Õigusakti eelnõu: Informatsioon Tartu linna üldplaneeringu ja Tähtvere valla üldplaneeringu vastavuse kohta Tartu maakonnaplaneeringule

Tartu maakonnaplaneeringu koostamine algatati Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2013. a korraldusega nr 337 „Maakonnaplaneeringute algatamine“, Tartu maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tartu maavanema 3. septembri 2013. a korraldusega nr 1-1/501 „Tartu maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Tartu maavanem on 27.01.2017 korraldusega nr 1-1/98 võtnud vastu Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+. Avalikustamine toimus 2017. aastal. Tartu maakonnaplaneeringut ei ole tänaseks kehtestatud, kuid eeldatavalt kehtestatakse lähiajal.

Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on Tartu maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades riiklikud ja kohalikud huvid.

Allpool on üle vaadatud Tähtvere valla üldplaneeringu vastavus Tartu maakonnaplaneeringule ning nimetatud suunised uue üldplaneeringu koostamiseks.
Tartu linna üldplaneeringu ja Tartu maakonnaplaneeringu osas ülevaatamisel fikseeriti nende omavaheline hierarhiline kooskõla.
Vastavust on hinnatud maakonnaplaneeringu ülesannete osas vastavalt planeerimisseaduse § 56 lõikele 1.

1. tasakaalustatud ja kestliku asustuse, sealhulgas keskuste võrgustiku toimimist ja rahvastiku paiknemist suunavate oluliste tingimuste määramine ja keskuste planeerimise põhimõtete määratlemine
Maakonnaplaneeringus sätestatud suundumused, millega Tähtvere valla üldplaneering on kooskõlas

• asustuse arendamine asustuse arengualadel
• olemasolevate asumite tihendamine ning nende laiendamine vaid külgnevatena, hoides ära juhusliku paigutusega uusasustuse tekke
• tootmis- ja logistikaalade arendamine vastava juhtotstarbega asustuse arengualadel
• maapiirkondades Eesti maaelule kohase looduslähedase hajaasustuse väärtustamine
• teenuste kättesaadavuse jätkuv tagamine keskustes.

• koostatavas ruumimudelis tiheasumite käsitlemine asjakohase üldistuse ja täpsusega (sh maksimaalne ehitusmaht, hoonestuse kõrguspiirang, liikluskorralduse põhimõtted jm);
• maalistes piirkondades, kus reeglina detailplaneeringut ei koostata, tuleb üldplaneeringus maa-alade üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine teha viisil, kus see oleks üheselt arusaadav nii ehitada soovijale kui lubade ja nõusolekute menetlejatele
• kaaluda põllu- või metsamaale planeeritud või moodustatud ehituskruntide alade, mida pole viie ja enama aasta jooksul hoonestama asutud, maakasutuse juhtotstarbe tegelikule kasutusele vastavaks määramist
• sätestada tingimused suurfarmide ja teiste suurehitiste maastikule paigutamiseks ja üldiseks kujundamiseks.

• Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee kaasajastamine teemaplaneeringus "Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0" (kehtestatud Tartu maavanema 21.11.2012 korraldusega nr 686). Täpsustus on kantud Tähtvere valla üldplaneeringusse
• jalgrattal ohutu ja takistusteta sõit linnalähivööndi asumite ja Tartu linna vahel
• suure liiklussagedusega maanteede otsemahasõitude piiramine, jaotustänavate ja kogujateede planeerimine
• tiheasumite alal hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni kavandamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni baasil ja kaasaegne sademevee käitlus.

• tiheasumite aladel ümbruse maanteedega sujuvalt ühendatud hierarhilise teede/tänavate võrgu kujundamine
• linna lähivööndis paiknevad maanteeäärsed jalgratta- ja jalgteede sujuv ühendamine Tartu linna jalgratta- ja jalgteedega
• ümberistumiseta sõit linnas ja linnalähialal
• reisirongide kiiruse tõstmiseks Tapa suunal raudteelõikude Tabivere - Kärkna ja Kärkna – Tartu õgvendamine. Kärkna - Tartu õgvendusega kaasneb uue Emajõe raudteesilla ehitamine
• maakonnaplaneering ei pea rongiliikluse väljaviimist Tartu linnast otstarbekaks. Kui tulevikus kaubarongide liiklustihedus mitmekordistub, on võimalik algatada uue raudteeliini asukoha leidmiseks eriplaneering
• Suur-Emajõe täies pikkuses laevatatavuse tõttu on Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi järve veeteel eeldused kasutamiseks veeturismiks, veepuhkuseks ja harrastuslikuks veesõiduks ning kalapüügiks. Veetee eelnimetatud kasutuseks ehitatakse ja rekonstrueeritakse sadamaid ja väikesadamaid, randumis- ja sildumiskohti. Võimalike kasutajate arvust tulevalt on oluline avalikult kasutatavate sildumisrajatiste väljaehitamine eelkõige Tartu linnas ja lähialal (MP põhijoonisel)
• Eesti infoühiskonna arengukavast lähtuva ülikiire interneti baasvõrgu ehitamine (asukohtade kavandamine ÜP-s) ja ülikiire side igapäevase kasutamise tagamine. Eesmärgi realiseerimiseks tuleb Eesti Lairibaühenduse Arendamise Sihtasutuse rajatud lairiba optilise kaabli võrk ühendada lõpptarbijatega neile vastuvõetava tehnilise lahenduse ja hinnaga.
• ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamine toimub kohalike omavalitsuste poolt koostatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavade alusel ning seda tuleb arvestada tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramisel üldplaneeringus
• kaaluda tiheasumite soojusvarustuse kavandamisel kaugküttepiirkondade määramist, tagamaks kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Arvestada tuleb asjaolu, et liitumiskohustus ei laiene olemasolevatele kaugkütet mittekasutatavate hoonete omanikele.

