiivselt ja jätkusuutlikult, võetakse järjest enam kasutusele nn tarkasid lahendusi. Selliste lahenduste kasutuselevõttu võimaldavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT).
Targa linna mõiste on lai ning mitmeti defineeritav. Targaks linnaks peetakse peamiselt linna, mis otsib võimalusi parandada linna jaoks olulisi valukohti, kasutades selleks IKT lahendusi ning viies neid lahendusi ellu koostöös erinevate osapooltega (ettevõtted, organisatsioonid, linnaelanikud, ülikoolid jne).
Peamiseks kuueks targa linna kategooriaks on:
1) valitsemine (smart governance);
2) inimesed (smart people);
3) liikuvus (smart mobility);
4) elamine (smart living);
5) majandus (smart economy);
6) keskkond (smart environment).
Targa linna lahenduste elluviimise oluliseks osaks on erinevate huvigruppide (elanikud, töötajad, organisatsioonid, ühendused, ettevõtted jne) kaasamine.
Erinevate linnade vahel on tihe konkurents, eriti nn targa tööjõu osas. Selline situatsioon paneb linnasid üksteisega võistlema mitte ainult efektiivsete ja jätkusuutlike lahenduste pakkumisel, vaid ka ettevõtluse arendamisel, mugava linnakeskkonna pakkumisel ning kvaliteetsete töökohtade võimaldamisel.
TARTU OLUKORD TÄNA NING VISIOONISTRATEEGIA VAJALIKKUS
Tartu targaks linnaks kujunemisel mängib olulist rolli 30. juuni 1632, mil Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinnitas Academia Dorpatensise asutamisüriku. Alates ülikoolilinnaks saamisest on Tartut seostatud tarkade inimeste ning tegevustega.
Viimaste aastakümnete kestel on Tartus ellu viidud terve rida targa linna lahendusi, mis seonduvad peamiselt targa valitsemise, targa liikuvuse, targa majanduse ning targa keskkonnaga. Tarkade lahenduste kasutusele võtmisele on märkimisväärselt kaasa aidanud 2012.a loodud Targa Linna klaster, kuhu kuuluvad partneritena nii kohalikud omavalitsused, ettevõtted kui ka ülikoolid. Senise suurima targa linna projekti SmartEnCity elluviimisega alustas linnavalitsus 2016.a ning lõpptähtajaks on 2021.a. Laiapõhjalise SmartEnCity projekti tegevused seonduvad järgnevate targa linna kategooriatega: targad inimesed, tark liikuvus, tark elamine, tark majandus ning tark keskkond.
Tartu Linnavalitsus on aastate jooksul olnud tarkade lahenduste juurutamisel eesrindlik omavalitsus. Näiteks võeti Tartus esimesena maailmas kasutusele mobiilne parkimine ning Tartus on juba rohkem kui 15 aastat toimunud nn paberivaba linnajuhtimine (elektrooniline dokumendihaldus). Targa linna olemust toetab ka tark riik, mis võimaldab meie kodanikel tarbida erinevaid teenuseid digitaalselt või nutikalt.
Tänaseni on Tartus tarku lahendusi ellu viidud peamiselt kogemustele, vaistule ning erineval viisil kogutud kasulikule informatsioonile tuginedes. Keskendutud on üksiklahenduste juurutamisele ning terviklikku ühtlustatud visiooni Tartu kui targa linna arendamisest ei ole välja kujundatud. Ka Tartu linna avalikud teenused on valdavalt digitaliseerimata ning sisuliselt ei eksisteeri kaasaegset läbimõtestatud teenusedisaini. Selleks, et lahenduste elluviimist süsteemsemaks muuta, on vajalik tervikliku vaate kujundamine ehk nn visioonistrateegia koostamine.
Tartu Targa Linna visioonistrateegia koostamise eesmärgiks on võtta arvesse valdkondlike huvigruppide arvamusi, eesmärgistada ning prioritiseerida põhimõtted ning jõuda ühistele alustele, mis on edasiste tegevuste rakendamise sisendiks.
VISIOONISTRATEEGIA KOOSTAMISE KAVA NING AJARAAM
Sünkroniseeritud ning läbimõtestatud Tartu Targa Linna visioonistrateegia koostamise kava järgimisel on võimalik efektiivselt jõuda Targa Tartu esimese etapi lõppu ehk strateegilise visioonidokumendini, mis on aluseks edasiste tegevuste planeerimisele ning elluviimisele.
Tartu Targa Linna visioonistrateegia koostamise kava on alljärgnev:
1) Olemasoleva olukorra kaardistamine (mai 2018)
2) Andmete kogumine ning võrdlus teistega (omasuguste linnadega) (mai 2018)
3) Valdkondade kaardistamine (juuni 2018)
4) Huvigruppide kaardistamine (juuni 2018)
5) Koostöö huvigruppidega (juuli-september 2018)
6) Valdkonniti eesmärkide defineerimine (september 2018)
7) Eesmärkide prioritiseerimine (september 2018)
8) Visioonistrateegia dokumendi koostamine (oktoober-detsember 2018)
9) Targa (Smart) Tartu brändi välja töötamine (november-detsember 2018)
10) Targa Tartu turundus ja kommunikatsioon (jaanuar 2019 - …)
11) Visiooni järjepidev uuendamine ning eesmärkide ülevaatamine (jaanuar 2019 - …)
OLEMASOLEVATE TARKADE LAHENDUSTE KAARDISTAMINE
Oluline on kaardistada, mida on linnas aegade jooksul tehtud, mida me praegu teeme ja mis on plaanis tulevikus. Kindlasti on vajalik kaardistada ka senised ebaõnnestumised. Keskenduda ei saa üksnes linnavalitsusega seonduvatele lahendustele, vaid tuleb hinnata ja märgata ka teisi eestvedamisi (ülikoolid, teaduspargid, tööstus, klastrid, organisatsioonid, ettevõtted, üritused jms).
