1.1.2. Ülevaatuse tulemused.
Transpordi arengukava tegevuskava realiseerimine eeldab kehtiva üldplaneeringu korrigeerimist. Transpordi arengukavas on lähtutud liiklusskeemist, mis on võimaldanud muuhulgas raudtee- ja jõeületusi sidusalt ja sümmeetriliselt.
Üldplaneeringu koostamise käigus on vajalik läbi viia endise Tähtvere valla teedevõrgustiku sidumine Tartu linna tänavavõrgustikuga. Tähelepanu tuleb pöörata ühistranspordi ja kergliiklusteede võrgustiku sidumisele ja arendamisele.
Vajalik on üle vaadata Tartu linna magistraaltänavate skeem. Skeem peab tagama katkematu Tartu linna sisemise (võimaldab suunata transiitliiklust kesklinnast välja) ja välimise (mille moodustavad suures osas riigimaanteed) ringteedevõrgustiku rajamise.
Transpordi arengukavaga kavandatud Tuglase silla väljajätmine üldplaneeringust on tekitanud perspektiivsetes liiklusvoogudes, nii kergliikluse, ühistranspordi kui ka autoliikluse osas ebasoovitava olukorra, kus intensiivselt arenevate Kvissentali, Ülejõe ja Raadi-Kruusamäe linnaosade, Eesti Rahva Muuseumi ning Tartu valla elamupiirkondade sidusus jõe vastaskaldal asuvate tegevuskeskustega (Tähtvere spordipark, Maaülikooli kampus, Kesklinn, Maarjamõisa kliinikum ja ülikooli teaduslinnak, Lõunakeskus) on seotud Maanteeameti poolt projekteeritud Tartu linna põhjapoolse ümbersõidu (Kvissentali - Tiksoja maanteesild) või siis (praegu toimuva) kesklinnast läbisõiduga. Kesklinna läbiva liiklusvoo vähendamise vajadus on välja toodud kõigis viimaste aastakümnete transpordivõrgu ja linnaruumi arengudokumentides. Tuglase sild on ülioluline ühendustee ka ühistranspordi ja kergliikluse vajaduste rahuldamiseks. Nimelt ühendab arengukavaga kavandatud Tuglase sild omavahel seitse linnaosa: Kvissentali, Raadi-Kruusamäe, Ülejõe, Supilinna, Kesklinna, Tähtvere ja Ravila linnaosad. Silla asukoha suhtes on eriti tundlikud kergliiklejad (lisaks kodu ja õppe- või töökoha vahelisele liikumisele ka tervisesportlased) ja ühistranspordi kasutajad, kuna liiklemisvõimaluse puudumine või ümbersõit ehk teekonna pikenemine ajas on eriti tuntav just nende transpordiliikide kasutajatele.
Tuglase sild koos Vaksali tänavaga, sadamaraudtee koridori rajatava teega ja Ropka sillaga moodustab Tartu kesklinna ümbritseva magistraaltee koridori, mille rajamise järgselt on võimalik ümber suunata praegu kesklinna läbivat transiitliiklust. Koos kavandatud Tartu linna ida-, lääne- ja põhjapoolse ringteevõrgustiku ja radiaalsete magistraaltänavatega moodustavad kesklinna ümbritsevad magistraaltänavad toimiva ja transiitliiklust hästi suunava süsteemi.
Hästi toimivat magistraalvõrgustikku on vaja arendada pidades silmas peagi liiklusesse lisanduvaid isesõitvaid sõidukeid, mille marsruudivalikuloogikasse on ette kirjutatud magistraaltänavate eelistus.
Tartu linna rajatud sillad on ehedaks tõestuseks, et sillad sobivad hästi olemasolevasse ruumi ja ei ole tekitanud takistusi väljakujunenud liikumissuundadele.
Eelmises üldplaneeringu menetluses sai Tuglase silla kavandamine kodanikelt suure vastuseisu osaliseks, mille tagajärjel jäeti see lõplikust planeeringulahendusest välja. Loomaks eeldusi elukeskkonna parendamiseks, kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ning säilitamiseks, tuleb Tartu linna liiklusele olulise objekti kavandamiseks üldplaneeringu koostamise raames teostada Tuglase silla eskiisprojekt, mis annab vastused keskkonda sobivuse, arhitektuurse lahenduse ja liiklusskeemi kohta.
Teostatav töö ei peaks vastandama silda ja ülelinnalise tähtsusega puhkeala, vaid need liitma.
Tartu linna põhjapoolse ümbersõidu (Tiksoja silla) rajamine ei ole lahenduseks linnaosade vahelise liikluse korraldamiseks, kuna selle eesmärk on ühendada omavahel kaks riigimaanteed - Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Jõhvi-Tartu-Valga maantee.