• Emajõele ja selle kaldale avalikult kasutatavate juurdepääsude kavandamine, sildumiskohtade ja sadamate kavandamine
• avalikult kasutatavatele veekogudele (Ilmatsalu järv, Rahinge järv) juurdepääsude tagamine, supluskohtade kavandamine
• Haage (Loku) järve avaliku kasutamise kavandamine, avalike juurdepääsude tagamine supluskohta(desse).

• sadamatele lisaks tuleb Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi järve veeteel tagada lihtsamate sildumisrajatiste piisavus. Ehkki lihtsamate rajatiste ehitamiseks pole vaja planeeringut ja ehitusprojekti, on otstarbekas avalikult kasutatavate sildumiskohtade võimalik asukoht määrata üldplaneeringus, tagades sildumisrajatise ühendatuse avalikult kasutatava teega ning parkimisvõimaluse. Kavandatavad sadamad ja sildumiskohad on näidatud maakonnaplaneeringu põhijoonisel.
• sarnaselt avalikele veekogudele tuleb nende kasutamise üldisi põhimõtteid rakendada ka avalikult kasutatavate veekogude juures.

• Ilmatsalu savimaardla (keraamiline savi)
• Vanaaseme savimaardla (keraamiline savi)
• Kärevere kruusakarjäär (ehituskruus)
• Sangla turbamaardla (turvas, erinevas lagunemisastmes)

• kaevandamise majandusliku otstarbekuse korral tuleb kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel lisada kaevandamisloale negatiivse mõju leevendustingimused. Kaevandamisloale tingimuste seadmisel, kaevandatud ala korrastamistingimuste andmisel ja korrastamisprojekti koostamisel tuleb taotleda väärtusliku põllumajandusmaa ning maastikuliste väärtuste taastamist võimalikult samaväärses seisundis.
• maardlate alale tiheasumeid ei planeerita. Tuleb vältida kaevandamist takistavate ehitiste püstitamist maardla alale. Riigimaantee ja -raudtee uue trassi valikul koostatakse riigi eriplaneering, kus trassi kulgemise alternatiivide võrdluses hinnatakse muuhulgas maavara optimaalset ja säästlikku kasutust. Planeeringutes ja ehitusprojektides tuleb vastavalt õigusaktidele näidata väljatud maavaravaru kasutus ja kohe mittevajatava kasutuskõlblikuna säilitamine.

• kaaluda seni kaitse staatuseta XX sajandi arhitektuuripärandi väärtustamist, määrates väärtuslikele üksikobjektidele kaitse- ja kasutamistingimused.
• miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramisel ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel tuleb lisaks kinnistu omanikele tingimuste seadmisele arvestada võimalikke ressursse kultuuriväärtuse säilitamiseks ja korrastamiseks või selle motiveerimiseks.

• väärtuslikku põllumaad tuleb säilitada sihtotstarbelisena s.o. haritava maana.
• vältida põllumaa metsastamist ja metsastumist, v.a. põhjendatud vajadusel tuulekaitseribade rajamine.
• vältida tiheasustuse laienemist põlispõldudele.
• hajaasustuslik uushoonestus on lubatud projekteerimistingimuste alusel vaid endistel talukohtadel ja juhul, kui hoonete ehitamisega ei halvendata senist maakasutust.
• väärtuslikule põllumaale kavandatavate ehitiste (hoonete ja rajatiste) projektid ja planeeringud kooskõlastada kohaliku maaparandusbürooga.
• väärtusliku põllumaa maakasutuse sihtotstarvet saab muuta ainult detailplaneeringu alusel üldplaneeringu põhjendatud muudatusena.