SÜSTEMATISEERITUD HINDAMINE NING MONITOORIMINE
Oluliseks esmaseks protsessiks on ka kvantitatiivsete andmete fikseerimine ning hindamismetoodika väljatöötamine. Erinevad organisatsioonid on välja töötanud mehhanismid, millega on võimalik hinnata linna “tarkust”. Põimitud metoodikate alusel on meil tarvilik luua Tartu jaoks sobiv hindamismehhanism, millega on võimalik kirjeldada protsessi edukust. Esmane andmetöötlus annab meile ka selged vihjed, millised valdkonnad võivad olla kõige problemaatilisemad.
TARTU LINNA JAOKS OLULISTE VALDKONDADE VALIK
Tänu erinevatele globaalsetele kogemustele on teada peamised kategooriad, millega Tark Linn tegeleb (majandus, mobiilsus, keskkond, inimesed, valitsemine ning elukvaliteet.) Selleks, et eesmärke ning tegevusi konkretiseerida, on nende kategooriate jaoks vaja leida Tartu linna jaoks olulised alakategooriad. Selline kaardistamine võimaldab leida meil sobivad partnerid ehk huvigrupid, kes mängivad visioonistrateegia koostamisel olulist rolli.
VALDKONNAPÕHINE HUVIGRUPPIDE KAARDISTAMINE
Targa Linna strateegia ülesehitamisel on oluline osa huvigruppide kaasamisel. Selleks, et välja selgitada mida meie inimesed, ettevõtted ja organisatsioonid, tööstus, ühendused, külalised, ülikoolid jt Targast Tartust arvavad ning mida nemad meie linnas näha sooviksid, on oluline huvigruppidega kontaktis olla. Valdkonnapõhine huvigruppide kaardistamine ning esmane kontakt on oluline samm õigete inimesteni jõudmisel.
DEFINEERITAKSE TARTU JAOKS OLULISED VALDKONDLIKUD EESMÄRGID
Selle etapi mahtu kuulub saadud informatsiooni analüüs ning süntees, mille alusel on meil võimalik jõuda valdkonniti lähtudes lõplike eesmärkideni. Siin on oluline püstitada mitte ainult kvalitatiivsed, vaid ka kvantitatiivsed eesmärgid. See etapp on tõenäoliselt kogu visioonistrateegia koostamise kava murdepunkt, sest sama protsess tuleb uuesti läbida - vaadata üle olemasolevad lahendused, mõõdikud ja valdkonnad. Seejärel tuleb defineeritud eesmärke uuesti huvigruppidele tutvustada.
VALDKONNAPÕHINE EESMÄRKIDE PRIORITISEERIMINE NING ÜLDEESMÄRK
Läbi arutelude tekib kindlasti iga valdkonna puhul täiendavaid soove, vajadusi ning uusi eesmärke. Selleks, et visioonistrateegia Tartu linna edasi aitaks, peame üheskoos spetsialistide abiga suutma välja selekteerida need Tartu jaoks reaalsed ja olulised teemad, millega on vaja tegeleda või millega on võimalik tegeleda esmajärjekorras. Valdkondade ja kategooriate üleselt on võimalik seejärel defineerida Targa Tartu üldeesmärk.
VISIOONISTRATEEGIA DOKUMENDI KOOSTAMINE
Tänu põhjalikule eeltööle, olemasoleva olukorra kaardistamisele, monitooringule, valdkonnapõhistele arvamustele, spetsialistidega konsultatsioonidele ning lõplikule analüüsile kerkivad esile Targa Tartu jaoks olulised ning vajalikud teemad. Sellele järgneb visioonistrateegia dokumendi koostamine, mis on aluseks tulevastele tegevustele ning otsustele. Koostatav strateegia peab olema piisavalt paindlik ja ajas muudetav.
TARGA (SMART) TARTU BRÄNDI LOOMINE JA LANSSEERIMINE
Selleks, et maailmale Tartut kui tarka linna tutvustada, vajame selget nägu ja tegu. Uue brändi loomine peab kandma endas Tartu linna töötajate, linnakodanike, investorite, turistide, välispartnerite jt jaoks sõnumit et me tegeleme Targa Tartu tegevuste elluviimisega eesmärgistatult ning sihipäraselt.
VÕTMEPROJEKTIDE KIIRE JA EDUKAS ELLUVIIMINE
Visioonistrateegia koostamise tulemusena selguvad nn pudelikaelad, mis vajavad kiireid lahendusi. Olgu nendeks siis näiteks mugavad digitaliseeritud linnateenused, kodanikuportaal või targad prügikastid. Nende selguvate kriitiliste tegevuste elluviimisega on vajalik alustada koheselt peale strateegia koostamist.
KAASAJASTAME NING OLEME AVATUD MUUTUSTELE
Maailm meie ümber muutub väga kiiresti ning peame sellega kaasas käima. Visioonistrateegia esmase versiooni valmimine ei tähenda seda, et töö on sellega lõppenud. Oluline on olla kursis trendidega ning nendele kiiresti reageerida ja nendega oskuslikult kohanduda. Vastavalt vajadusele tuleb ka visioonistrateegiat ajakohastada.