EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| OTSUS |
|
Tartu
|
27. märts 2018. a. nr LVK-O-0048 |
| Loa andmine hulkuvate loomadega läbiviidavate toimingute riigihanke korraldamiseks |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 8, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 28 lg 3 ja Tartu linnavara eeskirja § 3 lg 1, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Lubada linnavalitsusel korraldada riigihange "Hulkuvate loomadega läbiviidavad toimingud aastatel 2019-2023".
2. Otsus jõustub viiendal päeval pärast vastuvõtmist.
Õiend
Tartu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Loa andmine hulkuvate loomadega läbiviidavate toimingute riigihanke korraldamiseks " juurde
Hetkel tehakse hulkuvate loomadega setud toiminguid viieks aastaks (2014-2018) sõlmitud hankelepingu alusel. Arvestades tegevuse spetsiifikat, sealhulgas varjupaiga hoonete (kompleksi kuulub kuus hoonet) ja kahe hektari suuruse territooriumi haldamine ning osutatavate teenuste arendamine, on igati otstarbekas anda töövõtjale võimalus tegutseda teenuste osutajana viis aastat. Samuti on viieaastased lepingud andnud suurepärase võimaluse koostöö tekkimiseks vabatahtlike ühenduste ja annetuste tegijatega. Varjupaiga haldamisega on kaasnenud ka annetatud summade kasutamine teenuste arendamiseks ja loomade heaolu suurendamiseks. Näiteks lemmikloomade pidamine varjupaigas pikemalt kui linna poolt finantseeritavad 14 päeva, kõigi varjupaigast uutele omanikele antavate koerte kiibistamine, tules hävinud hoone asemele uue kassipoegade maja soetamine, hoonetes hooldusremondi ja parenduste tegemine jne. Tartu Koduta Loomade Varjupaik osutab alates 2009. aastast teenuseid ka teistele kohalikele omavalitsustele ning täna on kehtiv koostööleping 13 omavalitsusega. Teenindataval alal elab kokku üle 194 000 registreeritud elaniku.
Arvestades eeltoodut peame põhjendatuks viia ka uus riigihange läbi viieks aastaks ehk aastateks 2019-2023. Töövõtjal tuleb põhitööna tagada hulkuvate loomade püüdmine, omanike otsimine, veterinaarravi, nende pidamine vähemalt 14 päeva, vajadusel eutaneerimine, surnukehade üleandmine lõppkäitlusega tegelevasse ettevõttesse ning varjupaiga haldamine. Töövõtjal tuleb korraldada kõigi surnud loomade nõuetekohane avalikest kohtadest ära viimine. Lisaks tuleb linnal valmis olla järelvalveametnike poolt loomaomanikelt ära võetud loomade pidamise kulude katmiseks. Riigihanke perioodil varjupaigas lemmikloomadega tehtud suuremate tööde ja toimingute mahtudest on antud ülevaade lisatud tabelis. Peale koerte ja kasside on varjupaigas abi saanud kõigi Eestis lemmikloomadena peetava kaheksa näriliseliigi esindajad (hiired, liivahiired, rotid, deegud, tšintšiljad, hamstrid, merisead, küülikud), kahte liiki kilpkonnad (maismaa- ja veekilpkonnad), tuhkrud ning isegi üks vietnami rippkõhtsiga. Eksootilistest lindudest papagoilised, amadiinid, tõutuvid, dekoratiivkuked jne. Varjupaiga töötajad on pidanud linna avalikest kohtadest ära viima ja käitlema lisaks hukkunud koduloomadele ka lindude ja metsloomade nagu põdrad, metssead, kitsed, rebased, kährikud jne korjuseid.
Täna asub varjupaik aadressil Roosi 91K ja kuna naaberkinnistut arendab kaitseministeerium, kes on väljendanud huvi maade vahetuseks, siis arvestatakse hanke tingimustes ka varjupaiga võimaliku kolimisega.
2018. aasta eelarves on kehtiva hankelepingu raames tehtavate tööde maksumuseks kavandatud 234 000 eurot. Kogu uue hankeperioodi prognoositav maksumus on 1 300 000 eurot.