• väärtuslikud põllumajandusmaad määratakse üldplaneeringus koos nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmisega.
• väärtuslik põllumajandusmaa tuleb üldjuhul säilitada põllumajanduslikuks tegevuseks.
• väärtuslik põllumajandusmaa tuleb hoida harimiskõlblikuna.
• väärtuslik põllumajandusmaa kasutuselevõtt mittepõllumajanduslikul otstarbel on lubatud vaid avalikes huvides või kogukonna huvides (näiteks teede ja raudteede rajamiseks), kui vastavaid tegevusi ei saa ellu viia muul viisil. Mittepõllumajanduslikuks otstarbeks ei arvata maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste püstitamist.
• maastike väärtust säilitavate ehitus- ja maakasutustingimuste määramine üldplaneeringus;
• maastikuhoolduskavade koostamine ja maastikuhooldustoetuste rakendamine;
• maastikusse sobivust tagavate arhitektuurinõuete seadmine ning harmoneeruvate heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramine detailplaneeringutes;
• elanike traditsiooniliste kooskäimispaikade avaliku kasutuse tagamine;
• uute kompaktse hoonestusega alade (nn kinnisvaraarenduse) põllumajandus- ja metsamaadele lubamine vaid tiheasumitega piirnevatel aladel
• kaldaäärsete alade hoonestuse laienemise planeerimisel veekogule avanevate vaadetega hoonestamata vaatekoridoride ettenägemisega
• riikliku kaitse alla mittekuuluvate väärtuslike looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine toimub üldplaneeringu koostamise osana. Väärtused ei seisne pelgalt looduskaitseseaduses määratletud kaitstavate loodusobjektide tunnustele vastavuses, vaid eelkõige koosluse unikaalsuses ja kõrges identiteediväärtuses. Väärtuslike looduskoosluste leidumisel aktiivsest kasutusest väljalangenud aladel tuleb kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel arvesse võtta kohaste looduslike eelduste (sobiva elupaiga) säilimist ala ja selle ümbruse taaskasutusel.

• endise Tähtvere valla maadel asuv riigimets on ühelt poolt ökoloogilise tasakaalu ja maastikulise mitmekesisuse säilitaja, teisalt avalikult kasutatav linna lähipuhkeala.

• kõik riigimetsad on vabaõhupuhkuseks avalikult kasutatavad
• metsade majandamisel ja raiete kavandamisel puhkekasutusega arvestamine;
• puhke- ja virgestusalade avaliku kasutatavuse tagamine;
• puhkamist välistavate või selleks eeldusi vähendavate ehitiste püstitamisest hoidumine;
• maastikuhoolduse korraldamine;
• puhkealade üldkasutatavate tugirajatistega (parkimiskohad, liikumisrajad, purded, lõkkekohad, varjualused, juhised, viidad jm) varustamine sobivais kohtades;
• massiürituste korraldamisel ala taluvuskoormusega arvestamine;
• soovitav on kavandada puhkealade hierarhiline võrgustik:
  o lähipuhkealad elamute ümbruses (korruselamute vahelised haljasalad, avaliku ruumi „taskupargid“ jms.);
  o piirkondlikud puhkealad (pargid ja suuremad haljasalad kus on või saab ehitada puhke- ning terviserajatisi ja võimalusel supluskohti)
  o ülelinnalised/ülevallalised puhkealad (supelrannad, vabaõhuürituste alad, dendropargid jms)

• rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks tuleb säilitada rohelist võrgustikku moodustavate maa-alade omavaheline barjäärideta ühendatus. Eritähelepanu vajab võrgustiku ala kavandamine Tartu linna lähialal, kus rohelise võrgustiku säilitamise ja puhkeala funktsioonid ühilduvad ning toimub üleminek linnaruumi rohelisele mikrovõrgustikule.
• rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamisel ning sellest tekkivate kitsenduste määramisel tiheasumites arvestada koosmõju ja võimalikku ühildatavust tehnilise taristu paiknemiseks, puhkealadeks ning ranna- ja kalda kaitseks kavandatavaga;
• traditsioonilist talutüüpi hajaasustust, kus piiretega üksikmajapidamiste õue-aiamaad paiknevad üksteisest lahus ja moodustavad väikese osa tervikmaaüksusest, tuleb pidada rohelise võrgustiku toimimist mittetakistavaks.
• uued asumid, elamugrupid ja teised kompaktse hoonestusega alad planeerida üldjuhul väljapoole võrgustiku ala;
• rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususeks tuleb säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakatte tüüp, nende geograafiline asukoht võib seejuures nihkuda;
• teedevõrgu kavandamisel tagada võrgustiku võimalikult konfliktivaba toimimine, rakendades selleks teede projekteerimise ja ehitamise normides toodud keskkonnakaitsenõudeid;
• kalda piiranguvööndis olevale rohevõrgustiku alale rajatavad ehitised, s.h paadikanalid ja tarad ei tohi rohevõrgustiku ala kalda piiranguvööndis tervikuna läbi lõigata.
• karjääride, freesturbalade ja olulise ruumilise mõjuga objektide rajamisel rohelise võrgustiku aladele tuleb hinnata kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja negatiivse mõju ilmnemisel kavandada leevendusmeetmed.
• võrgustiku koridoride alal ei planeerita ehituskeeluvööndi vähendamist

Kokkuvõtteks:
Üldplaneeringutega määratud ruumilise arengu põhimõtted on Tartu maakonnaplaneeringu ruumilise arengu põhimõtetega valdavalt heas kooskõlas.
Uues üldplaneeringus tuleb endise Tähtvere valla ruumilist arengut puudutavaid valdkondi käsitleda oluliselt täpsemalt lähtudes uutest teadmistest, muutunud õigusaktidest ja uute halduspiiridega Tartu linna ruumilise arengu põhimõtetest.

V2ljav6te_Tartumaa_maakonnaplaneeringust.pngTartumaa_MP_seletuskiri.pdf